Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-19-14573
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. detsember 2019.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
S. K.i hagi AS Eesti Liinirongid vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
14. november 2019.a.
Menetlusosalised
Hageja:
S. K. (IK xxx, elukoht: xxx tel xxx, e-post: xxx)
Hageja lepinguline esindaja:
H. P.OÜ Hugo [email protected])
Kostja:
AS Eesti Liinirongid (RK 10520953, asukoht: Vabaduse pst 176, 10917 Tallinn, e-post: [email protected])
Kostja lepinguline esindaja:
M. L. (tel xxx; e-post: xxx)
(e-post:
Jätta S. K.i hagi rahuldamata.
Poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja viitab Riigikohtu seisukohtadele, et töövaidluste lahendamisel tuleb käsitada töötajat töösuhte nõrgema poolena. Töötaja nõrgema seisundi tasakaalustamiseks on kohtul
töövaidluse lahendamisel kõrgendatud selgitamiskohustus. Töötaja kui nõrgema poole kaitse väljendub kohtumenetluses selles, et töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-14311, 01.02.2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06 ja 20.10.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-82-10). Hageja leiab, et tõendamiskoormus on tööandjal. Töölepingu ülesütlemisel katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu on just tööandja selle informatsiooni valdajaks, mille alusel töölepingu lõpetamise otsustus on tehtud. Hageja leiab, et ükski ülesütlemisavalduses nimetatud asjaolu ei vasta tegelikkusele, tema subjektiivse hinnangu kohaselt sai ta kaastöötajatega hästi läbi ja vahetud juhid kiitsid teda töösse suhtumise ja ülesannete täitmise korrektsuse eest. Hageja on seisukohal, et kostja esitatud hageja kaastöötajate seletuskirjad ei ole käsitletavad tõendina tsiviilkohtumenetluses. Samuti ei tõenda puhastustööde juhi E. Toimi ettepanek tööandja ülesütlemisavalduses esitatud asjaolude paikapidavust. Ka ei ole tõendina käsitletavad tööandja esindajate kohtuistungil antud seletused. Hageja arvab, et kui hageja kaastöötajate seletuskirjades esitatud asjaolud vastavad tegelikkusele, siis oleks pidanud kostja tööandjana seaduse järgimiseks vormistama töötajale vastava hoiatuse. See oleks juhtinud töötaja tähelepanu tema töös esinevatele puudustele ja oleks vältinud töötaja arusaamatust töölepingu ülesütlemisavalduses esitatud asjaolude ja väidete osas. Tööandjal ei olnud mingeid takistusi väidetavate töötajapoolsete töökohustuste rikkumiste õigeaegseks ja korrektseks fikseerimiseks.
Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata.
Kostja lisab, et hageja väide nagu oleks tööleping etteteatamistähtaega järgimata üle öeldud, ei vasta tõele. Hagejale hüvitati lõpparvega vähem etteteatatud 15 päeva, mis tagab töötajale samad majanduslikud tagajärjed kui tööl kohal käimine. Hageja töötas graafiku alusel ja TLS § 96 kohase 15 kalendripäevase ajavahemiku sees oli hageja töögraafikus ette nähtud 11 tööpäeva. Kostja selgituste kohaselt hageja väide, et töölepingu ülesütlemise põhjusteks oli hageja soov alustada õpinguid, ei vasta tõele ning on hageja poolt ka tõendamata.
S. K. on seisukohal, et töölepingu lõpetamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu enne katseaja lõppu ei olnud põhjendatud, hageja täitis korrektselt talle ametijuhendi- ja töölepinguga määratud ülesandeid ja kohustusi. Hageja väitis nii hagiavalduses kui kohtuistungil, et töötamise ajal ei tehtud talle tööülesannete täitmise kohta ühtegi märkust, kolleegid kiitsid teda ja olid tema tööga rahul. Hageja arvab, et kui hageja kaastöötajate seletuskirjades esitatud asjaolud vastavad tegelikkusele, siis oleks pidanud kostja tööandjana seaduse järgimiseks vormistama töötajale vastava hoiatuse. See oleks juhtinud töötaja tähelepanu tema töös esinevatele puudustele ja andnud võimaluse end parandada. Kostja leiab, et S. K. oskused, võimed ja isikuomadused ei vastanud nõuetele, mis on vajalikud kostja juures töötamiseks. Hageja ei olnud nõus täitma töölepingus kokkulepitud tööülesandeid vajaliku hoolsusega ka peale seda, kui sellele eraldi tähelepanu juhiti, vaid vastupidi, kostja poolne tähelepanu juhtimine ja selgitamine tekitas hagejas negatiivset vastureaktsiooni; hageja käitumine, kõneviis ja kasutatavad väljendid ei ole sobivad kostja töökollektiivi, sest tekitasid kaastöötajates ebamugavust ja hirmu.
Kohus on seisukohal, et hageja arvamus nagu ei oleks talle antud võimalust oma sobivust ametikohale näidata ja vajadusel vajakajäämisi kõrvaldada, on alusetu. Ülesütlemisavalduses toodud põhjused töösuhte lõpetamiseks, kostja töötajate seletuskirjad ning poole kohtuistungil antud selgitused kogumis iseloomustavad töötaja suhtumist tööandja juhistele, suunistele, tähelepanekutele (kas ja kuivõrd töötaja tööandjalt saadud tagasisidet oluliseks peab, sellele reageerib ning oma tegevuses arvestab), tema käitumisprobleeme, vajakajäämisi koostöövalmiduse osas ning omavad seega tähendust hindamaks, kas töötaja isikuomadused ja oskused vastavad tööandja nõutud tasemele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.