lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-6031/108

Täitmine › Muud täitmisasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-6031/108
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Muud täitmisasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2253
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 376 lg 1, 4Hagi muutmineAÕS § 77 lg 2Asja jagamine kaasomandi lõpetamiselTMS § 105 lg 1Asjade müügist saadud tulemi jaotamineTMS § 14 lg 2Sissenõude pööramine abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühisvaraleTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-22-18686/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja01.03.20232-14-58306/60Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.05.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.04.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-6031

Tsiviilasi

YY (Y) ja XX (X) hagi CC (C) ja QQ (Q) vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. mai 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY ja XX apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja I CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kosjta II QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 30. mai 2019. a otsus. Teha uus otsus, millega rahuldada hagejate nõue kostjate vastu ühisvara jagamiseks ja tahteavalduse andmiseks kohustamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Kohtuotsus tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:

1(6)

3.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 386 lg 4Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine
TsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 68 lg 5Tahteavalduse liigid
TsÜS § 88 lg 1Käsutuskeeldu rikkuv tehing
Jagada CC ja QQ ühisomandis olev korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX) sellisel viisil, et jätta CC ainuomandisse 1⁄2 mõtteline osa ja QQ ainuomandisse 1⁄2 mõtteline osa korteriomandist.
4.Kohustada CC ja QQ andma tahteavaldus, millega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX teisest jaost kustutatakse CC ja QQ ühisomandit tõendav kanne ja kantakse sisse kaasomanikena CC 1⁄2 mõttelise osa omanikuna ning QQ 1⁄2 mõttelise osa omanikuna.
5.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta CC ja QQ kanda võrdsetes osades. Põhjendatud menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumist.
6.Otsuse täitmist jääb tagama maakohtu 21.04.2017 määrusega seatud hagi tagamise abinõu (eelmärge kinnistusraamatus). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.17.04.2017 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palusid hagejad jagada kostjate ühisvara. Esmase nõudena palusid hagejad jagada ühisvara korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel, rahuldada ostuhinna arvel korteriomandile seatud hüpoteegiga tagatud nõue, ülejäänud raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades ning kohustada kostjat I andma temale tasumisele kuuluv raha üle kohtutäiturile ja alternatiivselt jätta korteriomand kostja II ainuomandisse ja kohustada teda maksma kostjale I tema osa rahas. 14.05.2019 täpsustasid hagejad oma primaarnõuet, paludes jagada abikaasade ühisomandis olev korteriomand nii, et jätta see abikaasade kaasomandisse võrsetes osades. Hagejad palusid kohustada andma kostjaid vastavad tahteavaldused. Kostjate ühisomandisse kuulub korteriomand asukohaga XXX, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXXX. Kostja I võlgneb hagejale I 17 584,16 eurot ja hagejale II 17 582,92 eurot. Kostja I vastu on algatatud hagejate täitmisavalduste alusel täitemenetlused täiteasjades nr 024/2017/481 ja 024/2017/482. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 09.03.2017 tagaseljaotsus. Täitemenetluses ei ole hagejate nõudeid rahuldatud. Hagejad taotlevad kostjate ühisvara jagamist. Kostjate vastus
2.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Korteriomand on koormatud hüpoteegiga panga kasuks. Hüpoteegiga tagatud laenulepingust tuleneva nõude suuruseks on 140 431,29 eurot. Korteriomandi väärtusest ei piisa hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks ja kostja I kohustuse täitmiseks.

2(6)

Kostja II vastuse kohaselt on korteriomandi väärtuseks 134 000 eurot. Müügikuulutuses on korteriomandi hinnaks 135 000 eurot. Kohtuotsuse põhjendused

3.Maakohus ei nõustunud otsuses hagi muutmisega ja jättis hagejate nõude kostjate ühisvara jagamiseks rahuldamata. Samuti tühistas maakohus hagi tagamise abinõu. Poolte menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades hagejate kanda. 14.05.2019 nõudega muutsid hagejad hagi eset, milleks puudus mõjuv põhjus ning mis venitaks asja lahendamist. Muudetud nõudega taotletud eesmärgi saavutamine ei olnud võimalik, sest kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalik käsutus on tühine, kuna korteriomand on arestitud kolmanda isiku kasuks (TsÜS § 88 lg 1). Korteriomandi käsutamise keeld toob kaasa ka selliste asja käsutamiseks tehtud tahteavalduste tühisuse, mille andmiseks on kohus isikut TsÜS § 68 lg 5 mõistes kohustanud. Maakohus tuvastas, et: - kostjate ühisomandisse kuulub korteriomand asukohaga XXX, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr YYYYYYYYYYYY; - kostja I vastu on algatatud hagejate täitmisavalduste alusel täitemenetlused täiteasjades nr 024/2017/481 ja 024/2017/482, milles ei ole hagejate nõudeid rahuldatud; - kostjate korteriomandi turuväärtus on vähemalt 135 000 eurot; - 27.12.2018 seisuga oli hüpoteegiga tagatud laenulepingust tuleneva nõude suuruseks 140 431,29 eurot. Hagejate primaarnõude näol on tegemist AÕS § 77 lõike 2 järgi lubatud kaasomandi lõpetamise viisiga. Hagejad ei toonud välja korteriomandi väärtust ega lükanud ümber kostja väiteid korteriomandi väärtuse kohta ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt on korteriomandi väärtus suurem hüpoteegiga tagatud nõudest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Tuvastatud asjaolude põhjal ei ole võimalik ühisomandis oleva korteriomandi arvel kostjale I lahusvara tekkimine. TMS § 105 lg 1 järgi jaotab kohtutäitur asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. AS SEB Pank nõue on tagatud hüpoteegiga, mistõttu on pangal eelisõigus enampakkumisel saadud summa jagamiseks. Arvestades panga nõude suurust ja nõuet tagava hüpoteegi summat, korteriomandi väärtust ja hagejate nõuete suurust kostja I vastu, ei ole võimalik kostjale I lahusvara tekkimine korteriomandi müümise korral. Kogu korteriomandi müümisel saadu läheb panga nõude rahuldamiseks. Seetõttu ei ole hagejatel võimalik saavutada hagiga taotletavat eesmärki. TMS § 14 lg 2 järgi ühisvara jagamise eeldused puuduvad. Seetõttu jäi hagi käsitletud nõudes rahuldamata. Alternatiivse nõude osas ei ole hagejad täpsustanud kostjalt II väljamõistetava hüvitise suurust. Seetõttu on hagi ese jätkuvalt puudustega ning selle alusel ei ole võimalik hagi rahuldamine. Hagejatel ei ole võimalik nõudega saavutada soovitud eesmärki ka hüvitise suuruse avaldamise korral, sest kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalik käsutus on tühine, sest korteriomand on arestitud kolmanda isiku kasuks (TsÜS § 88 lg 1). Korteriomandi käsutamise keeld toob

3(6)

kaasa ka selliste asja käsutamiseks tehtud tahteavalduste tühisuse, mille andmiseks on kohus isikut TsÜS § 68 lg 5 mõistes kohustanud. Kohus ei saa hagi rahuldada nõudes, mida ei ole võimalik täita. Eeltoodu tõttu jättis maakohus hagejate nõuded rahuldamata, tühistas hagi tagamise abinõu ja jättis poolte menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda (TsMS § 162 lg 1, 165 lg 1). Kohus selgitas, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus

4.Apellatsioonkaebuses paluvad hagejad tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, rahuldades apellantide hagi või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostjate kanda. Maakohus jättis alusetult hagejate nõude menetlusse võtmata ja lahendamata. Kostjate taotlus ekspertiisi määramiseks jäi lahendamata. Menetlusosalise poolt avaldatud müügikuulutusega ei ole võimalik korteri turuväärtust tõendada, samuti selle turuväärtust 30.05.2019 seisuga. Kohus esitas hagile vastuväited, mida ükski kostja ei ole menetluses esitanud. Seoses hagile vastamata jätmisega ja kohtuistungil vastuväidete esitamata jätmisega oleks pidanud kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldama. Kostjatele määrati tähtaeg riigi õigusabi taotluste esitamiseks, kuid kostjad ei esitanud taotlusi. Kohus jättis tähelepanuta hagejate 24.04.2018 taotluse asja sisuliseks lahendamiseks. Kostjad esitasid hagile vastused, rikkudes vastamise tähtaegasid üle ühe aasta. Kohtu 10.12.2018 määruse selgitused olid kohtu pädevust ületavad, hagejate õigusi rikkuvad ja vastuolulised. Uute seisukohtade, taotluste ja tõendite osas ei küsinud maakohus hagejate arvamust. TMS § 14 lg 2 alusel ühisvara jagamise eeldused on seaduses ammendavalt välja toodud ja käesoleval juhul täidetud. Kostjad ei ole tuginenud väitele ega tõendanud, et korter on arestitud. Kohtupraktikast tulenevalt peab kohus kaas- ja ühisomandi lõpetamist puudutavatest vaidlustes sobilikke jagamise viise pooltele selgitama. Kohus rikkus selgitamiskohustust. Kostjate menetluskulude hüvitamine hagejate poolt ei ole õiglane. Kohaldada tulnuks vähemalt TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagejate nõude (TsMS § 657 lg 1 p 2).
7.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille osas puudub pooltel apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel:

vaidlus

4(6)

- kostjate ühisomandisse kuulub korteriomand asukohaga XXX, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr

XXXXXXXX

(maakohtu otsuses ekslikult

YYYYYYYYYYYY);

- kostja I vastu on algatatud hagejate täitmisavalduste alusel täitemenetlused täiteasjades nr 024/2017/481 ja 024/2017/482, milles ei ole hagejate nõudeid rahuldatud; - kostjate korteriomandi turuväärtus on vähemalt 135 000 eurot; - 27.12.2018 seisuga oli hüpoteegiga tagatud laenulepingust tuleneva nõude suuruseks 140 431,29 eurot.

8.Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hagejad muutsid 14.05.2019 menetlusdokumendis hagi eset. Haginõude täiendamine kohtumenetluse kestel kaas- või ühisomandi lõpetamise viisidega AÕS § 77 lg 2 mõttes ei ole hagi muutmine TsMS § 376 lg 1 tähenduses, kui pool on varem juba haginõude või vastuhaginõude kaasomandi või ühisomandi lõpetamiseks esitanud ja seda menetletakse. Seda saab pidada nõude laiendamiseks TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes, mistõttu ei pea see vastama hagiavaldusele esitatud nõuetele ning sellise täienduse võib teha ka suuliselt kohtuistungil (RKTKo nr 2-17-11516 p-s 27).
9.Eeltoodust tulenevalt kaalub ringkonnakohus asja läbivaatamisel esmalt hageja nõuet jagada abikaasade ühisomandis olev korteriomand sellisel viisil, et jätta korteriomand 1⁄2 mõttelises osas kostja I ja 1⁄2 mõttelises osas kostja II omandisse ning kohustada kostjaid vastavate tahteavalduste andmiseks.
10.Maakohus leidis õigesti, et ühisvara jagamise nõude rahuldamise aluseks on TMS § 14 lg
2.Tuvastusnõude lahendamisel kuulub kohaldamisele TsÜS § 68 lg 5, mille kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Ringkonnakohus mõistab hagejate tuvastusnõuet viisil, et hagejad soovivad, et kohus kohustaks kostjaid andma tahteavaldust, millega kinnistusosakonna registriosa teisest jaost kustutataks abikaasade ühisomandit tõendav kanne ja kantaks abikaasad sisse kaasomanikena, mõlemad 1⁄2 mõttelise osa omanikuna.
11.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et TMS § 14 lg 2 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et vara jagamisel ja müümisel peaks jätkuma sellest hagejate nõuete rahuldamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel kõne alla juhul, kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist (vt nt RKTKo 2-18-1611/44, p 18). Näiteks enampakkumisel pole võimalik määratleda eelnevalt, mis hinnaga asi lõplikult müüakse ja milliste nõuete rahuldamiseks kui suures osas sellest jätkuks. TMS § 14 lg 2 kohaldamise eelduseks on potentsiaalne võimalus mingis ulatuses hagi rahuldamiseks ja käesolevas asjas ei saa seda pidada välistatuks.
12.Iseenesest on õige maakohtu käsitlus, et kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalik käsutus oleks tühine, kui korteriomand on arestitud kolmanda isiku kasuks (TsÜS § 88 lg 1) ja korteriomandi käsutamise keeld tooks kaasa ka selliste asja käsutamiseks tehtud tahteavalduste tühisuse, mille andmiseks on kohus isikut TsÜS § 68 lg 5 mõistes kohustanud. Nimetatu ei tähenda aga, et täitemenetluses panga kasuks seatud keelumärge takistab hagejate käsitletava nõude rahuldamist. Keelumärge ei takista abikaasade ühisvara jagamist ega kinnistusraamatu seisu muutvate tahteavalduste andmiseks kohustamist. Küll võib tekkida tulevikus olukord, et abikaasasid korteriomandi suhtes 1⁄2 mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse sisse ei

5(6)

kantagi, kui asi müüakse hüpoteegipidaja nõude täitmiseks täitemenetluses ära ja saadud rahast jätkub ainult panga nõuete rahuldamiseks. Teisalt võidakse arest ka tühistada, kui panga nõue rahuldatakse. Nimetatu ei ole hagi lahendamisel teada ega saa takistada nõude rahuldamist. Seega kuulub hagejate esmane nõue rahuldamisele.

13.Seoses eeltooduga ja kuna asjas ei mõisteta kostjalt II välja hüvitist (kohtutäitur hakkab tulevikus korteriomandi 1⁄2 osa müüma), ei oma vaidluse lahendamisel sisulist tähendust: a) kas maakohus sai tugineda sellele, et keelumärge on seatud, kui pooled sellele ei tuginenud; b) milline on korteriomandi väärtus ja kas see on tõendatud hageja esitatud müügikuulutusega; c) milline oli asja hind maakohtu otsuse tegemise ajaga; d) kas hagejad pidid näitama oma nõudes, kui palju peab kostja II hüvitist maksma kostjale I. Maakohus ei pidanud tagaseljaotsusega hagi rahuldama juba ainuüksi põhjusel, et sellist liiki otsuse tegemine on kohtu õigus ja mitte kohustus (TsMS § 407 lg 1). Kostjate poolt riigi õigusabi taotluste esitamata jätmine või nende ekspertiisi taotluse lahendamata jätmine maakohtu poolt ei saa rikkuda hagejate õigusi. Asja lahendamise kiirus maakohtus on sõltunud praeguses asjas suurel määral pooltest, samuti ei ole see otsuse tühistamise aluseks. Maakohus on kohelnud pooli võrdselt ega ole oma pädevust ületanud. Kui maakohus selgitas ebaõigesti materiaalõiguse kohaldamise eeldusi, on nimetatud minetus apellatsioonimenetluses kõrvaldatud. Maakohtul puudub kohustus selgitada poolele, milline nõue tuleks esitada hagi potentsiaalseks rahuldamiseks. Kui maakohus ei küsinud mingite kostjate seisukohtade osas hagejate arvamust, said hagejad esitada oma arvamuse apellatsioonkaebuses.
14.Hagi rahuldamise tõttu tuleb tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas ja hagejate menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus tuleb jätta kostjate kanda võrdsetes osades (TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 1, § 171 lg 1).
15.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
16.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
17.Tühistada tuleb maakohtu otsus ka osas, milles maakohus tühistas oma 21.04.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, sest hagi ei jää rahuldamata (TsMS § 386 lg 4) ja hagi tagamise abinõu (eelmärge kinnistusraamatus) tagab otsuse täitmist.
18.Juhindudes TsMS § 654 lg st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja