Bondora AS (registrikood 11483929) Credit.ee OÜ (registrikood 11898079) PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910) Nord Collect OÜ (registrikood 11897588) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806)
6.Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)
7.Holm Bank AS (endine ärinimi AS Koduliising; registrikood 14080830)
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Merilin Karitsa määruskaebusega esitatud dokumendid.
3.Tühistada Viru Maakohtu 17. juuni 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13018 osas, millega maakohus keeldus Merilin Karitsa pankrotimenetluses ja võlgadest vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
4.Teha tühistatud osas uus määrus, millega vabastada Merilin Karits
pankrotimenetluses ja võlgadest vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest.
5.Avaldada teade Merilin Karitsa pankrotimenetluses ja võlgadest vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Menetluskulud määruskaebemenetluses jätta poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
7.5.Menetluskulud jätta Merilin Karitsa kanda. Jätta menetluskulud kindlaks määramata nende puudumise tõttu.
7.6.Menetluskulud määruskaebemenetluses jätta poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 11. novembri 2017. a määrusega kuulutati välja Merilin Karitsa (võlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Viru Maakohtu 14. märtsi 2019. a määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Maakohus kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ja kohustas esitama maakohtule andmed oma kohustuste täitmise kohta.
2.Võlgnik esitas kohtule aruanded 30. märtsil 2020, 8. juulil 2021, 21. augustil 2022, 22. augustil 2023 ja lõpparuande 14. märtsil 2024. Aruannete kohaselt on võlgnik töötanud X ASis saalitöölise ja assistendina. Võlgnik kasvatab üksinda kahte alaealist last. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuks olnud X AS-i makstud töötasu, tulumaksu tagastus, lastetoetused.
3.Kohus küsis võlausaldajate seisukohti menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas.
4.Bondora AS teatas, et kohustusest vabastamise menetluse perioodil maksis võlgnik Bondora AS-ile kokku 465 eurot. Võlgnevuse jääk 18. märtsi 2023. a seisuga on 8808 eurot 68 senti. Bondora AS on nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega.
5.Nord Collect OÜ leiab, et võlgnikku ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks jätkata või võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik ei teinud Nord Collect OÜ-le kohustustest vabastamise menetluses ühtegi makset ja Nord Collect OÜ nõue võlgniku vastu on 665 eurot. Võlgnik ei ole kohustuste täitmisel andnud endast parimat.
6.PLACET GROUP OÜ teatas, et võlgnik on võlgadest vabastamise perioodil maksnud 57 eurot 93 senti, võlgnevuse jääk on 607 eurot 7 senti. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on võlausaldaja nõudeid täitnud menetluse vältel vähem kui 10% ulatuses.
7.Holm Bank AS teatas, et võlgnik on teinud väljamakseid 85 eurot ning nõude jääk on 479 eurot 26 senti. Holm Bank AS jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
8.Aktiva Finance Group OÜ teatas, et võlausaldajale (OÜ AG Võlamenetlus ühines 3. märtsil 2018 Osaühinguga Aktiva Finants (registrikood 10746479)) ei ole laekunud kohustustest vabastamise menetluse kestel midagi. Võlgnik on aruandes kirjutanud, et OÜ-d AG Võlamenetlus ei eksisteeri. Võlgniku kohustuseks on välja uurida täpselt võlausaldajate kontod, kuhu rahasummad kanda. Raha kandmine igale võlausaldajale on kohustuste täitmise osa. Võlgniku selgitused, et temal puudusid kontod, kuhu väljamaksed teha, ei ole mõjuvaks põhjuseks. Võlgnikul on alati võimalus uurida pankrotihalduri käest võlausaldajate kontode numbrid või pöörduda võlausaldaja poole. Üldjuhul võlausaldajad märgivad oma nõudeavaldustesse konto numbrid, kuhu jaotise alusel väljamakseid teha. Võlgnik ei ole omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, tegemist on kohustuste rikkumisega. Võlausaldaja palus jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
9.Credit.ee OÜ teatas, et võlgadest vabastamise menetluse raames laekus võlgnikult 112 eurot 50 senti, seega võlgnevuse jääk on 464 eurot 11 senti. Arvestades võlgniku esitatud pangakontode väljavõtteid ajavahemikul 13. aprillist 2020 kuni märtsini 2024, oli võlgniku sissetulekuks sellel perioodil kokku 33 275 eurot 96 senti, millest tulnuks arvata pankrotivarasse 6136 eurot 29 senti. Võlgniku poolt toimus võlausaldajatele laekumisi kokku üksnes 910 eurot. Võlgnik, olles iseenda usaldusisikuks, ei ole talle määratud kohustusi korrektselt täitnud. Esimese aruandlusperioodi (14. märts 2019 – 14. märts 2020) kohta ei ole võlgnik pangakontode väljavõtteid esitanud. Võlgnik ei ole esitanud andmeid, kas ta on nõudnud laste isalt elatist ja elatise saamine ei ole nähtav pangakonto väljavõtetelt. Elatise saamisega võlgniku finantsiline olukord oleks parem ja kindlustatud. Sotsiaaltoetus laste eest ei kajastu võlgniku esitatud pangakontodel, kuigi võlgnik on aruannetes viidanud selle saamisele. Kogu aruandluse perioodil on võlgnik kandnud enamuse oma sissetulekust edasi oma tütre Melissa Karitsa pangakontole. Võlgnik ei ole aruandluses selgitanud tulumaksu tagastuse jaotust. Kuigi võlgnikul vara (sh sõidukit) ei ole, on ta teinud makseid sõidukite ja sõiduautode varuosade müügiga tegelevatele ettevõtetele. Võlgniku kontolt toimuvad igakuised kanded digikassasse. Samuti ei ole võlgnik selgitanud Tolmet Eesti OÜ-st saadud 155 eurot 22 sendi ja KorrasInvest OÜ-lt saadud 500 euro kui tulu jaotust. Võlgnik ei ole selgitanud kolmandatele isikutele tehtud makseid ja X AS-ilt seoses täitemenetlusega laekunud
summaga. Võlgnik on saanud septembris 2021 AS-ilt Pensionikeskus kokku 6265 eurot 65 senti, mille on kantud edasi tütre Melissa Karitsa arvele ja ei ole selgitanud, miks võlausaldajate nõudeid ei ole rahuldanud. Võlgnik tegeleb hasartmängude mängimisega, sest pangakonto väljavõttelt nähtuvad ülekanded Trustly Group AB-le, Optiwin OÜ-le, OB Holding 1 OÜ-le, Zimpler AB-le ja AS-ile Eesti Loto. Võlgnik raiskab oma tegevusega vara, mille arvelt oleks tal võimalik tasuda kohustusi. Kogu võlgadest vabastamise perioodi jooksul hasartmängukulu on märkimisväärselt suurenenud, mida ei saa pidada hooletuse tõttu rikkumiseks, vaid tegemist on süülise rikkumisega või lausa tekkinud/tekitatud hasartmängusõltuvusega. Võlgnik ei ole selgitanud ka Optiwin OÜ-lt saadud summade kui tulu jaotust oma aruandes. Võlgnik on tasunud mootorsõidukite registreerimisega seoses riigilõivusid, tehnoülevaatuse ja kindlustuse eest, kuigi ta on märkinud, et tal sõidukid puuduvad. Võib järeldada, et võlgnik on müünud enda omandis oleva mootorsõiduki. Samuti võib tegemist olla sõidukite edasimüügiga ja kui võlgnik on sellega seotud, siis võib võlgnik varjata tulutoovat tegevust. Võlgnik on tasunud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kohtuvälise menetleja otsuse või määruse alusel 48 eurot, kuid ise väidab, et tal karistused puuduvad. Samuti on võlgnik tasunud trahviteateid. Võlgnik on teinud makseid AS-le LHV Finance. Seega on võlgnik eelistanud pankrotimenetluses tunnustamata võlausaldajat, kahjustades selliselt käesoleva menetluse võlausaldajaid. Kahtlust äratavad X.X. kanded, mis on tehtud selgitusega „mäng“, „söögi raha“, „trahvide kulu hüvitamine“, „eluaseme üürikulude korvamine“ ja „laen“. Ülekannetest nähtub, et võlgnikul on tihe seos X.X. ja tekib kahtlus, et võlgnik ei ole üksikvanem. Võlausaldaja hinnangul näitab eeltoodu, et võlgnik ei ole huvitatud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamisest ning suhtub oma kohustustesse kohustustest vabastamise menetluse kestel ükskõikselt. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole ette nähtud sellistele võlgnikele, kes oma kohustusi teadlikult ei täida. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ei ole põhjendatud, kuna võlgnik on pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest täitnud 5,4%. Võlgniku nõuete täitmist ei saa lugeda rahuldavaks. Võlgadest vabastamise menetlus tuleb lõpetada võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgniku suhtumine võlausaldajatesse on pahatahtlik ning võlgnikul puudub igasugune huvi enda kohustuste eest tasuda.
10.Aktsiaselts PlusPlus Capital teatas, et võlgnik on tasunud menetluse kestel 275 eurot, nõude jääk on 5373 eurot 72 senti. Credit.ee OÜ on analüüsi tulemusel jõudnud õigetele järeldustele ning antud olukorras saab kindlalt tugineda võlgniku süülisele võlausaldajate huvide kahjustamisele. Lisaks hasartmängurlusele on kõnekas ka see, et võlgnik ise ütleb vastulauses selgelt, et autode osas aitab võlgnik kolmandat isikut varade kõrvale kantimisega täitemenetlustes. Seega saab väita, et võlgnikule on üsna selge, kuidas hoiduda kõrvale ka oma kohustuste täitmisest. Võlgnik ei ole vastulauses tõendanud ega põhjendanud oma tegevusi. Võlgniku poolt edastatud kolmandate isikute kinnitused ei ole tõsiselt võetavad, sest need on esitanud lähikondsed ja seetõttu ei saa neid lugeda erapooletuteks kinnitusteks. Võlgniku esitatud arvestus rahalisest sissetulekust ja selle jaotusest ka vastulauses ei ole korrektne. Võlgnik oleks pidanud pensionirahadest tegema väljamakseid ka võlausaldajatele. Olukorras, kus võlgnikul on olnud vahendeid võlausaldajate nõuete tasumiseks, kuid võlgnik ei tee eraldisi oma vara arvelt, ei saa väita, et võlgnik on olnud pelgalt hooletu. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi piisava hoolsusega. Võlgniku rahuldatud nõuete ulatust ei saa pidada arvestavaks ulatuseks. Võlgnik on tahtlikult olnud seotud ebaseadusliku tegevusega, s.t seotud kolmanda isiku varade varjamisega. Lisaks on võlgnik raisanud oma sissetulekuid mängurluse peale ja jätnud täitmata kohustusi eraldiste tegemiseks ja võlausaldajatele tasumiseks. Seega tuleks menetlus lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
11.Võlgnik selgitas oma vastuses võlausaldajate väidetele, miks nõuded on rahuldatud nii väheses määras, järgmist. Arvestades seda, kui palju kuus peab inimesele kätte jääma, kui on rahalised nõuded, siis on see miinimumpalk (näiteks 2022. a oli see 654 eurot ja 2024. a 820 eurot) pluss 1/3 miinimumm palka iga alaealise lapse kohta. Ehk siis võlgnikule pidi minimaalselt jääma kätte 1090–1366 eurot kuus. Saadav lastetoetus ei paranda oluliselt võlgniku elatist ja lastetoetus läheb laste kontole. See on mõeldudki lastele, mitte võlgniku võla tasumiseks. Samuti ei kuulu lastetoetus arestitavate sissetulekute hulka. Perioodil 14. märts 2019 – 14. märts 2020 käis kogu arveldus läbi pankrotihalduri. Võlgnik ei kasuta kõiki rahalisi vahendeid oma äranägemise järgi. Võlgnikul on kaks last, keda võlgnik kasvatab üksinda. Alusetu on arvata pangakonto väljavõtete põhjal, et võlgnik elab vabaabielus. Kolmel inimesel kulub raha kuus toidu, kommunaalkulude, üüri, riiete, transpordi, kooliskäimise ja ka töölkäimise peale. Sotsiaaltoetusi ei ole võlgnik taotlenud. Tolmet Eesti OÜ-lt saadud 155 eurot 52 senti oli kantud võlgniku pangakontole tema venna vanametalli müügi eest. Vennal ei olnud dokumenti kaasas, võlgnik oli temaga koos ja sai võlgniku kontot kasutada. Võlgnik ei näe sellises tegevuses pahatahtlikkust. Võlgnik kasutas sõiduautot, kuna nad elasid Rakverest väljas Uhtnas. Sealt tööle ja kooli oli võimatu bussiga käia (bussid ei käi). Pensionisambast saadud raha eest (6283 eurot) ostis võlgnik oma tädi korterisse Uhtnasse aknad, ukse ja õhksoojuspumba, et võlgnikul oleks lastega kusagil elada. Tädi antud korter oli elamiskõlbmatu. Võlgnik on laenanud raha, kui on olnud laenata. Võlgniku eraelu ei puutu võlamenetlusse. Laen on tagasi makstud. Võlgnik on kasutanud autosid ja maksnud nendega seonduvaid kulusid, kuid ise autot ei oma. X.X. palus teha mõned enda maksed võlgniku kontolt, sest tema enda konto on arestitud. Võlgnik tuli palvele vastu. X.X. ei saa võlgnikku kuidagi toetada, sest tema ainus sissetulek on osaline töövõime toetus, millel on peal elatise nõue. Võlgnik ei tegele autoäriga. Võlausaldajate mainitud autod ei kuulu võlgnikule, vaid X.X.. Võlgnik töötab aastaid AS-s X ja see kajastub ka pangakonto väljavõtetes. Võlgnik on esitanud aruandeid kogu menetluse jooksul ja tasunud nii palju, kui söögi või laste ja elementaarse elukspüsimise kõrvalt on saanud näpistada. Võlgnik on iga-aastaselt esitanud aruandeid ja varem ei ole ükski võlausaldaja nende vastu huvi tundnud. Võlgnik on tasunud pankrotihalduri tasud. Võlgnikul puudub igasugune vara, seda on näha ka erinevatest registritest.
12.Credit.ee OÜ leiab, et võlgniku väited tädi korterisse ostetud asjade kohta on paljasõnalised, sest nimetatud asjade ost ei kajastu võlgniku pangakontodel. Võlgniku lähedaste kirjalikud seisukohad ei ole erapooletud. Osad võlgniku kanded tütrele on selgitusega „võlg.“ Ebatõenäoline, et alaealine laps annab emale võlgu ja ema tagastab. Ei ole infot, kas võlgnikule makstakse alaealiste laste eest elatist. Täisealisel võlgnikul on enda kohustuste tasumiseks ette nähtud enda arveldusarve, selleks ei või kasutada mingil moel enda alaealiste laste nimele avatud pangakontosid. Võlgnik ei ole väljavõtet esitanud. Seega on alust kahelda võlgniku tütre arvele kantavate summade õigsuses. Väär on võlgniku väide, et tasub üürikulusid, kui elab enda tädi korteris. Võlgnik on laenanud eraisikutele raha. Võlgnik on pankrotis oleva isikuna rikkunud kohustust, võttes lisakohustusi juurde, millega on võlausaldajate huvid kahjustatud. Võlgnik ei ole käitunud heas usus. Nimetatud tegevusega on võlgnik seadnud teiste isikute huvid enda ja võlausaldajate huvidest ette. Võlgnik, kes on makseraskustes ja raskes finantsilises olukorras, ei või pankrotimenetluses võlgadest vabastamise menetluse kestel teistele isikutele
laenu anda. Selliselt halvendab võlgnik oma majanduslikku seisu veelgi, millega kahjustab võlausaldajate ootust kohustuste täitmiseks. Samuti võlgadest vabastamise menetluse kestel ei tohi võlgnik võtta lisakohustusi. Pankrotimenetluses tunnustamata võlausaldajale kohustuste täitmine kahjustab käesoleva menetluse võlausaldajate huve. Võlgniku hasartmängude mängimine näitab, et võlgnik ei käitu mõistlikult ega anna endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Hasartmängude mängimist ei loeta tulutoovaks tegevuseks. Võlgnik raiskab oma tegevusega vara, mille arvelt oleks tal võimalik tasuda kohustusi. Viimase kolme aruandluse perioodi jooksul oli hasartmängu kulu 2352 eurot, mida ei saa pidada hooletuse tõttu rikkumiseks, vaid tegemist on süülise rikkumisega. Arvestades, et võlgnik on endiselt võimeline teatud määral võlgu tasuma, oleks võlgniku võlgadest vabastamine võlausaldaja jaoks selgelt kahjulik. Asjaolu, et võlausaldajad ei ole viie aasta jooksul aruandeid kontrollinud, ei muuda seda, et võlgnik on kohustatud täitma oma kohustusi võlgniku ja usaldusisikuna vastavalt kohtu poolt määratule.
MAAKOHTU SEISUKOHT
13.Maakohus lõpetas 17. juuni 2024. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse (resolutsiooni p 1), jättis võlgniku pankrotimenetluses ja võlgadest vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata (resolutsiooni p 2), vabastas võlgniku usaldusisiku kohustusest (resolutsiooni p 3), jättis menetluskulud võlgniku kanda ja menetluskulud kindlaks määramata nende puudumise tõttu (resolutsiooni p 4). Kuna pankrotimenetlus algatati 3. jaanuaril 2017, kohaldas maakohus tulenevalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 sätestatust kuni 30. juunini 2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) sätted. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat, seega saab kohus PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. PankrS § 175 lg 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kuna võlgnik ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud, puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Maakohus kontrollis, kas võlgnik on täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi või on neid rikkunud. Kohustuste rikkumisel peab ka tuvastama, kas võlgnik on neid rikkunud süüliselt ning kahjustanud sellega ka võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg-d 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Maakohtu hinnangul on võlgnik raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud
kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus on võlgnikule korduvalt selgitanud tema kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on varjanud ja manipuleerinud oma sissetulekutega ning teinud raha ülekandeid kolmandatele isikutele kohut sellest informeerimata. Võlgnik on menetluse kestel tegelenud pikemaajaliselt ja süstemaatiliselt hasartmängude mängimisega, mis ei ole maakohtu hinnangul mõistlik tulutoov tegevus. Mõistlikult käituv võlgnik peaks kohustustest vabastamise menetluse kestel hoiduma tegevusest, mis võib tema niigi keerulist majanduslikku olukorda veelgi halvemaks muuta. Võlausaldaja hinnangul näitab ka käesolevas menetluses võlgniku poolt hasartmängude mängimine, et võlgnik ei käitu mõistlikult ning ei anna endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.
MÄÄRUSKAEBUS
14.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada võlgnik kohustustest. Määruskaebuse kohaselt on võlgnik leidnud enamike võlausaldajatega kompromissi, kus võlausaldajad kinnitavad, et võlgnik ei ole neile võlgu. Bondora AS kirjutas juba enne maakohtu lahendit, et on nõus võlgadest vabastamisega. Nord Collect OÜ-ga on asi lahendatud ja tasutud. Võlgnikul polnud nende kontonumbrit, vana ei toiminud ja võlgnik ei teadnud, kuhu kanda. PLACET GROUP OÜ-ga on kompromiss läbirääkimiste järgus, nad olid nõus kompromisskokkuleppega, kuid siis taganesid ja enam ei vasta. Holm Bank AS jättis vabastamise kohtu otsustada. OÜ AG Võlamenetlus on kustutatud. Kui pole enam ettevõtet ja rekvisiidid ei toimi, pole võimalik ju kuhugi raha kanda. Võlgnikule pole ka etoimikus olnud nähtav OÜ AG Võlamenetlus seisukoht, mistõttu ei ole võlgnik saanud ennast kaitsta ega tegeleda sellega. Credit OÜ-ga on samuti võlgnevus kompromissiga lahendatud ja tasutud. Kompromiss saavutati tegelikult juba menetluse käigus, enne lahendit, kuid seda ei kajastata lahendis. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esitatud seisukohta luges võlgnik ka alles lahendist, e-toimikus polnud võimalik tutvuda ega vastulauseid esitada. Võlgnik lisas määruskaebusele võlausaldajatega peetud kirjavahetuse. Täiendavalt selgitas võlgnik, et on töötav kahe lapse ema, kes on aastaid (20 aastat) töötanud Xis AS-is ja saanud seal ca 700–1000 eurot kätte. Võlgnik on maksnud makse riigile ja saanud ka lastetoetust. Võlgnik on karistamata, ei ole küsinud sotsiaaltoetusi. Raha on kuu teisel poolel otsas, sest laste ja eluspüsimise peale kulub palju. Käies Xis tööl ei jõua võlgnik mingi muu tulutoova tööga/tegevusega tegeleda. Võlgnik on niigi palunud raha sugulastelt, et klaarida arveid nii palju kui vähegi saab. Võlgnik on aidanud lähedasi ja netikasiinot kasutas tema vend, sest temal olid mingisugused piirangud ja keelud. X.X. ja võlgniku tädi Anne Karitsa kirjalikke selgitusi ei usuta või need ei ole piisavad.
VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD
15.Aktiva Finance Group OÜ ei nõustu määruskaebuse ja selles toodud põhjendustega ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja jääb oma varasema seisukoha juurde. Viide, et võlausaldaja on äriregistrist kustutatud, ei tähenda, et õigusjärgluse korras ei saaks
nõuded üle minna, millega käesoleval juhul on tegemist. Lihtsalt viide, et ettevõte on kustutatud ja justkui maksma ei pea, on asjakohatud.
16.Aktsiaselts PlusPlus Capital palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Asjaolu, et võlgnik on kõikidest võlausaldajatest Credit.ee OÜ nõude tasunud, ei ole määruskaebuse lahendamisel oluline. See pigem näitab, et võlgnik eelistab ühtesid võlausaldajaid teistele, sest väidab, et kõikide teiste võlausaldajatega käivad kompromissi läbirääkimised. Võlgnik ei ole pärast maakohtu lahendit Aktsiaseltsiga PlusPlus Capital ühendust võtnud, et uurida, kuidas nõuet tasuda. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital õigusi kahjustaks see, kui teiste võlausaldajatega leitakse kompromiss ja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõude osas tuleks võlgnik tasumisest vabastada.
17.PLACET GROUP OÜ palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik ei ole täitnud ega proovinud täita enda kohustusi mistahes viisil või summas. Võlgniku 29. mai 2024 e-kirjas toodud ettepanekust tasuda PLACET GROUP OÜ-le 200 eurot ei pidanud võlgnik kinni. Võlgnik võttis ühendust ja vastas võlausaldaja 29. mail 2024 esitatud ettepanekule tasuda võlausaldajale 300 eurot (kompromissi raames) alles 18. juulil 2024, seega peale maakohtu kohtumääruse tegemist (peale 17. juunit 2024).
18.Credit.ee OÜ teatas, et temal puuduvad nõuded võlgniku vastu.
19.Bondora AS vaidleb võlgniku määruskaebusele vastu. Bondora AS oli nõus vabastama võlgnik täitmata jäänud kohustustest, kuna võlausaldajal puudus täielik ülevaade võlgniku majanduslikust olukorrast ja käitumisest.
20.Nord Collect OÜ ja Holm Bank AS ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus keeldus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku määruskaebus rahuldatakse.
22.Maakohus on õigesti leidnud, et FIMS § 68 lg 2 alusel tuleb menetlusele kohaldada kuni
30.juunini 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni. PankrS § 175 lg 1 nägi ette, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 8 sätestas, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 175 lg 2 nägi ette, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
23.Maakohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel, leides et võlgnik on rikkunud raskelt hooletult PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maakohus tugines sellele, et kohus on võlgnikule korduvalt selgitatud tema kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on varjanud ja manipuleerinud oma sissetulekuga. Võlgnik on teinud raha ülekandeid kolmandatele isikutele, kohut sellest teavitamata. Maakohus leidis ka, et võlgnik on tegelenud pikemaajaliselt ja süstemaatiliselt hasartmängude mängimisega ning hasartmängude mängimine ei ole mõistlik tulutoov tegevus.
24.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust ulatuses, mis võiks anda alust võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas on võlgnik oma kohustust, tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega, rikkunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hasartmängude mängimine ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlik tegevus, kuid pelgalt hasartmängude mängimisest ei saa tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse rikkumist tuletada. Tsiviilasja materjalidest ka ei nähtu, et maakohus oleks võlgnikule arvestades võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid üldse selgitatud täiendavalt tulutoova tegevusega tegelemise vajadust/ kohustust.
25.Kuigi maakohus ei ole PankrS § 173 lg-le 2 viidanud, saab maakohtu põhjendustest järeldada, et võlgnik on maakohtu hinnangul rikkunud ka PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust, milleks on võlgniku kohustus viivitamatult teatada kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjata saadud tulusid ning vara, samuti anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu määrusest võimalik aru saada, milliseid sissetulekuid on võlgnik maakohtu arvates varjanud ja kuidas nendega manipuleerinud. Ebaselgeks jääb, millistest kolmandatele isikutele tehtud ülekannetest ja millisel moel oleks võlgnik pidanud maakohut informeerima. Võlgnik on koos usaldusisiku aruannetega esitanud oma pangakonto väljavõtted, mille kohta kogu menetluse ajal ei ole kohtutoimiku järgi selgitusi ega täiendavat teavet küsitud (vt täiendavalt määruse p 26). Nii esitatud aruannetest kui ka pangakonto väljavõtetest nähtuvad võlgniku sissetulekud, sh töötasu, tulumaksu tagastus, penisonimaksete väljamaksed. Võlausaldaja Credit.ee OÜ on esitanud omapoolse võlgniku pangakontode analüüsi, millega on nõustunud ka enamus teisi võlausaldajaid, kuid maakohus ei ole arvestades võlgniku vastust sellele, selgelt välja toonud, millele oma seisukoha rajab. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on ta kogu menetluse aja jooksul töötanud X AS-is saalitöölise ja assistendina. Võlgnikul on kaks alaealist last, keda ta kasvatab üksinda. Maakohus ei ole analüüsinud võlgniku igakuised sissetulekuid ega seda, kas ja kui palju see ületab määra, mida ei pea võlausaldajatele väljamaksmiseks üle andma ning kas ja kui suures ulatuses on võlgnik rikkunud loovutuskohustust. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pidanud võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Olukorras, kus võlgniku töötasu või muud sissetulekud, millele saab seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ei ületanud mittearestitava sissetuleku määra, ei saa rääkida loovutuskohustuse rikkumisest. Arvestades Credit.ee OÜ vastuväidet ja sellele lisatud Exceli tabelit ei ületanud võlgniku igakuine sissetulek (v.a pensionisamba väljamakse ja veel kolm täiendavat kuud) määra, mida ei pea võlausaldajatele väljamaksmiseks üle andma. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjas esitatud materjalide ja pangakonto väljavõtete pinnalt teha järeldust, et võlgnik tegeleks kõrvaltegevusega, millest saadavat sissetulekut on ta varjanud (PankrS § 173 lg 2). Samuti kinnitavad pangakontode väljavõtted võlgniku väiteid, et ta on lubanud vähemalt osaliselt oma pangakonto kaudu kolmandatel isikutel mängida hasartmänge või maksta kolmandate isikutega seotud teenuste eest. Ringkonnakohtu hinnangul saab siiski ka järeldada, et hasartmänge mängis teatud osas ka võlgnik ise. Samuti on õige, et võlgnik on oma sissetulekuid pärast igakuiste arvete tasumist suures ulatuses kandnud edasi oma lapse pangakontole. Ringkonnakohus ei kiida võlgniku vastavaid tegevusi heaks, kuid praegusel juhul ei nähtu, et võlgnik oleks oma sissetulekut varjanud või manipuleerinud või oma tegevusega võlausaldajate huve kahjustanud. Ringkonnakohus leiab, et mittearestitava sissetuleku osa osas ei saa kohus võlgnikule teha ettekirjutusi selle kasutamise kohta. Asja
materjalide põhjal ei ole alust asuda ka seisukohale, et hasartmängude mängimise tõttu jäi võlausaldajatele raha välja maksmata ja nende huvid said kahjustatud. Samas juhib ringkonnakohus võlgniku tähelepanu asjaolule, et hasartmäng ei ole siiski vahend sissetuleku teenimiseks, vaid selle kulutamiseks. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, kas võlgnik on oma kohustust süüliselt rikkunud sellega, et ei täitnud pensionisamba väljamaksete arvelt võlausaldajate nõudeid. Ringkonnakohus nõustub, et pensionisamba väljamaksed muutuvad võlgniku varaks, mille arvelt tuleb võlausaldajate nõudeid täita. Samas ei ole võlgnik pensionisamba väljamakseid varjanud, need on nähtavad pangakonto väljavõttelt ning summaliselt ka usaldusisiku aruandelt. Asjaolu, et võlgnik kandis saadud summad edasi lapse pangakontole ning ostis võlgniku väidete ja tädi kirjaliku kinnituse kohaselt selle eest tädi korterisse, kus ta koos lastega elas, õhksoojuspumba, aknad ja ukse, kuna korter oli elamiskõlbatu, on asjaolusid arvestades usutav ning mõistlik. 2022. a aruande järgi elas võlgnik sel perioodil Uhtnas (Silla 2-2) ja kinnistusraamatu andmetel kuulus korter siis Anne Karitsale. Tabelis märgitud ülejäänud kolme kuu (juuli 2020, august 2021, märts 2024) osas ületas võlgniku sissetulek mittearestitavat määra 212 eurot 77 senti. Tsiviilasja materjalide kohaselt on võlgnik teinud võlausaldajatele tagasimakseid kokku 995 eurot 43 senti ning tasunud 14. märtsi 2019. a määruse järgi võlgniku kanda jäänud pankrotihalduri tasud (määruse järgi jäi võlgniku kanda 1035 eurot 60 senti). Eelnevat arvestades märgib ringkonnakohtus, et asja materjalide põhjal ei ole seega alust asuda ka seisukohale, et hasartmängude mängimise tõttu jäi võlausaldajatele raha välja maksmata ja nende huvid said kahjustatud. Ringkonnakohus märgib, et lastetoetuste saamine lapse pangakontole nähtub juba võlgniku pankrotihalduri 26. veebruari 2018. a aruandest. Kuna sissenõuet ei saa pöörata lastetoetustele (TMS § 131 lg 1 p 1) ja seadusel põhinevale elatisele (TMS § 131 lg 1 p 7), siis ringkonnakohtu hinnangul nendega seotud võlausaldajate vastuväited ei ole võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel asjakohased. Maakohus on õigesti leidnud, et võlgnik ei ole mõistetud süüdi pankrotikuriteos (PankrS § 175 lg 2 p 1) ning võlausaldaja viited trahvidele ei ole asjakohased. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 175 lg 2 p-s 2 on peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14 ja seal viidatud lahendid). Ringkonnakohus leiab, et raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust (VÕS § 104 lg 4) või tahtlust (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja materjalide põhjal võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 välja toodud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, milles tulenevalt saaks järeldada võlgniku poolt PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste süülist rikkumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus osas, millega maakohus keeldus võlgniku pankrotimenetluses ja võlgadest vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses ja võlgadest vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest.
26.Ringkonnakohus peab vajalikuks veel välja tuua, et praeguses asjas jättis maakohus 14. märtsi 2019. a määrusega võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kui võlgnik rikub enda kohustusi, võib kohus PankrS § 175 lg-te 2 ja 3 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Kui usaldusisik ei täida enda kohustusi kohaselt, võib kohus usaldusisiku vabastada ja asendada teise usaldusisikuga (PankrS § 172 lg 5). Seega ei saa kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites. Usaldusisiku aruande esitamine ja võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku kohustus PankrS § 173 järgi, mille süüline rikkumine annaks PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võis kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab ta olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (vt RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul tähendab eeltoodu seda, et juhul, kui menetluse kestel ilmnes, et võlgnik ei ole võimeline usaldusisiku kohustusi täitma, tuli võlgnikule määrata usaldusisik, kes neid kohustusi täidab. Võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi. Maakohtu 14. märtsi 2019. a määruse põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks kontrollinud võlgniku võimet täita usaldusisiku kohustusi. Arvestades võlgniku esitatud usaldusisiku aruannetes märgitut on ringkonnakohtu hinnangul võimalik järeldada, et võlgnik ei olnud võimeline usaldusisiku kohustusi täitma. Võlgnik ei osanud leida informatsiooni registrist kustutatud võlausaldaja õigusjärglase kohta ning kohtutoimikust ei nähtu, et maakohus oleks võlgnikku selles osas ka juhendanud. Aruannetest ei ole võimalik aru saada, kas võlgnik sai aru, kui suur on mittearestitav summa ja kui palju ta peab võlausaldajate jaoks kõrvale panema. Ringkonnakohus peab tõenäoliseks, et probleemid seoses pensionisambast saadud rahade kasutamisega ja selgituste andmisega ning teatud võlausaldajatele väljamaksete tegemisega oleks olnud välditavad, kui usaldusisikuks ei oleks määratud võlgnik, vaid teine isik.
27.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
28.Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
29.Võlgnikul on õigus taotleda määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Tasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Riigilõivu tagastab TsMS § 150 lg 4 alusel kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg
6 kohaselt kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.