lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-19183/50

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-19183/50
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1395
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KTS § 32 lg 4, 5RLS § 59 lg 10TMS § 217 lg 1Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKTS § 41 lg 2TMS § 218 lg 1Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-19183/25Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.01.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
2-22-3363/29Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.12.20232-22-18058/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.10.20232-21-12793/17Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.03.20222-21-4134/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.06.20212-20-905/33Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.12.20202-19-8832/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.10.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-19183

Tsiviilasi

Jaan Jürgensoni kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 15.12.2017 otsusele täiteasjas nr 170/2009/3718, millega kohtutäitur jättis rahuldamata Jaan Jürgensoni kaebuse kohtutäituri 15.11.2017 rahalise nõude arestimise aktile

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. augusti 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaan Jürgensoni määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: Jaan Jürgenson XXXXXXXXXXX ; esindaja Sirje Jürgenson

esindajad

RESOLUTSIOON

(avaldaja),

ik

Vastustaja: Põlva kohtutäitur Aive Kolsar (puudutatud isik)

1.Tühistada Tartu Maakohtu 29. augusti 2019 määrus.
2.Teha uus määrus, millega rahuldada avaldus, tühistada Põlva kohtutäitur Aive Kolsari 15. detsembri 2017 otsus, millega kohtutäitur jättis rahuldamata Jaan Jürgensoni
22.novembri 2017 kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari
15.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
novembri 2017 rahalise nõude arestimise akti peale ja saata kaebus kohtutäitur Aive Kolsarile uueks läbivaatamiseks.
3.Määrata, et kohtutäituri tasu saamiseks ja selle sundtäitmiseks peab kohtutäitur tegema uue kohtutäituri tasu otsuse.
4.Rahuldada määruskaebus.
5.Jätta menetluskulud kohtutäitur Aive Kolsari kanda.
6.Mõista kohtutäitur Aive Kolsarilt välja Jaan Jürgensoni kasuks 45 eurot menetluskulude katteks.
7.Selgitada Jaan Jürgensonile, et tal on õigus taotleda määruskaebuselt enam tasutud riigilõivu 35 euro tagastamist. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1.Jaan Jürgenson (avaldaja) esitas 24.12.2017 kohtule kaebuse, milles taotles, et kohus tühistaks kohtutäitur Aive Kolsari (puudutatud isik) 15.12.2017 otsuse täiteasjas nr 170/2009/3718, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 30.09.2015 otsusele täitemenetluse uuendamise kohta ja kaebuse kohtutäituri 15.11.2017 otsusele rahalise nõude arestimise kohta. 15.11.2017 arestimisaktiga arestiti J. Jürgensoni rahaline nõue 15 eurot. Arestimisaktist nähtub, et täitur nõuab sisse täitekulusid 106,08 eurot. Kohtutäitur ei tohtinuks 15.11.2017 rahalise nõude arestimise aktis märgitud täitekulusid sisse nõuda, kuna nõue täideti väljaspool täitemenetlust ja kohtutäitur oleks pidanud pärast sissenõudja nõude lõppemist tegema uue tasu otsuse KTS § 41 lg 2 alusel. Kohtutäituri pitsat ei vasta nõuetele.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Täitemenetluse uuendamine 30.09.2015 oli õiguspärane ja antud menetlusetapis ainuvõimalik täitetoiming. 15.11.2017 rahalise nõude arestimise ajal oli võlgnikul täiteasjaks tasumata täitukulude jääk 106,08 eurot. Täitedokumendiks oli 18.09.2009 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. 18.09.2012 tasuotsust ei ole olemas, tegu oli trükiveaga.
3.Tartu Maakohus jättis 12.11.2018 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
4.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 16.01.2019 määrusega osaliselt Jaan Jürgensoni määruskaebuse ja tühistas Tartu Maakohtu 12.11.2018 määruse osas, mis puudutab Jaan Jürgensoni kaebust kohtutäitur Aive Kolsari 15.12.2017 otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata tema kaebuse 15.11.2017 rahalise nõude arestimise akti peale. Ringkonnakohus saatis tühistatud osas avalduse maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.Tartu Maakohus jättis 29.08.2019 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohus on 16.12.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-105-15 (p 11) ja 14.06.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-20-17 (p 13.2) antud suunistes märkinud, et kohtutäituri põhitasu otsuse teeb kohtutäitur täitemenetluse alustamise järel, kuid põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümisel enampakkumisel) või nö väljaspool täitemenetlust (nt võlgnik või kolmas isik maksab pärast täitemenetluse alustamist võla otse sissenõudjale). Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et täitemenetluses olnud sissenõudja nõue sai suuremas osas täidetud väljaspool täitemenetlust. Vaidlust ei ole selle üle, et kohtutäituri tehtud täitetoimingute kaudu nõuti sisse 334,89 eurot, millest 170,29 eurot läks täitekulude katteks. Ülejäänud osas täideti sissenõudja nõue täitemenetluse väliselt. Arvestades Riigikohtu praktika seisukohti, oleks kohtutäitur, saades teada nõude rahuldamisest, pidanud tegema uue täituri tasu

otsuse, millega arvestama kohtutäituri tegevuse tulemusel sissenõutud nõude osalt tasu KTS § 32 lg 5 järgi ja väljaspool täitemenetlust tasutud osalt tasu sissenõudjalt KTS § 41 lg 2 alusel. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et pärast nõude väljaspool täitemenetlust täitmist ei teinud kohtutäitur uut tasu otsust. Kohtutäitur esitas küll 17.11.2015 sissenõudjale arve kohtutäituri tasu maksmiseks summas 1078,68 eurot, mis oli pool kohtutäituri põhitasust ja täitekuludest, kuid uut tasuotsust ei teinud. Ülejäänud osas jätkas kohtutäitur 18.09.2009 tasuotsuse täitmist võlgnikult. Hiljemalt kohtutäituri 06.08.2014 vastusest pidi saama avaldajale selgeks, et vaatamata nõude väljaspool täitemenetluses rahuldamist jätkab kohtutäitur täitemenetlust algse tasuotsuse alusel ilma uut otsust tegemata. Avaldaja kinnitas ka ise kohtuistungil, et sai 2014. aasta augustis teada, et kohtutäitur on valesti käitunud. Tulenevalt TMS § 217 lg-st 1 oli avaldajal võimalik kümne päeva jooksul ajast, kui ta sai teada, et kohtutäitur ei kavatse uut põhitasu otsust teha, esitada kaebus kohtutäituri tegevusetuse peale. Puudub vaidlus, et avaldaja vastavat kaebust ei ole esitanud. Arvestades, et avaldaja sai kohtutäituri väidetavast rikkumisest teada juba 2014. aasta augustis, siis saab järeldada, et TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud. TMS § 218 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

MÄÄRUSKAEBUS

6.Avaldaja esitas maakohtu 29.08.2019 määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha võimaluse korral ise uue määruse. Täitemenetlus täiteasjas 170/2009/3718 sai alates maist 2014 jätkuda ainult kohtutäituri tasu täitmiseks ja kohtutäituril oleks tulnud teha tasu otsus. Täitedokumendiks saab olla ainult kohtutäituri tasu otsus. 15.11.2017 aktis pole viidatud kohtutäituri tasu otsusele. Tasu ei saanud määrata kindlaks 2009. aastal.
7.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega tühistab kohtutäituri 15.12.2017 otsuse täiteasjas nr 170/2009/3718, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 22. novembri 2017 kaebuse kohtutäituri 15. novembri 2017 rahalise nõude arestimise akti peale ja saadab kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus määrab, et kohtutäitur peab tegema uue tasuotsuse. Menetluskulud jäetakse kohtutäituri kanda.
9.Maakohus leidis Riigikohtu praktikale viidates õigesti, et põhitasu otsuse teeb kohtutäitur täitemenetluse alustamise järel, kuid põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita (vt KTS § 32 lg 5), millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümisel enampakkumisel) või väljaspool täitemenetlust (nt võlgnik maksab pärast täitemenetluse alustamist võla otse sissenõudjale, vt KTS § 41 lg 2). Sellepärast peab kohtutäitur tegema pärast täitemenetluse lõppemist uue tasuotsuse, arvestades KTS § 32 lõikega 5 ja § 41 lõikega 2. Täitemenetluse alguses näidatakse kogu põhitasu algne suurus seetõttu, et kui võlgnik täidab täitedokumendi talle selleks antud vabatahtliku tähtaja jooksul, peab ta KTS § 32 lg 4 esimese ja kolmanda lause kohaselt (alates 1. jaanuarist 2017 kehtivas redaktsioonis) maksma üksnes täitemenetluse alustamise tasu. Kuna täituri tasu lõplik suurus selgub alles pärast täitemenetluse lõppemist, on tasu sissenõudmine enne tasu lõpliku otsuse tegemist õigusvastane. Asjas puudub

info, et kohtutäitur oleks teinud uue tasuotsuse, milles on arvestatud KTS § 32 lõikega 5 ja § 41 lõikega 2.

10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldaja pidi kümne päeva jooksul alates ajast, kui avaldaja sai teada, et kohtutäitur ei kavatse uut põhitasu otsust teha, esitama kaebuse kohtutäituri tegevusetuse peale. Ringkonnakohus leiab, et võlgnikult ei saa oodata seda, et ta peab pidevalt jälgima täituri tegevust ja täituri tegevusetuse korral esitama TMS § 217 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kaebuse. Ringkonnakohtu hinnangul oli avaldajal õigus kaebus esitada siis, kui täituri tegevus otseselt tema õigusi puudutas ehk ajal, mil täitur hakkas kohtutäituri tasu sissenõudmiseks täitetoiminguid tegema. Võlgnik ei pea tegema täiturile ametialast järelevalvet. Võttes arvesse eeltoodut, peab täitur vaatama avaldaja kaebuse uuesti läbi ja tegema KTS § 32 lõikega 5 ja § 41 lõikega 2 kooskõlas oleva uue tasu kindlaksmääramise otsuse. Avaldaja jaoks peab olema arusaadav, mille alusel ja millises ulatuses temalt tasu nõutakse. Enne uue tasu otsuse tegemist ei või täitur teha täitetoiminguid kohtutäituri tasu sissenõudmiseks.
11.Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 järgi kohtutäituri kanda. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks ka avaldaja meneltuskulude suuruse. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja hüvitatavad menetluskulud on selles menetluses tasutud riigilõivud kokku 45 eurot (maakohtus 15 eurot, asja esmasel läbivaatamisel ringkonnakohtus 15 eurot ja asja teistkordselt läbivaatamisel ringkonnakohtus 15 eurot). Ringkonnakohus mõistab kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja riigilõivud 45 eurot.
12.Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja on asja teistkordselt läbivaatamisel tasunud riigilõivu 50 eurot, mis on 35 eurot rohkem, kui RLS § 59 lg 10 ja 15 nõuavad. RLS § 59 lg-te 10 ja 15 kohaselt tasutakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel hagita menetluses riigilõivu 15 eurot. Hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Seega võib avaldaja taotleda enam tasutud riigilõivu 35 euro tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja