lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-13321/69

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-13321/69
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
22.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1971
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 178 lg 1, 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 176 lg 6Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamineTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 463 lg 2KohtumäärusTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamineTsMS § 696 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-13321/51Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.08.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
2-21-141014/62Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.09.20252-18-10483/42Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.09.20212-17-15246/124Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.04.20212-18-10483/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.03.20212-18-9539/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja23.12.20202-20-16420/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.12.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-13321

Tsiviilasi

XX kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse

28.augusti 2017 otsuse peale täiteasjas nr 022/2017/2891. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 17. detsembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik II (sissenõudja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 17. detsembri 2018 määrus tühistada osaliselt puudutatud isiku YY kasuks väljamõistetud õigusabikulude suuruse osas ja uue määrusega vähendada kindlaks määratud ja välja mõistetud menetluskulu summat 714 euro võrra. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.
2.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
2.1.
Määruskaebuse esitamise õigus
3-18-1636/22
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
05.12.2019
Rahuldada puudutatud isiku YY menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
2.2.Määrata puudutatud isiku YY põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1 056 eurot.
2.3.Välja mõista avaldajalt XX-lt puudutatud isiku YY kasuks menetluskulude hüvitis 1 056 eurot ja kohustada avaldajat tasuma sellelt summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
2.4.Jätta rahuldamata puudutatud isiku YY avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 1 713 euro ulatuses.
2.5.Jätta rahaliselt kindlaks määramata Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse menetluskulude rahaline suurus.
2.6.Välja mõista avaldajalt XX-lt riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks riigi õigusabi tasu 210 eurot ja kohustada avaldajat tasuma riigituludesse sellelt summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu 17. detsembri 2018 määruse resolutsiooni punktide 7–9 jõustumisest kuni täitmiseni.
2.7.Kohustada avaldajat kandma riigi õigusabi tasu 210 eurot kahe kuu jooksul alates maakohtu 17. detsembri 2018 määruse resolutsiooni punktide 7–9 jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99918700067585 ja selgitusega „Riigi õigusabi tagasinõuded tsiviilasjas nr 2-17-13321“.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.Põhimenetluses esitas XX (avaldaja) kaebuse kohtutäituri Elin Vilippuse otsuse peale. Täitedokument oli lapsega suhtlemist korraldav kohtulahend ja menetluses osales lapsega suhtlusõigust realiseeriv teine vanem YY (sissenõudja). Harju Maakohus jättis 14. märtsi 2018 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus andis 31. juuli 2018 määrusega avaldajale riigi õigusabi kohustusega hüvitada osamaksetena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning määras 28. augusti 2018 määrusega osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 210 eurot. Ringkonnakohus jättis 31. augusti 2018 määrusega määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud avaldaja kanda, sh avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud. Riigikohus jättis 15. oktoobri 2018 määrusega kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda, määras kindlaks Riigikohtus avaldajal tekkinud riigi õigusabi tasu ja mõistis avaldajalt riigi kasuks välja 300 eurot maksetähtajaga kolm kuud.
2.Põhimenetluses esitas sissenõudja menetluskulude nimekirja maakohtule 7. veebruaril 2018 ja ringkonnakohtule 21. augustil 2018. Avaldaja menetluskulu maakohtus oli õigusabikulu 1 092 eurot (lepingulise esindaja tasu 7 t eest määraga 130 eurot/t, millele lisandub käibemaks). Avaldaja menetluskulu ringkonnakohtus oli 1 677 eurot (10,75 t sama tasumääraga).
3.Avaldaja vaidles sissenõudja menetluskuludele vastu.
4.Kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud. 2 (5)

MAAKOHTU MÄÄRUS

5.Maakohus määras 17. detsembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) rahaliselt kindlaks sissenõudja menetluskulud 1 770 euro ulatuses, mõistis selle summa avaldajalt välja ja kohustas avaldajat sellelt summalt tasuma viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus märkis, et lähtudes asja keerukusest ning sissenõudja lepingulise esindaja kvalifikatsioonist on põhjendatud ja proportsionaalne rakendada tunnitasu 120 eurot (sisaldab käibemaksu) ning maksimaalne ajakulu õigustoimingutele nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kokku on 14,75 t. Seega on sissenõudja menetluskulu põhjendatud 1 770 euro ulatuses ( = 14,75 × 120). Ühtlasi mõistis maakohus avaldajalt välja riigituludesse riigi õigusabi tasu 210 eurot ja kohustas avaldajat sellelt summalt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

MÄÄRUSKAEBUS

6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta sissenõudja menetluskulud tema enda kanda. Alternatiivselt palub avaldaja mõista temalt välja üksnes menetluskulude hüvitis 2,15 t eest tasumääraga 50 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -

-

tunnitasu 120 eurot on ebamõistlikult kõrge. Arvestades asja keerukust ei tohiks olla 1 t maksumus kõrgem kui 50 eurot, millele lisandub käibemaks; arvestades asja keerukust võis maakohtus materjalidega tutvumisele kuluda kuni 45 min ja vastuse koostamisele kuni 1,5 t. Seda enam, et suur osa väiteid on kopeeritud varasematest menetlustest ja sissenõudja vaid kordas oma varasemaid seisukohti; menetluslikult ei ole usutav, et ringkonnakohtu menetluses on õigusabikulud suuremad kui maakohtu menetluses; arvestades eluliselt mitteusutavat õigusabikulude mahtu, pidi maakohus nõudma sissenõudjalt tõendite esitamist selle kohta, et õigusabikulu on tegelikult kantud.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis sissenõudjale tähtaja sellele vastamiseks. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 19. veebruaril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb osaliselt tühistada sissenõudja kasuks väljamõistetud õigusabikulu hüvitise summa osas ja uue määrusega vähendada seda summat 714 euro võrra. Määruskaebus rahuldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt.
9.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust osas, millega määrati kindlaks ja mõisteti avaldajalt välja sissenõudja õigusabikulu. Avaldaja ei vaidlustanud määrust osas, milles temalt mõisteti riigituludesse riigi õigusabi tasu 210 eurot ja sellelt summalt viivis ning määrati tasumise tähtaeg (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 7–9). Selles osas on vaidlustatud määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud. 3 (5)
10.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
23.märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus nõustub avaldaja väitega, et maakohus ei põhjendanud diskretsiooniotsustust kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 piisavalt. Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kaebusele vastates kõrvaldada.
11.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Sissenõudja taotles esindajakulude hüvitamist lähtudes tasumäärast 130 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Maakohus pidas sellest põhjendatuks määra 120 eurot koos käibemaksuga ehk 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Samu orientiire kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (vt nt Riigikohtu
28.novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16). Maakohus ei põhjendanud, et 100 eurot ei ületaks oluliselt keskmist juristi õigusteenuse eest makstavat netotasu. Vastava hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud keeruline ega sedavõrd mahukas, et võiks rakendada tavapärasest kõrgemat tunnitasu. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab ringkonnakohus sissenõudja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot (lisandub käibemaks). Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole.
12.Samuti ei ole maakohus kõikide sissenõudja menetluskulude nimekirjas toodud toimingute vajalikkust ja põhjendatust piisavalt analüüsinud ega põhjendanud. Toimingute osas, mille kulusid pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses, ei nähtu maakohtu määrusest, millistel kaalutlustel kohus sellisele seisukohale jõudis. Arvestades asja sisu ja mahtu on põhjendatud sissenõudja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus 7 t ulatuses. Kuivõrd esindaja tutvus asja materjalidega põhjalikult avaldusele vastates, on määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu põhjendatud 3 t ulatuses. Avaldaja 2. juuli 2018 taotlusele vastamise ja 2. augusti 2018 taotluse koostamise ajakulu on kokku põhjendatu 45 min ulatuses, kuna tegemist ei ole mahukate dokumentidega ja oma taotluses kordab sissenõudja varasemaid seisukohti. Ringkonnakohtu 17. augusti 2018 määrusega tutvumise ajakulu on põhjendatud 15 min ulatuses. Tõendi esitamise ja ringkonnakohtu 31. juuli 2018 määrusega tutvumise ajakulu ei ole põhjendatud, kuna tegemist ei olnud vajalike toimingutega. Seega kuuluvad sissenõudja lepingulise esindaja menetluskulud avaldajalt väljamõistmisele määruskaebusmenetluses 4 t (= 3 + 0,75 + 0,25) eest ja kahes kohtuastmes kokku 11 t ( = 7 + 4) eest.

4 (5)

13.Eelneva põhjal tuleb avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 1 056 eurot ( = 11 × 80 + 20%). Sissenõudja on füüsiline isik, kes ei saa õigusabitasult makstud käibemaksu tagasi. Võrreldes maakohtuga rahuldatakse sissenõudja taotlus menetluskulude hüvitamiseks 714 euro ( = 1770 – 1056) võrra väiksemas summas. Rahuldamata jääb sissenõudja taotlus 1 713 euro ( = 2 769 – 1 056) hüvitamiseks. Vastavalt sissenõudja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab avaldaja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral sissenõudjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva määruse jõustumisest.
14.Põhjendamatu on avaldaja seisukoht, et praeguses menetlusstaadiumis saab ta vaidlustada menetluskulude jaotust. TsMS kohaselt hinnatakse menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses. Nii näeb TsMS § 178 lg 1 ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada, kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa muuta menetluskulude jaotust. Praegusel juhul on põhimenetluses jäetud menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus avaldaja kanda. Seega tuleb sissenõudja põhjendatud ja vajalik menetluskulu avaldajalt välja mõista.
15.Asjakohatu on ka avaldaja väide, et sissenõudja ei esitanud kuludokumente. TsMS § 176 lg 6 järgi võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, kuid kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Sissenõudja menetluskulude rahaline suurus oli võimalik kindlaks määrata menetluskulude nimekirja alusel.
16.Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg 22 esitab ringkonnakohus kohtumääruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Sellest tuleb siiski jätta välja menetlusosaliste isikukoodid, summad sõnadega ja määruse kättetoimetamist puudutav korraldus, sest need ei oma tähtsust määruse vaidlustamisel ega täitmisel. Lisaks täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p 2 sõnastust ning märgib, et kindlaks määratakse vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus. Riigi kasuks välja mõistetud summade osas tuleb tähtaegu arvutada lähtuvalt maakohtu määruse selles osas jõustumisest, st kohtumääruse resolutsiooni terviklikus sõnastusest on selguse ja lahendi täidetavuse huvides otstarbekas sellele eraldi viidata.
17.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
18.Käesoleva määruse peale saab sissenõudja menetluskulude hüvitamise osas kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuna riigile menetluskulude hüvitamist ei ole seni vaidlustatud, siis ei saa selles osas ka enam Riigikohtule kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.