Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-128759

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE

2-18-128759

Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt lepingu üldtingimustele, kui kostja ei tasu makseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates maksegraafiku viimasele osamaksele järgnevast kalendripäevast 19.03.2016 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 4.02.2019 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisearvestus on hagiavalduse lisatud. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 34,98 eurot. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palume arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 151,00 eurot x 365 päeva x 0,022% = 12,12 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt laenulepingu põhitingimustele on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress intressimääras 69,70%. Hageja arvestuse kohaselt on kostjal tasumata maksegraafiku järgse viimase osamakse (19.03.2016) intress summas 6,56 eurot. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1 ning TsMS §-dest 3 lg 1; 144 p 7; 146; 162 lg 1, 2, 3; 177 lg 2; 317 lg 1; 363 lg 1 p 4, 367 ja 407 lg 1 palub hageja: 1. Hagi rahuldada. 2. Mõista kostjalt J R hageja Aktiva Finants OÜ kasuks välja võlgnevus 151,00 eurot, intress 6,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 34,98 eurot;3. Mõista kostjalt J R hageja Aktiva Finants OÜ kasuks viivised alates 5.02.2019 kuni põhinõude summas 151,00 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 4. Mõista kostjalt J R hageja Aktiva Finants OÜ kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 75,00 eurot ja hageja õigusabikulud 240,00 eurot; 5. Mõista kostjalt J R väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-18-128759

KOSTJA VASTUVÄITED

2-18-128759

võõrkeelsest paberist kusagilt kostja nime ega väidetavat laenulepingu numbrit 662593. Kõigele lisaks ei vasta võõrkeelse „paberi“ (väidetav dokument) väljavõtte esitamine TsMS § 275 lg 1 nõuetele, mille kohaselt peab dokumendi osa väljavõtte esitamise puhul olema see kinnitatud. Eeltoodust tulenevalt palub kostja kohut lugeda ka hageja poolt 04.04.2019 esitatud võõrkeelne „paber“ lubamatuks tõendiks. Kostja on teate nõude loovutamise kohta ise koostanud. Kostja ei ole sellist „paberit“ kelleltki saanud enne hagiavalduse ja selle lisamaterjali kättetoimetamist kostjale kohtu poolt. Väidetavast teatest nõude loovutamise kohta ei nähtu tahteavalduse tegijat, see on väidetava tahteavalduse tegija (äriühingu puhul selle seaduslik esindaja) poolt allkirjastamata, mis muudab võimatuks tuvastada väidetava tahteavalduse tegijat. Seega ei ole sellist tehingut kunagi tehtud TsÜS 4.osa (Tehingud) sätete valguses ning mingit õigussuhet hageja ja kostja vahel ei eksisteeri. Hageja tõlgendus VÕS § 9.peatüki (Nõuete ja kohustuste üleminek) 1.jao (Nõuete üleminek) sätetest ja mõttest koostoimes teiste seaduste sätete ja mõttega on ekslik tehingu vormivabaduse osas. VÕS § 164 lg 1 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 172 kehtestab üheselt, et võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kostja toonitab veelkord, et ta ei ole endiselt väidetavalt võlausaldajalt saanud kunagi mingit kirjalikku teadet nõude väidetava loovutamise kohta ning ka hageja poolt esitatud väidetav teade nõude väidetava loovutamise kohta ei väljenda ühegi isiku tahteavaldust ning ei ole tehingu tegemist tõendavaks dokumendiks, kuna see on väidetava tahtevalduse tegija poolt (selle seadusjärgse esindaja poolt) allkirjastamata, millest tulenevalt ei ole keegi tahtevavaldust teinud ning väidetava nõude loovutust ei ole toimunud VÕS § 170 tähenduses. Ekslik on hageja seisukoht, nagu oleks äriühingutel lubatud nõudeid loovutada suuliste tehingutega. TsÜS § 78 lg 1 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 83 lg 1 ütleb, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kui eeldada (eeldus ei ole kostja omaksvõtt), et hageja väidetava õiguseellase ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping nr 662593, siis selline leping on tühine. Hageja väidetav õiguseellane on laenulepingute sõlmimisel kasutanud tüüptingimusi. Kostja ei pea siinkohal vajalikuks loetleda kõiki „paberi“ üldtingimuste tühisuse aluseid. TsÜS § 84 lg 1 esimene lause sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tarbijakrediidilepingu olemus ja selle kehtivuse eeldused on sätestatud VÕS 22.peatüki 2.jaos. „Paber“ (Laenuleping nr 662593 - tarbijakrediidileping) on tühine kui seadusest tulenevate keeldudega vastuolus olev tehing, kuna selle puhul on eiratud hulgaliselt VÕS 22.peatüki 2.jao imperatiivseid sätteid, viidetega ka seaduse teiste struktuuriosiste sätetele, mida kostja ei jõua siin kõiki üles lugeda. Näitena võib tuua, et VÕS § 408 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. „Paberist“ (Laenuleping nr 662593) puuduvad mitmed VÕS §-des 404 ja 405 andmed. Seejuures on seadusandja üheselt öelnud, et tarbijakrediiditehing on tühine juba sellisel juhul, kui puudub mõni (st üks) andmetest. Kui eeldada, et kostja sai hageja väidetavalt õiguseellaselt tühise tehinguga 1’500 eurot ja kostja on hageja väidetavale õiguseellasele tasunud selle tühise tehingu alusel 2’713.45 eurot, siis kuuluks TsÜS § 84 alusel poolte poolt saadu tagastamisele alusetu rikastumise sätete alusel. Kuna vastastikku tuleks täita rahaline kohustus, mis baseerub ühele tühisele tehingule, siis oleks kostjal õigus tasaarvestada hageja õiguseellase nõue enda nõudega ja nõuda hageja väidetavalt õiguseellaselt võlgnevuse 2’713.45 – 1’500 = 1’213.45 euro tasumist. Kostja ei ole esitanud vastuhagi.

2-18-128759

KOHTU SEISUKOHT

2-18-128759

tõendanud vähemalt ühe TsÜS § 86 lg-s 2 nimetatud tehingu poole sundseisu iseloomustava täiendava asjaolu. Kostja ei ole välja toonud, milles tema sundolukord seisnes. Riigikohus on leidnud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik laenulepingu tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Kostja ja MCB Finance Estonia OÜ vahel 27.03.2014. a. sõlmitud lepingu nr. 662593 krediidi kulukuse määr on 103,41% aasta kohta. Eesti Panga statistika (http://statistika.eestipank.ee/#/et/p/1010/r/981) kohaselt oli märtsis 2014 eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 33,96%, seega ei ole kohtu hinnangul tegemist tühise tehinguga.

2-18-128759

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.