2-19-14978
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. märts 2020. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-14978
Tsiviilasi
A. L. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu nõuetekohase ravi tagamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Hagi hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. L. (ik XXX; viibimiskoht Tartu Vangla, Turu 56 Tartu) Esindaja riigi õigusabi korras advokaat Marina Kelpman ([email protected]) Kostja Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
poolt rahutute jalgade sündroomist tekkivate vaevuste leevendamiseks Pregabalin kaheks kuuks. Seega oli hagejale Pregabalini saamine ette nähtud kuni 15.07.2019 ning seda ei näidustanud neuroloog. Pregabalini ei pea määrama neuroloog ning hagejal diagnoositud rahutute jalgade sündroomist tekkivate vaevuste leevenduseks on pädev ravimi määrama ka üldarst. Kuna Tartu Vanglas sõltuvusprobleemidega kinnipeetavatele Pregabalini andmine lõpetati, siis oli põhjendatud hagejale nn üleminekuperioodi rahustamiseks Pregabalini antavat kogust vähendada, mida perearst ka tegi, näidustades hagejale Pregabalini ainult hommikul. Hageja kinnitas, et temale toovad leevendust ka rahustid, mistõttu määrati meditsiiniosakonna juhataja poolt hagejale täiendavalt 31.07.2019 kuni septembri lõpuni Diazepam. 19.09.2019 käis hageja neuroloogi vastuvõtul, kus talle määrati rahutute jalgade sündroomi raviks 30 päevaks õhtul Pramipexolum (Mirapexin) ja määrati kuuri lõppedes uus vastuvõtt. Mirapexin on näidustatud mh rahutute jalgade sündroomi sümptomaatiliseks raviks. Ei ole tõendatud, et hagejale sobib raviks ainult Pregabalin. Hageja viidatud tervisekaardi väljavõtete anamneesid on sisuliselt patsiendi küsitlemise käigus saadud teave patsiendi seisundi kohta. Arvestades, et hageja sooviks on saada Pregabalini, võib ta arstile kirjeldada ka selliseid tundeid, mida tal tegelikult pole, et näidata, et temale ükski teine ravim ei sobi. Hageja ei ole kahtluse alla seadnud vangla neuroloogi teadmisi ega oskusi. Samuti ei ole hageja selgitanud, miks tuleb hageja varasema neuroloogi eriteadmisi pidada õigemaks või paremaks vanglas töötava neuroloogi vastavatest eriteadmistest. Hagejale osutatud tervishoiuteenus vastab arstiteaduse üldisele tasemele. Seadus kaitseb isiku õigust saada vajaduse esinemisel arstiteaduse üldisele tasemele vastavat ravi. Seadusandja ei ole aga pidanud kaitstavaks õiguseks patsiendi tahet saada konkreetset ravi(mit). Kuna hageja nõue ei ole seadusega riigi poolt kaitstav, esineb alus hagi kohustamisnõude osas jätta läbi vaatamata.
neuroloogilt saatekiri MRT uuringu tegemiseks. Samuti soovis hageja saada perearsti vastuvõtule. 25.06.2019 vastuvõtul kurtis hageja perearstile muuhulgas rahututest jalgadest põhjustatud valu, märkides, et seda leevendavat Pregabalin. Perearsti otsusel määrati hagejale Pregabalin 150 mg hommikul. Hagiavaldusest nähtub, et hageja sai Tartu Vanglas Pregabalini kuni 09.08.2019, seega kauem kui Tallinna Vangla raviarsti ettekirjutus. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei tulene, et hagejale sobib raviks vaid Pregabalin ning et 2016.a neuroloogi poolt ordineeritud ravi kestab määramata aja. Ainuüksi asjaolu, et hagejale on varem korduvalt Pregabalini ordineeritud, eeltoodut ei kinnita. Kohus nõustub kostjaga, et hageja tervisekaardi väljavõtete anamneesid ei saa tõendada, et hageja raviks sobib ainult Pregabalin. Anamnees hõlmab patsiendi küsitlemise käigus patsiendilt endalt saadud teavet tema seisundi kohta. Hageja arvates leevendab tema haigust vaid Pregabalin, kuid see ei tähenda, et temale ükski teine ravim ei sobi. SA Põhja-Regionaalhaigla neuroloog-vanemarsti XX.XX.XXXX kirjast nr XXX nähtub, et rahutute jalgade sündroomi raviks on kasutatavad pramipexol, rivotril, pregabalin ja gabagamma (tl 55). Kostja selgituste kohaselt otsustati hagejal esineva sõltuvusprobleemi tõttu alguses Pregabalini antavat kogust perearsti poolt vähendada. Kuna hageja kinnitas, et temale toovad leevendust ka rahustid, määrati meditsiiniosakonna juhataja poolt hagejale täiendavalt 31.07.2019 kuni septembri lõpuni Diazepam 5 mg ööseks. 13.09.2019 neuroloogi vastuvõtul määrati hagejale rahutute jalgade sündroomi raviks 30 päevaks õhtul Pramipexolum (Mirapexin) ja määrati kuuri lõppedes uus vastuvõtt (tl 48). SA PERH neuroloogi XX.XX.XXXX kirjast (tl 55) tuleneb, et Pramipexolum on rahutute jalgade sündroomi leevendamiseks kohane ravim. Hageja esitatud perearsti tõendi (tl 73) kohaselt pikendas hageja perearst viimati hageja Pregabalini retsepti 25.02.2019. Tõendist ei nähtu, milliseks ajaks ning kui suurte annuste jaoks retsepti pikendati. Hageja ei ole ka väitnud, et ta soovis selle retsepti alusel ravimit osta, aga kostja talle seda ei võimaldanud. Kohus leiab, et tuvastatud asjaoludel ei ole kostja tervishoiuteenust osutades rikkunud kohustust, mis annaks hagejale aluse nõuda kostjalt väidetava kahju hüvitamist. Tervisekaarti kannetest nähtuvalt on kostja organiseerinud hagejale ravi vastavalt tema kaebustele ja vajadustele.
Tervishoiuteenuse osutamise leping on olemuslikult käsundusleping VÕS § 619 mõttes ning seega on võimalik teatud ulatuses kohaldada ka käsunduslepingut reguleerivaid sätteid. VÕS § 621 lg 1 esimese lause järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, kuid sama lõike teise lause järgi, kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Riigikohus on VÕS § 621 lg 1 teisele lausele viidates leidnud, et patsient ei saa arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks kohaldada (vt Riigikohtu 26.09.2019.a lahend asjas nr 2-19-1366, p 10 ; 13.06.2018.a otsus asjas nr 2-15-123028, p 21.3). Seega ei saa patsient arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks kohaldada, küll aga on tal õigus ravist keelduda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.