Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 11.11.2019 Tartu Maakohtusse hagi Rita Raitari (kostja) vastu 6773,67 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid BIGBANK AS (praegune ärinimi Bigbank AS, esialgne võlausaldaja) ja kostja XX.XX.XXX tarbijakrediidilepingu nr XXX, millega võimaldati kostjale krediiti 4900 eurot. Kostja kohustus tagastama krediidi ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 15.05.2014 kuni 15.04.2019. Kuivõrd kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt esialgse võlausaldaja meeldetuletusele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ei täitnud, ütles esialgne võlausaldaja 06.07.2016 avaldusega lepingu üles. 27.11.2017 loovutas esialgne võlausaldaja vaidlusalusest lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. 11.11.2019 seisuga (hagi esitamise aeg) võlgneb kostja hagejale 6773,67 eurot, millest 4307,90 eurot on tagastamata krediidisumma, 1276,48 eurot intress, 35 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 1154,29 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 6773,67 eurot ja täiendava viivise seadusjärgses määras tagastamata krediidisummalt alates 12.11.2019 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia XX.XX.XXXX tarbijakrediidilepingust nr XXX koos maksegraafiku ja krediidilepingute üldtingimustega S 3.11, 26.05.2016 lepingu ülesütlemise hoiatusest, 06.07.2016 lepingu ülesütlemise avaldusest, 27.11.2017 nõude loovutamise teatisest, 18.12.2017, 18.01.2018 ja 18.02.2018 võlanõuetest ning kostja laekumiste ja maksete katmise väljavõttest (tl 6-15, 33-34). Kostja vastus Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 kohaselt 16.12.2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohtu põhjendused

VÕS § 401 lg 1 (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) järgi krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Eeltoodud sätetest tuleneb, et tegemist on tasulise lepinguga, kuivõrd oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandja poolt tarbijast krediidivõtjale (kostja) võimaldatava krediidi eest makstakse tasu ehk intressi. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

juhul on võimalik krediidilepingu tühisus tuvastada ka üksnes TsÜS § 86 lg 1 alusel. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud. Siinjuures on Riigikohus juhtinud seadusandja tähelepanu ka asjaolule, et TsÜS § 86 täiendatud regulatsioonist tõhusam oleks kehtestada selle asemel (või osaliselt kõrval) seaduses otsesõnu intressipiirang. Olukorras, kus tarbija saab krediiti 4900 eurot, kuid peab majandus- või kutsetegevuses tegutsevale krediidiandjale tagastama 13 943,15 eurot (peaaegu kolmekordse krediidisumma), on 9043,15 euro suurune intress kohtu hinnangul liigkasuvõtjalik, olles vastuolus õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangutega. Kohus leiab, et vaidlusalune krediidileping on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu on hagejal TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa.

4(5)

lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kuivõrd hageja põhinõude suurus on 255,76 eurot, tuleb seadusjärgses määras viivis alates 12.11.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista nimetatud summalt.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.