Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Tsiviilasi nr: 2-17-2308 Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KAEBUSE SISU

2(7)

Tsiviilasi nr: 2-17-2308 läbivaatamiseks algatatav kohtumenetlus tsiviilasjaga nr 2-16-19223, milles oli läbivaatamisel pakkuja kaebus täituri 08.12.2016 otsuse peale, ning lubada esitada seisukohad pakkuja avalduse osas mõistliku tähtaja jooksult pärast käesolevas asjas esitatud kaebuse menetlusse võtmist.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

Pakkuja kaebusele kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3(7)

Tsiviilasi nr: 2-17-2308 seisukohale, et täituri otsus täitemenetluse peatamise kohta oli seadusega vastuolus ning täitur oli kohustatud selle tühistama. Täitur ei põhjendanud 08.12.2016 otsuses täitemenetluse peatamise otsuse tühistamist diskretsiooniotsustuse põhjendamise kohustuse rikkumisega. Kohtutäituril oli kohustus läbi vaadata täitemenetluses esitatud kaebused sõltumata sellest, kas täitemenetlus oli peatunud või mitte. Seejuures oli täituril täitemenetluse peatamise ajal õigus vaadata läbi ja lahendada temale esitatud kaebusi. Eeltoodust tulenevalt ei olnud täitemenetluse peatamise otsuse tühistamise põhjendus maakohtu arvates asjakohane. Sisuliselt jättis täitur hindamata täitemenetluse peatamise otsuse seaduspärasuse. 08.12.2016 otsuse ebapiisav põhjendamine ei olnud kohtu hinnangul siiski selline menetlusõiguse rikkumine, mis annaks aluse kaebus rahuldada. Täituri lõppjäreldus selle kohta, et täitemenetluse peatamise otsus tuli tühistada, oli seadusega kooskõlas ja õiguspärane. Kohus oli eeltoodu põhjal seisukohal, et täitur ei rikkunud täitemenetluse peatamise otsuse tühistamisega seadust. Kohus märkis, et kohtutäituri õigusabikulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 31). Toimikust nähtuvalt ei saanud täituril olla muid menetluskulusid. Sissenõudja osales menetluses isiklikult oma seadusliku esindaja kaudu. Seega ei saanud sissenõudjal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtunud asja materjalidest muude menetluskulude tekkimist sissenõudjale. Pakkuja ei olnud maakohtu menetluses menetlustoiminguid teinud, mistõttu ei saanud tal olla hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

MÄÄRUSKAEBUS

4(7)

Tsiviilasi nr: 2-17-2308 otsuste põhjendamiseks). Samuti on oluline, kas vaidlusaluse 08.12.2016 otsuse tegemise ajal esinesid alused täitemenetluse uuendamiseks. Kohus ei ole vaidluse lahendamisel eelmärgitud küsimusi püstitanud ega neid lahendanud. Selliselt põhjendatud kaevatava määruse põhijäreldused on vastuolulised ja oluliselt puudulikud TsMS § 656 lg 1 p 5 mõttes. Menetluskulud tuli jätta täituri kanda ka kaebuse rahuldamata jätmisel. Vaidlustatud määruse p-s 9 põhjendas kohus kulude avaldaja kanda jätmist viitega TsMS § 172 lg 7 teisele lausele. Selliselt on kohus menetluskulude jaotuse lahendamisel ületanud diskretsiooni piire ja teinud vastuolulise lahendi. Maakohus asus seisukohale, et nii täitemenetluse peatamisel 24.07.2015 otsusega kui ka täitemenetluse peatamise tühistamisel vaidlusaluse 08.12.2016 otsusega eiras täitur täielikult otsuse põhjendamise kohustust. Võlgnik nõustub maakohtu eelmärgitud järeldustega. Kohtu eelmärgitud hinnangut arvestades on menetluslik otsustus jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel võlgniku kanda selgelt vastuolus menetluskulude jaotamise regulatsiooni põhieesmärgiga. Võlgniku hinnangul tuleb ka kaebuse rahuldamata jätmise korral jätta kõigi menetlusosaliste, sh võlgniku enda, kulud täituri kanda TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel. Arvestada tuleb samuti TMS §-s 217 ettenähtud kohustusliku kohtueelse menetluse eesmärgiga, milleks on mh anda isikule võimalus kaitsta oma õigusi võimalikult lihtsas, kiires ja odavas menetluses (vrd nt Riigikohtu 13. jaanuari 2016.a kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-76-15, p 12). Hüpoteetilises olukorras, kus täitur oleks nõuetekohaselt täitnud oma kohustust jälgitavalt motiveerida oma 24.07.2015 ja 08.12.2016 otsuseid, oleks võlgnikul tagatud võimalus kaaluda täitemenetluse peatamise ja uuendamise õiguslikke aluseid ja teha sellest lähtudes kaalutletud otsustus täituri otsuse kohtus vaidlustamise kohta. Praegusel juhul on täitur võlgnikult eelmärgitud võimaluse ära võtnud. Seetõttu on menetluskulude võlgniku kanda jätmine täituri vaidlusaluse otsuse jõusse jätmise korral vastuolus ka TMS §-ga 217.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5(7)

Tsiviilasi nr: 2-17-2308

6(7)

Tsiviilasi nr: 2-17-2308 Võlgniku väidetel täituri 24.07.2015 otsuste ebapiisava motiveerituse kohta ei ole seevastu menetluskulude jaotuse aspektist tähtsust. Võlgnik ei ole seda otsust vaidlustanud ning peab seda ilmselt lõppjäreldustes õigeks. Menetluskulude jaotus

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.