lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-18398/17

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-18398/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1467
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 272Dokumentaalse tõendi mõisteTsMS § 457Otsuse jõustumise tagajärjedTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-18398/43Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja16.04.20212-18-18398/53Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.05.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-18-17479/43Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja04.04.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

01.04.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-18398

Tsiviilasi

XX hagi BigBank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 179/2009/248

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 06.12.2018 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad Hageja (võlgnik): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostja (sissenõudja): Bigbank AS 10183757, asukoht Riia 2, 51004 Tartu) Menetluse liik

(registrikood

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 06.12.2018 määrus ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

1.XX (hageja, võlgnik) esitas 05.12.2018 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Bigbank AS-i (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Berninvest 06.07.2006 krediidilepingu, mille kohaselt andis kostja laenu 22 369 eurot (350 000 krooni), aastase intressimääraga 15,52 %. Krediidilepingus määrasid kostja, YY (surnud 13.03.2010) ja hageja, et kostja nõude tagamiseks seatakse hüpoteek YY-le kuuluvale korteriomandile (registriosa nr XXXXXX) ja sõlmitakse hagejaga käendusleping.
3.06.07.2006 sõlmisid kostja ja hageja käenduslepingu, mis tagas kostja nõuet summas 96 945,34 eurot (1 516 865,00 krooni), tähtajaga 01.08.2023.
4.11.07.2006 sõlmisid YY ja kostja hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, mille p-s 4.1 lepiti kokku, et hüpoteek 36 557,46 eurot (572 000 krooni) tagab kostja nõuet, sealhulgas tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid nõudeid, samuti nõuete sissenõudmise nõudeid kaasa arvatud sundtäitmise kulusid.
5.26.01.2009 koostas Pärnu kohtutäitur Rocki Albert täitmisteate täiteasjas nr 176/2009/248, kus võlgnikuks on YY. 13.03.2010 YY suri. 26.10.2010 tõestas Kuressaare notar Marika Leis pärimistunnistuse, millega YY pärijaks on hageja.
6.Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-st 1 esitab hageja kostja vastu hagi sundtäitmise täiteasjas nr 176/2009/248 lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et kostja nõue, mis tuleneb krediidilepingust on ajatatud tähtajaga kuni 01.08.2023. Lisaks palus hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg-te 1 ja 2 alusel tuvastada, et perioodi 26.10.2010 - 01.08.2023 eest puudub kostjal õigus nõuda täitedokumendi (hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping) sundtäitmist, kuna kostja nõue on ajatatud kuni 01.08.2023. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles palub peatada täitemenetlus seoses esitatud hagiga. Hageja esitas ka menetlusabi taotluse. Esimese astme kohtu määrus
7.Pärnu Maakohtu 06.12.2018 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast, jäeti hagi tagamise taotlus rahuldamata, jäeti hageja menetlusabi taotlus rahuldamata, jäeti menetluskulud hageja kanda.
8.Hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt sundtäitmine lubamatuks tunnustamise eeldused võinuks olla täidetud.
9.Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja varasemalt, s.o 23.02.2011 esitanud kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tsiviilasjas nr 2-11-6133. Kohus on 31.07.2012 kinnitanud tsiviilasjas nr 2-11-6133 poolte vahelise kompromissi, mille kohaselt on hageja tunnistanud, et sundtäitmine on lubatud 36 557,46 euro ulatuses (kompromissi punkt 2). Samuti on pooled kokku leppinud võlgnevuse tasumises maksegraafiku alusel (kompromissi punkt 5). Kompromissi p-i 10 kohaselt on pooled kokku leppinud, et juhul, kui hageja rikub p-s 5 kokku lepitud võla tasumise tingimusi, kaotab p-s 4 nimetatud nõude vähendamine kehtivuse ning kostjal on õigus jätkata p-s 2 nimetatud lepingust tulenevate kohustuste täies ulatuses sissenõudmist, täiteasjas nr 176/2009/248, tavapärases korras. Kompromissi kinnitamise määrus on jõustunud edasikaebamata 14.08.2012.
10.Hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, s.o tunnistada sundtäitmise lubamatuks,

ning hagi on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 mõttes. Nimetatud alusel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest.

11.Kuna kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, ei ole hageja menetluses osalemine edukas. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei ole hagejal kohustust riigilõivu tasuda, seega ei ole menetlusabi andmine (riigilõivu tasumisest vabastamine hagi ja hagi tagamise esitamisel) hagejale vajalik. Kohus jätab hageja menetlusabi taotluse rahuldamata.
12.Kohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja seega tuleb jätta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata.
13.Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 168 lg 1). Määruskaebus
14.Hageja palub 10.12.2018 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Hageja palub peatada täiteasja nr 176/2009/248 menetluse kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni.
15.Ekslik on maakohtu seisukoht, et hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt sundtäitmise lubamatuks tunnustamise eeldused võinuks olla täidetud. Ekslik on ka kohtu seisukoht, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on sõnaselgelt väljendanud, et esitas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et kostja nõue on ajatatud kuni 01.08.2023. Selleks, et hinnata, kas esitatud asjaolu on tõendatud, tuli kohtul võtta asi menetlusse. Arvestades, et hagi on esitatud TMS § 221 lg 1 alusel ning kostja nõude tagamiseks on sõlmitud käendusleping tähtajaga kuni 01.08.2023, on esitatud hagiga võimalik saavutada hageja eesmärk ja tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
16.Ekslik on maakohtu seisukoht, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna poolte vahel on tsiviilasjas nr 2-11-6133 kinnitatud kompromiss. Hagi menetlusse võtmisel kohus tõendeid ei kogu ega hinda. Käesoleva asja raames ei ole kohtule tsiviilasjas nr 2-11-6133 sõlmitud kompromissi esitatud, kuna tegemist ei ole asjakohase tõendiga. Seega ei saanud kohus lahendi tegemisel kompromissile tugineda. Lisaks on kohtu selline seisukoht üllatuslik, kuna kohus ei ole hagejale teinud ettepanekut vastav tõend esitada.
17.Tsiviilasjas nr 2-11-6133 oli vaidlusesemeks hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingust tuleneva hüpoteegi tagamise küsimus, st kas hüpoteek tagab ainult kostja nõuet või kõiki nõudeid, kaasa arvatud sundtäitmise kulusid. Seega tugineb vaidlustatud lahend asjaoludel, mis ei olnud tsiviilasja nr 2-11-6133 menetluses arutusel. Käenduslepingut ei tühistatud ega käendusest tulenevat nõuet ümber ei kujundatud.
18.Kuna hagi tuleb menetleda, siis on ekslik on maakohtu seisukoht, et hagi tagamise ja menetlusabi taotlused tuleb jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
19.Pärnu Maakohtu 19.12.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse, jäeti see rahuldamata ning edastati Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks määruskaebuse tagamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

20.Ringkonnakohus tutvunud kirjalikus menetluses asja materjalidega leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada olulise menetlusnormi rikkumise tõttu.
21.Kolleegiumi arvates keeldus maakohus põhjendamatult hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmast põhjendusel, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik.
22.Ekslik on maakohtu seisukoht, et hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt sundtäitmise lubamatuks tunnustamise eeldused võinuks olla täidetud. Hagi alusena märkis hageja, et kostja nõue, mis tuleneb krediidilepingust on ajatatud tähtajaga kuni 01.08.2023. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega on võlgnikul seadusest tulenev õigus nõuda sundtäitmine lubamatuks tunnistamist, kui nõue on ajatatud. TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel kohus ei kogu ega hinda tõendeid. Maakohus hindas hageja poolt hagi alusena esiletoodud asjaolu poolte vahel teises tsiviilasjas sõlmitud kompromisslepingust tulenevalt.
23.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ka TsMS § 371 lg 2 alusel, kuna leidis, et esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, millist seisukohta maakohus ei ole millegagi põhjendanud. Hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõigluslikul alusel. Käesoleval juhul on õiguslikult võimalik rahuldada hageja nõue TMS § 221 lg 1 alusel.
24.Seega on maakohus hinnanud hagi menetlusse võtmata jätmisel tõendeid, mis ei ole kooskõlas TsMS § 371 lg-ga 2 ega Riigikohtu senise praktikaga. Riigikohus on korduvalt leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt Riigikohtu 01.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1146-16, p 9 ja seal esitatud varasemaid viiteid). Riigikohus on samas lahendis selgitanud ka järgmist: „eespool väljatoodud tõendite hindamise keeld tähendab mh ka seda, et TsMS § 371 lg-s 2 nimetatud alustel hagi menetlusse võtmisest keeldumise otsustamisel ei saa lähtuda TsMS § 457 lg-st 1, kui hageja ei ole vastavaid asjaolusid hagis välja toonud. Kui kohtud põhjendavad hagi menetlusse võtmisest keeldumist üksnes teises tsiviilasjas kohtulahendiga tuvastatud asjaoludega, tähendab see varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi (TsMS § 272 jj) sisu hindamist.“
25.Eeltoodu alusel tuleb maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule.
26.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja