Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2019. a, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-19-12476
Tsiviilasi
M Mi avaldus I Ki ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks 25. september 2019. a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja/avaldaja: M M (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viktor Särgava (Advokaadibüroo Laus & Partnerid; Rävala pst 2, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Võlgnik: I K (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Britta Oltjer (Cuesta Advokaadibüroo OÜ; Rävala pst 2, 10145 Tallinn, e-post [email protected])
Resolutsioon 1.Jätta rahuldamata M Mi avaldus I Ki ajutise halduri nimetamiseks.
Pankrotiavaldus 1.Harju Maakohtule on esitatud M Mi avaldus I Ki pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid 02.12.2018. a M M, K K ja I K AS-i xxxx aktsiate võlaõigusliku
müügilepingu, millega M M müüs K Kile ja I Kile AS-i xxxx 100 aktsiat hinnaga 1 700 000 eurot. Müügilepingus leppisid pooled kokku, et K K ja I K tasuvad müügihinna solidaarselt, ehk müügihinna võib avaldaja sissenõuda nii K Kilt kui ka I Kilt. Avalduse esitamise hetkeks on avaldajale tasutud kokku 42 100 eurot, seega võlgnevad K K ja I K avaldajale 1 657 900 eurot. 08.08.2019. a esitas avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, milles palus tekkinud võla tasuda hiljemalt 19.08.2019. a ja hoiatas pankrotiavalduse esitamise kavatsusest. Avaldaja on seisukohal, et kuivõrd võlgnik on hoolimata pankrotihoiatusest siiani jätnud võlgnevuse avaldajale tasumata, siis on tõendamist leidnud fakt, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vastus
(parkimisala suurus ca 65 m2). Pooled leppisid kokku, et kui tulevikus õnnestub kinnistu jagada, siis teostavad pooled kõik maakorralduslikud toimingud mõistliku aja jooksul arvates võlausaldajate nõusoleku saamisest kinnistu jagamiseks. Ühtlasi kinnitas M. M, et ta on nõus tasuma kinnisasja kaasomandiosa suuruse vastava osa turuhinnast (vastavalt hindamisaktile), kui võlausaldajad seavad sellise tingimuse kinnisasja vabastamiseks koormatistest. Seoses asjaoluga, et enne müügilepingu vormistamist on lepingu p 6.1 märgitud kinnisasi võõrandatud täitemenetluses AS xxxx võlausaldaja (teadaolevalt Maksu- ja Tolliameti) nõude katteks, on muutunud võimatuks lepingu p 6.1 olukorra realiseerumine ning turuhinnale vastava müügihinna saamine lepingu p 6.1 sätestatud kinnisasja osa eest. Kuna kinnisasi on võõrandatud täitemenetluses AS xxxx võlausaldaja nõude katteks ja I. K polnud lepingu sõlmimise ajal täitemenetlusest ega sellega seotud õiguslikest tagajärgedest teadlik, siis on I. K jäänud olulisel määral ilma lepinguga kokkulepitust, sh nii potentsiaalsest turuhinnast kui ka laiemalt lepingu alusel saadavast, mis väljendub ennekõike selles, et AS xxxx vara vähenemise kaudu täitemenetluses võõrandatud kinnisvara väärtuse võrra väheneb ka ilmselgelt I. K üleandmisele kuuluvate AS xxxx aktsiate väärtus. Võlgnikud rõhutavad, et tuginesid ka oma 04.01.2019 taganemisavalduses selgelt asjaolule, et M. M on eksitanud müüjaid AS xxxx majandusseisundit puudutava informatsiooniga, sh info, mis puudutab bilansilisi varasid, tekitades sellega olukorra, kus juba võlaõigusliku lepingu sõlmimise hetkel oli AS xxxx pankrotiseisus (04.01.2019 avalduse p 2). Eeltoodust tuleneb, et M. M on lepingut oluliselt rikkunud. I. K hinnangul on tegemist olulise rikkumisega, mis annab I. K täiendava aluse lepingust taganemiseks. Lepingust taganemise korral peavad pooled üksteisele tagastama lepingu alusel saadu, sh peab müüja tagastama ostjatele viimaste poolt tasutud müügisumma. I Kil oli huvi saada AS xxxx aktsiate omand ning sellega seoses kontroll AS xxxx üle võimalikult vahetult pärast võlaõigusliku lepingu sõlmimist, kus fikseeriti detailselt nii tehingu hind kui üleantava vara koosseis, sh kohustuste maht ja muu tehinguga seotud oluline teave. Kuna tegemist oli tegutseva äriühinguga, siis oli pooltel eesmärk vältida olukorda, kus AS xxxx aktsiate üleandmise hetkeks oleks ühingu majanduslik olukord oluliselt muutunud. Kuna vahetult peale võlaõigusliku lepingu sõlmimist ilmnesid AS xxxx äärmiselt halba majanduslikku seisundit puudutavad asjaolud, mida müüja ostjate eest pahatahtlikult varjas, siis käsutustehingut 20.12.2018.a ei toimunud. Seetõttu polnud enam I. K enam võimalik saavutada võlaõigusliku lepingu sõlmimisel soovitud eesmärki, kuivõrd ilmnesid AS xxxx majanduslikku olukorda puudutavad olulised asjaolud (nt I. K teadmata täitemenetlus), mis vähendasid oluliselt ühingu väärtust. Seetõttu ei oleks I. K olnud võimalik saavutada lepinguga kokkulepitud vastusooritust – I. K oleks käsutustehingu sõlmimisel jäänud olulisel määral ilma sellest, mida ta tehingu sõlmimisel lootis ja milles olid pooled Lepingus sõnaselgelt kokku leppinud. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et ta on pankrotihoiatuse võlgnikule kätte toimetanud. I. K ei ole pankrotihoiatust kätte saanud. Kuigi M. M on esitanud I. K suhtes alusetu pankrotiavalduse ning M. M puuduvad I. K suhtes, mis tahes sissenõutavad nõuded, lükkab I. K alljärgnevaga ümber ka pankrotiavalduses esitatud ebaõige väite I. K maksejõuetuse kohta. Võlgnik rõhutab, et tema vara ületab oluliselt tema kohustusi ning Võlausaldaja pankrotiavalduses märgitud nõude (juhul kui see eksisteeriks pankrotiavalduses viidatud ulatuses ja mahus) rahuldamine ei tekitaks I. K mistahes majanduslikke raskusi, rääkimata püsivast maksejõuetusest PankrS § 1 mõttes. Kohtumääruse põhjendused
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.