lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-5027/42

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-5027/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2096
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTMS § 21 lg 1Samaaegne vastastikune täitmineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 361 lg 1Menetluse uuendamineTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-5027/33Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.09.20182-18-5027/35Tartu Maakohus Tartu kohtumaja19.12.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ OwnWay12453273(Vastustaja)Grandavas OÜ12648373(Vastustaja)Innehav OÜ12824739(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. veebruar 2020

Tsiviilasja number

2-18-5027

Tsiviilasi

Tauno Vaaderpassi kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

15.märtsi 2018. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2018/280

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. detsembri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tauno Vaaderpassi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Tauno Vaaderpass (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Karin Ploom

esindajad

Vastustaja: kohtutäitur Oksana kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei

RESOLUTSIOON

Kutšmei,

esindaja

Vastustajas (sissenõudjad): Viferrety OÜ (registrikood 12824739) Sparks SS OÜ (registrikood 12579494) PVN Holding OÜ (registrikood 12648373) OÜ OwnWay (registrikood 12453273), esindaja vandeadvokaat Rene Varul

1.Jätta Tauno Vaaderpassi määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 19. detsembri 2019. a määrus muutmata.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 430 lg 8Kompromiss
TsMS § 466 lg 3Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 8Asja menetlemisele kohaldatav seadus
3.Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud Tauno Vaaderpassi kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Tauno Vaaderpass (võlgnik) esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei
15.märtsi 2018 otsuse peale täiteasjas nr 084/2018/280. Võlgnik palus tühistada kohtutäituri
15.veebruari 2017 otsuse täiteasjas nr 084/2018/280 ja rahuldada võlgniku kaebus täitemenetluse täiteasjas nr 084/2018/280 lõpetamiseks. Võlgnik palus tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 084/2018/280. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses täiteasi nr 084/2018/280, milles PVN Holding OÜ, Sparks SS OÜ, Ownway OÜ, Viferrety OÜ (sissenõudjad) nõuavad võlgnikult Tartu Maakohtu 1. veebruari 2017. a määruse tsiviilasjas nr 2-15-13318 täitmist. Tartu Maakohtu 1. veebruari 2017. a määruse, so kompromissi, kohaselt kohustusid sissenõudjad andma nõusoleku kinnisasja XXXXXX kaasomandi osa võõrandamiseks ja võlgnik kohustus tasuma sissenõudjatele hüvitise 15. märtsiks 2017 summas 25 900 eurot. Võlgnik tasus 15. märtsil 2017 hüvitise 25 900 eurot tehingut tõestava notari Anne Kuilli deposiitkontole. Tegemist oli tagasivõitmatu hoiustamisega kompromissi järgi õigustatud isiku, so PVN Holding OÜ, kasuks. Võlgnik teavitas sissenõudjaid raha hoiustamisest notari juures. Võlgniku kohustus on seega nõuetekohaselt täidetud. Võlgnik pidi oma kohustuse täitma samaaegselt sissenõudjate kohustusega anda omand üle või kolm päeva pärast sissenõudjate kohustuse täitmist. Sissenõudjad ei andnud kaasomandi osa võõrandamiseks ja võlgniku korteriomandi liitmiseks tahteavaldusi. Kuna sissenõudjad ei täitnud oma kohustusi, oli täitemenetluse algatamine võlgniku kohustuse täitmiseks lubamatu. Võlgnik esitas 16. veebruaril 2018. a kaebuse kohtutäituri otsusele täitemenetluse algatamise ja tasu väljamõistmise kohta ning taotluse täitemenetluse täiteasjas nr 084/2018/280 lõpetamiseks. Kohtutäitur tegi 15. märtsil 2018 otsuse, millega jättis võlgniku kaebuse rahuldamata.
2.Kohtutäitur palub jätta võlgniku kaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Sissenõudjad esitasid kohtutäiturile nõuetekohase täitmisavalduse ja täitedokumendi. Kohtutäitur oli kohustatud võlgniku suhtes täitemenetluse alustama.

Kohtutäitur leiab, et juhul kui kompromissis nimetatud hüvitis ei olnud võlgniku poolt hiljemalt

15.märtsiks 2017 sissenõudjatele tasutud, olid sissenõudjad õigustatud pöörduma kohtutäituri poole hüvitise ja lisanduva viivise sissenõudmiseks. Vastupidisel juhul muutuks kompromissi punktis 7 sõnastatud kokkulepe kompromissist taganemise kohta sisutühjaks, kuna TsMS § 430 lg 8 teisest lausest tulenevalt on kompromissist taganemise vältimatuks eelduseks kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuv täitemenetlus. Kohtutäitur ei nõustu, et võlgniku suhtes täiteasjas nr 084/2018/280 algatatud täitemenetlus tuleks lõpetada. Võlgnik kohustus kompromissi punkt 2 esimese lause järgi tasuma sissenõudjatele kaasomandi kaotuse eest hüvitise solidaarselt 25 900 eurot PVN Holding OÜ arveldusarvele nr EE271010220231539220. Võlgniku kohustus loetakse kompromissi punkt 2 teisest lausest tulenevalt kõigi sissenõudjate ees nõuetekohaselt täidetuks kohustuse täitmisega PVN Holding OÜ arveldusarvele. Kompromissi punkt 3 reguleerib, kuidas peaks toimuma võlgniku poolt hüvitise maksmine ja sissenõudjate poolt kaasomandi osa võõrandamine. Kompromissi punktist 3 ei tulene täiendavaid hüvitise tasumise kohustuse täitmise viise. Võlgnik kohustus hüvitise tasuma hiljemalt 15. märtsiks 2017. Kohtutäituri hinnangul saab TMS § 48 lg 1 p 2 alusel täitemenetluse lõpetamise aluseks olla üksnes selline kirjalik dokument, millest nähtub, et kohustus on kohaselt täidetud, st kohustus on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule ja õigel viisil. Võlgnik ei ole sellist dokumendi kohtutäiturile esitanud. Sissenõudjad vaidlevad vastu sellele, et võlgniku kohustus on täidetud. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt puudub kohtutäituril õigus hinnata, kas OÜ Sandsmart poolt 15. märtsil 2017 Tartu notar Anne Kuilli ametikontole nr EE162200221029761594 hüvitise 25 900 eurot selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-15-13318“ tasumisega on võimalik lugeda võlgniku kohustus sissenõudjate ees täidetuks. Kohtutäituril puudub õigus hinnata, kas võlaõigusseaduse § 120 lõikes 1 nimetatud eeldus, võlausaldaja vastuvõtuviivitus, on täidetud. Kohtutäitur leiab, et võlgniku ja sissenõudjate vahelised erimeelsused tuleb lahendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Täitedokumendis kokkulepitud võlgniku kohustuse täitmise tähtpäeva 15. märtsi 2017 möödumisel ei sõltunud võlgniku kohustus enam sissenõudjate omandi üleandmise kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule.
3.Sissenõudjad paluvad jätta võlgniku kaebuse läbi vaatamata või peatada tsiviilasja menetlus kuni lahendini jõudmiseni tsiviilasjas nr 2-18-5100. Sissenõudjad paluvad avalduse sisulisel läbivaatamisel jätta võlgniku kaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Võlgnik märkis, et kaebus on esitatud kohtutäituri15. veebruari 2018. a otsusele. Võlgnik palus nõudeosas tühistada kohtutäituri 15. veebruari 2017. a otsuse täiteasjas nr 084/2018/280. Täiteasjas nr 084/2018/280 ei ole kohtutäituri 15. veebruari 2018. a ega 15. veebruari 2017. a otsust. Kaebus on esitatud olematu otsuse peale. Kaebus tuleb jätta seetõttu läbi vaatamata. Võlgnik esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2018/280, tsiviilasi nr 2-18-5100. Juhul, kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi jääb rahuldamata, on selge, et kohtutäituril oli õigus täitemenetlus algatada ja täitedokumenti täita. Tsiviilasja menetlus tuleb kuni tsiviilasjas nr 2-18-5100 lahendi jõustumiseni peatada. Sissenõudjad leiavad, et kohtutäituri otsus on põhjendatud ja täitemenetlus alustati õigesti. Võlgnik ja sissenõudjad sõlmisid 31. jaanuaril 2017 kompromisslepingu tsiviilasjas nr 2-15-13318. Maakohus on kompromissi 1. veebruari 2017. a. määrusega kinnitanud. Kuna kohustuse täitmine lepiti kokku PVN Holding OÜ arveldusarvele, ei saanud kohustuse kohase täitmise viis olla raha kandmine notari deposiiti, so raha hoiustamine. Võlgnik võis summa tasuda algselt notari deposiiti, kuid seda arvestusega, et see jõuaks PVN Holding OÜ

arveldusarvele hiljemalt 15. märtsiks 2017. Raha ei ole PVN Holding OÜ arveldusarvele jõudnud. Raha hoiustamisega notari kontol ei ole võlgniku kohustus sissenõudjate ees täidetud. Kolmas isik OÜ Sandsmart tegi lihtsalt ülekande notari kontole ilma, et oleks tõestatud hoiustamise tahteavaldust selle tagasivõtmatuse kohta. OÜ Sandsmart tahteavaldust notarile rahade hoiustamiseks ei ole olemas. Sellest tulenevalt ei ole selge, millistel tingimustel on raha hoiustatud, sh kas tagasivõtmatult või mitte. Võlgnik on seega jätnud endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse. Võlgniku kohustused ei olnud 15. märtsi 2017. a seisuga seega täidetud.

4.Tartu Maakohus jättis 30. juuli 2018. a määrusega sissenõudjate taotluse kaebuse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata ning peatas tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-18-5100 tehtava lahendi jõustumiseni. Tartu Maakohtu 30. juuli 2018. a määrus jõustus
6.septembril 2018.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5.Tartu Maakohus uuendas 19. detsembri 2019. a määrusega menetluse ja jättis võlgniku kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei 15. märtsi 2018. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2018/280 läbi vaatamata. Kohus jättis menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus peatas määrusega menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-18-5100 tehtava lahendi jõustumiseni. Kohtulahend jõustus tsiviilasjas nr 2-18-5100 30. oktoobril 2019. Maakohus uuendas TsMS § 361 lg 1 alusel seega menetluse. Võlgnik vaidlustas kohtutäituri 15. märtsi 2018. a otsuse, millega kohtutäitur jättis võlgniku taotluse täitemenetluse täiteasjas nr 084/2018/280 lõpetamiseks rahuldamata. Kohus tunnistas tsiviilasjas nr 2-18-5100 sundtäitmise täiteasjas nr 084/2018/280 lubamatuks. Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 4 järgi täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks. Täitemenetluse registrist ei nähtu, et menetlus täiteasjas nr 084/2018/280 kestaks. Kuna täiteasjas, milles võlgnik on esitanud kaebuse, on tunnistatud sundtäitmine kohtulahendiga lubamatuks ning täitemenetluse registrist täiteasja menetlust ei nähtu, kuna kohtutäitur on täitemenetluse lõpetanud, on võlgniku kaebus muutunud perspektiivituks. Maakohus jättis võlgniku kaebuse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel võlgniku kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

6.Võlgnik esitas määruskaebuse. Võlgnik palub tühistada Tartu Maakohtu
19.detsembri 2019. a kohtumääruse menetluskulude jaotuse osas ja teha uus lahend, millega jätta menetluskulud kohtutäituri ja sissenõudjate kanda. Võlgnik leiab, et menetluskulud tuleb jätta sissenõudjate kanda, kes esitasid õigusliku aluseta täitmisavalduse, või kohtutäituri kanda, kes algatas õigusliku aluseta täitemenetluse. Täitemenetlus tuleb lõpetada kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Võlgnik esitas selgitused ja tõendid selle kohta, et tema kohustus on nõuetekohaselt täidetud. Kohtutäitur hindas täitedokumenti, võlgniku selgitusi ja tõendeid valesti. Kohtutäitur tegi vale otsuse, kui ta leidis, et täitemenetluse alustamine oli õiguspärane. Kuigi kohtutäitur tugines formaalsuse printsiibile, asus ta siiski täitedokumenti tõlgendama. Tartu Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-18-1500, et sundtäitmine on lubamatu, kuna võlgnik on täitedokumendist tuleneva kohustuse täitnud ja täitemenetluse alustamiseks puudus alus. Täitedokumendist tulenev kohustus on vastastikune kohustus, mida ei ole võimalik ühepoolselt sundtäita. Täitedokumendi punkt nr 2 ütleb, et hüvitis tasutakse sissenõudjatele kaasomandi kaotuse eest. Kui kaasomandit võlgnikule üle ei anta, puudub võlgnikul kohustus hüvitist

maksta. Täitedokumendi täitmine sõltus seega sissenõudjate kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule. Kohtutäitur ei võinud TMS § 21 lg 1 järgi täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudjate kohustus on täidetud. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-18-1500 nimetatud asjaolu tuvastanud, viidates, et tegemist on vastastikkuste kohustustega. Kuigi kohtutäitur lõpetas täitemenetluse tsiviilasjas nr 2-18-1500 jõustunud lahendi tagajärjel, oli kaebuse esitamine põhjendatud. Kohtutäitur rikkus võlgniku õigusi, kui ta alustas täitemenetlust olukorras, kus oli selge, et täitemenetlust ei tohi alustada. Sellises olukorras ei tohiks jätta menetluskulusid võlgniku kanda. Maakohtu määruses märgitud menetluskulude jaotust ei õigusta asjaolu, et võlgnik pöördus alternatiivselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga kohtu poole sama täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Võlgnikul ei olnud kohtusse pöördumise ajal veendumust selles, et kohus hagi rahuldab. Võlgnikul oli seetõttu vajalik pöörduda täituri otsuse vaidlustamiseks kohtu poole.

7.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leiab, et Tartu Maakohtu 19. detsembri 2019. a määrus on kaebuse läbi vaatamata jätmise osas jõustunud. Asjas ei ole ega saa enam olla tuvastatud, et võlgniku poolt vaidlustatud kohtutäituri otsus on ebaõige. Võlgnikul puudub alus väita, et kohtutäitur rikkus tema õigusi. Võlgniku kohaseks õiguskaitsevahendiks täiteasja nr 084/2018/280 menetluses oli sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille võlgnik sissenõudjate vastu ka esitas. Täitemenetlus täiteasjas nr 084/2018/280 oli hagi tagamise korras peatatud. Võlgnikul puudus seega vajadus taotleda samade eesmärkide saavutamist, so täiteasjas menetluse lõpetamist, täiendavalt kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisega. Võlgnik pidi kaebuse esitamisel arvestama, et tarbetult alustatud menetluse menetluskulud võivad jääda tema enda kanda.
8.Sissenõudjad paluvad jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata. Sissenõudjad leiavad, et hagita menetluses jäävad menetluskulud reeglina avaldaja kanda. See on sissenõudjate arvates ka õiglane, kuna avalduse esitamiseks puudus antud juhul vajadus. Võlgnik esitas enne avalduse esitamist Tartu Maakohtule hagiavalduse sama täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetlus oli hagi tagamise korras peatatud. Tsiviilasjas nr 2-18-5100 pidi saama selgeks, kas sissenõudjatel oli sissenõutavaks muutunud nõue ja kas sundtäitmine on lubatav. Olukorras, kus hagi oli tagatud ja täitemenetlus peatatud, ei olnud võlgnikul enam vajadust hakata esitama kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäiturile ei ole õige teha etteheiteid selle kohta, et ta võttis täitedokumendi täitmiseks, kuna täitemenetluse formaliseeritusse põhimõttest tulenevalt oli tal õigus hinnata, et kohtumäärusest tulenev nõue on sundtäidetav.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Võlgnik ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis võlgniku kaebuse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Maakohtu määrus on vastavas osas TsMS § 466 lg 3, § 659, § 651 lg 1 järgi seega jõustunud. Kuna maakohus on jätnud avalduse läbi vaatamata, on maakohus TsMS § 8 lõikest 2 ja § 477 lõikest 1 tulenevalt põhjendatult lähtunud menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lõikest 2 (vt Riigikohtu 20. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11 ja 4. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 14). Kuna hagi jäi läbi vaatamata ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti, on jättis maakohus menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel põhjendatult võlgniku kanda.

Võlgnik esitas sissenõudjate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tsiviilasjas nr 2-18-5100 ning samaaegselt kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse täitemenetluse algatamise peale rahuldamata. Võlgnik pidi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui ka võlgniku kaebuse esitamisel möönma, et hagi või kaebus võidakse rahuldada ning sellest tulenevalt täitemenetlus TMS § 48 lg p 4 või 7 alusel võlgniku suhtes lõpetada. Võlgnik võttis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja kaebuse samaaegselt esitamisel seega muuhulgas riski, et hagi rahuldamise ja sellest tulenevalt täitemenetluse lõpetamise tõttu võidakse jätta võlgniku kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellises olukorras kaebuse menetlemisega seotud menetluskulude võlgniku kanda jätmine võlgniku suhtes ebaõiglane. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja