Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Aktsiaseltsi ALLECTO esitas 16.07.2019 hagi G N vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/3894. 05.09.2019 esitas hageja hagist loobumise avalduse. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 300 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb seoses hagist loobumisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul pole esitatud kohtule põhjust, mille alusel jätta menetluskulud kostja kanda vastavalt TsMS § 168 lg 4. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja palub hagejalt kostja kasuks välja mõista 1260 eurot, arvestusega, et lepinguline esindaja on teostanud vajalikke toiminguid 7 h tunnitasu määraga 150 eurot ilma käibemaksuta. Täiendavalt on kostja palunud TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramisel märkida, et hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Hageja toob esile, et materjalide allalaadimine e-toimikust ja süstematiseerimine ei ole esindaja kulu. Samuti leiab hageja, et kostja vastuse koostamise kulu on põhjendamatult suur, mistõttu kostja menetluskulud ei saa olla üle 360 euro. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kirjeldatud toiminguid ja toimingutele kulunud ajakulu tuleb lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus leiab, et

arvestades dokumentide mahtu ja sisu on näidatud ajakulu põhjendatud. Ühtlasi märgib kohus, et kostja taotluses välja toodud lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) on praegust turuseisu arvestades mõistlik. Kohus määrab kindlaks kostja menetluskulud summas 1260 eurot (sh käibemaks) ja mõistab need välja hagejalt kostja kasuks. TsMS § 177 lg 4 ning kostja taotluse alusel mõistab kohus hagejalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni kostja kasuks. TsMS § 178 lg 1 ja lg 2 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.