Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
18. november 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-116679
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Tomasz Stepieni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hagi läbivaatamata jätmine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. oktoobri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk: 11919806), esindaja Carlo Kask Vastustaja (kostja): Tomasz Stepien (ik: XXXXXXXXXXXX )
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C‐327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10.01.2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast. Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud XXXXXXXXXXXX . Kostja lapse ema sõnul lahkus kostja Eestist ja elab Poola Vabariigis. Politsei- ja Piirivalveamet vastas kohtu nõudele, et politseil puuduvad andmed kostja võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. Eeltoodust järeldub, et kostja viibis Eesti Vabariigis ajutiselt. Kostjal on Poola Vabariigi kodakondsus ja kehtiv välisriigi (Poola) pass. Kostja nimele ei ole kinnisvara registreeritud. Korteriomandi XXXXXXXXXXXX omanikuks on Korstnikud. Kuna kostja alaline elukoht on Poola Vabariigis, võib tema vastu menetluse algatada üksnes Poola Vabariigi kohtutes, kus on tema (tarbija) alaline elukoht. Seega ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus selgitas, et hagejal on võimalik kostja alalise elukoha kindlakstegemiseks esitada päring läbi Registry Information Service on European Residents (RISER) veebikeskkonna. Päringu saab esitada http://www.andmevara.ee/. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2006 määrusega (EÜ) nr 1896/2006 on loodud Euroopa maksekäsumenetlus, mis võimaldab võlausaldajatel standardblankettide alusel toimiva ühtse menetluse käigus sisse nõuda oma vaidlustamata tsiviil- ja kaubandusalased nõuded. Lisaks märkis kohus, et kuna kostja täpne elukoht, sh Poola Vabariigis, ei ole teada, ei pruugi hageja kasuks tehtavat tagaseljaotsust olla võimalik Poola Vabariigis tunnustada ega täita. Tulenevalt määruse nr 805/2004 artikli 14 lg-st 2 ei saa kostja elukoha kindlakstegemise võimatuse korral tehtud tagaseljaotsust kinnitada Euroopa täitekorraldusena.
Olukorras, kus kohus jõudis järeldusele, et kostja alaline elukoht ei asu Eesti Vabariigis, tulnuks kohtul kooskõlas määruse nr 1215/2012 artikli 62 p-ga 2 kohaldada Poola Vabariigi õigust, et selgitada välja, kas kostja alaline elukoht on Poola Vabariigis. Kohus ei ole kaalunud ka TsÜS § 14 lg 2 kohaldamist, kuigi hageja poolt menetluses esitatust ja Rahvastikuregistrist on tuvastatav, et kostja elab jätkuvalt Eestis. Tulenevalt TsÜS § 14 lg-st 2 ja rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 40 lg-st 4 ei ole välistatud, et isikul on lisaks rahvastikuregistrisse kantud elukohale ka teine elukoht. Riigikohus on selgitanud, et igal elukohal on õiguslikult sama tähendus, nagu ainukesel elukohal. Ühel ajal mitmes kohas elukoha omamine tuleb täpsemalt välja selgitada tõendite kogumise abil (3-2-1-13-16).
tüdruksõbra telefoni teel 25. juulil 2019 antud kinnitus, et kostja ei ela Eestis, ei ole küllaldane kohtualluvuse õigeks lahendamiseks. Maakohtu seisukoht, et kostja alaline elukoht on Poola Vabariigis, on tõendamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.