lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-7092/16

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-7092/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1379
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 23 lg 1, 4Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamineVÕS § 113 lg 1ViivisTMS § 221 lg 1, 11Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 436 lg 2, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTMS § 2 lg 1TäitedokumendidTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Vara Invest Grupp10951475(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-7092

Tsiviilasi

I E hagi Osaühingu Vara Invest Grupp vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I E (isikukood xxxx) Kostja Osaühing Vara Invest Grupp (registrikood 10951475, lepinguline esindaja Igor Sumarok

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada täiteasjas nr 022/2019/674 sundtäitmine osaliselt lubamatuks.
3.Sundtäitmine täiteasjas 022/2019/674 on lubamatu osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks viivise katteks rohkem kui 301,37 eurot. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja Osaühingu Vara Invest Grupp kanda.
5.Välja mõista Osaühingult Vara Invest Grupp I E kasuks menetluskuluna riigilõiv 350 eurot.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 09.09.20262-26-13272/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-14026/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.08.20262-25-22148/12Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20262-25-4523/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-25-17177/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-26-14672/4
VÕS § 162 lg 1Leppetrahvi vähendamine
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
VÕS § 421Sätete kohustuslikkus

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt võttis hageja kostjalt 15 000 eurot laenu, viivisemääraga 5% päevas. Laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks seati hageja kinnistule hüpoteek. Hageja jäi laenumaksete tasumisega viivitusse, kostja ütles lepingu üles ning algatas täitemenetluse. Täitmisavalduse kohaselt on võlgnevus 27 793,75 eurot, millest 13 750 eurot on

põhivõlgnevus, 293,75 eurot on intressivõlgnevus ja 13 750 eurot viivisevõlgnevus arvestusega 1% päevas. Hageja väitel on viivis ebamõistlikult suur ning taotleb selle vähendamist VÕS § 162 lg 1 ja § 113 lg 8 alusel. 01.08.2019 menetlusdokumendis leiab hageja, et viivisemäär on tühine.

2.Hageja palub tunnistada täiteasjas nr 022/2019/674 sundtäitmine osaliselt lubamatuks viivisesumma 13 750 euro ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel tuleneb viivisemäär asjaolust, et hageja oli juba varasemalt võlgu jäänud, mistõttu oli tema korter sundmüügis. Seetõttu oli laenu tagasi maksmata jäämise risk kõrge, mistõttu lepiti kokku viivises 5% päevas. Kostja arvates ei kehti lepingule tarbijakrediidiregulatsioon, kuna kostja ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja. Viivisemäära vähendamise taotlus on põhjendamata. Kostja juba vähendas viivisemäära ühe protsendini päevas. Kuna viivist arvestatakse üksnes kuni tagatise realiseerimiseni, siis arvutuslikult tuli viivisemääraks 0,5% päevas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Käesoleva hagi ese on üksnes sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamine. Lõplikes seisukohtades esitatud teisi hageja taotlusi kohus käesolevas otsuses seetõttu ei käsitle.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Hageja palub tunnistada sundtäitmine osaliselt lubamatuks täiteasjas nr 022/2019/674 viivisesumma 13 750 euro ulatuses. Hageja nõue on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Täitemenetluses võlgnikuna (sh kinnisasja omanikuna) osalev isik saab selle hagiga panna maksma kõik oma vastuväited täitedokumendi järgsele võlale.
7.Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 15. augustil 2017 laenulepingu nr 1-08/17, mille kohaselt andis kostja hagejale laenu 15 000 eurot. Laenulepingu tagamiseks sõlmisid pooled
15.augustil 2017 notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu. Kostja ütles hagejaga sõlmitud laenulepingu üles 10. oktoobril 2018. Täitemenetluse alustamiseks peab sissenõudja (s.o hüpoteegipidaja) TMS § 23 lg 1 esimese lause järgi esitama täitmisavalduse ja täitedokumendi. Kohtule esitatud täitmisteatega on tõendatud, et täitedokumendiks oleva Tallinna notar R T 15. augusti 2017 notariaalse dokumendi nr 2278 alusel toimub hageja suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 022/2019/674 (tl 5-6). Kohtu hinnangul ei põhjustanud hagi esitamist ükski TMS § 221 lõikes 1 nimetatud asjaoludest. Riigikohus on leidnud, et hageja peab lepingu alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades üksnes

põhistama (tegema usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust korraldada, ning kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt RKTko nr 3-2-1-190-13, p 17 ja selles viidatud RKTKo nr 3-2-1-64-12, p 16).

8.TMS § 23 lg 41 järgi tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe, nõuete alus ja nõuete detailne arvestus. Kohtutäiturile on esitatud nõuete detailne arvestus (tl 10). Nimetatud arvestusest nähtuvalt on seisuga 15. oktoober 2018 põhivõlg 13 750 eurot ning intressi võlg 463,75 eurot. Seisuga 20. oktoober 2018 on põhivõlg 13 750 eurot ja intressi võlg 293,75 eurot. Kostja nõude arvestuse kohaselt on seisuga 18. detsember 2018 tagastamata põhivõlg 13 750 eurot, tasumata intressid 293,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 13 750 eurot. Kostja on arvestanud hagejale viivist perioodi 16. oktoober 2018 kuni 23. jaanuar 2019 eest 13 750 eurot (viivituses oldud päevade arv 100, 13 750 x 1% = 137,50 x 100 = 13 750). Kostja on arvestanud hagejale viivist viivisemääraga 1% päevas.
9.Kohus on vaatamata kostja vastuväidetele seisukohal, et hageja ja kostja vahel 15. augustil 2017 sõlmitud laenuleping nr 1-08/17 on tarbijakrediidileping. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Seejuures ei pea krediidiandja põhitegevuseks olema krediidiandmine. Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist (VÕS § 415 lg 1 ls 1). Laenulepingu p 1.7 kohaselt oli kostjal õigus nõuda hagejalt 5% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seega oli lepingu järgi viivisemäär 1 825% aastas. VÕS § 415 lg-s 1 sätestatust tarbija kahjuks kõrvale kalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 421 ls 1). Seega oli lepingus ettenähtud viivisekokkulepe tühine. Vastavalt puudus viivisekokkuleppel algusest peale kehtivus. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Seega on kostjal õigus nõuda seadusest tulenevalt viivist seaduses sätestatud määras. Kokkuvõtvalt on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist perioodi 16. oktoober 2018 kuni 23. jaanuar 2019 eest VÕS § 113 lg 1 kohaselt 301,37 eurot (viivituses oldud päevade arv 100, viivisemäär 0,021918 päevas, summa päevas 3,013699 eurot, vt arvutuskäik https://www.viivisekalkulaator.ee/). Eeltoodust tulenevalt on sundtäitmine täiteasjas 022/2019/674 lubamatu osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks viivise katteks rohkem kui 301,37 eurot.
10.Kõik käesolevas kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste taotlused ja väited ei oma käesoleva hagiavalduse läbivaatamisel tähtsust

MENETLUSKULUD

11.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 97,80% ulatuses, s.o peaaegu kogu ulatuses. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.
12.Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Käesoleva tsiviilasja menetluskulud jättis kohus kostja kanda, mistõttu tuleb kindlaks määrata hageja kantud menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud hõlmavad hagiavalduselt tasutud riigilõivu 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot.
13.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 350 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 350 eurot.
14.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-26-7274/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium