lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-14132/10

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-14132/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1563
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 11Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisÄS § 181 lg 3, 4Juhatuse esindusõigusÄS § 187 lg 1Juhatuse liikmete vastutusTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 372 lg 2Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-14132/42Harju Maakohus Tallinna kohtumaja05.08.20212-18-14132/49Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.12.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-18-14132

Määruse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu kahju hüvitise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.10.2018 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauno Tark

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 29.10.2018 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (hageja) esitas Harju Maakohtule 21.09.2018 hagi YY vastu võlgnevuse (kahju hüvitise) ja viivise nõudes. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevuse summas 5 391 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras ning edasi lõikes 1 sätestatud määras põhinõudest kuni kohustuste täitmiseni.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsÜS § 35Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus
VÕS § 113
2.Harju Maakohtu 09.03.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-43141 lahutati poolte abielu. Tsiviilasjas 2-12-8586 jagati abikaasade ühisvara, sh jäeti hageja ainuomandisse C OÜ osa väärtusega 142 933,14 eurot. Hageja ainuomandisse jäetud C OÜ oli omakorda I OÜ ainuosanik. I OÜ juhatuse liikmed olid hageja ja kostja, kes võisid ühingut esindada iseseisvalt.
3.21.10.2013 asutas kostja R OÜ, mille ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks on tema ise. 21.10.2013 tegi kostja, esindades nii I OÜ-d kui ka R OÜ-d, tehingu, millega müüs I OÜ-le kuuluvad kinnisasjad R OÜ-le.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-13-51919 tuvastati I OÜ ja R OÜ vahel 21.10.2013 sõlmitud tehingu, millega I OÜ müüs R OÜ-le aadressil Tallinnas XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) ja aadressil UUU asuva kinnisasja (registriosa nr UUUUUUU), tühisus. Kohus leidis, et esinevad ÄS § 181 lg 3 rakendamise eeldused: 21.10.2013 toimunud tehing tehti osaühingu ja osaühingu juhatuse liikme poolt kontrollitava äriühingu vahel, s.t sisuliselt juhatuse liikme endaga, tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamidest ja puudus osaniku nõusolek.
5.Harju Maakohtu 20.06.2017 määrusega tsiviilasjas 2-13-51919 mõisteti R OÜ-lt välja I OÜ kasuks menetluskulud summas 5 931 eurot ning määruse jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt (5931 eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. I OÜ on esitanud kohtumääruse täitmiseks kohtutäiturile, kuid võlgniku esindaja on antud kohustusest kõrvale hoidunud ning põhinõue on täielikult tasumata. Tulenevalt vararegistrite andmetest puudub R OÜ-l vara. Nõuete täitmine ühingu vara arvelt on võimatu.
6.Seoses asjaoluga, et kostja, esindades juhatuse liikmena I OÜ-d, on ebaseadusliku tehinguga põhjustanud kohtumenetluse, millises on kantud olulised menetluskulud, on I OÜ saanud kahju menetluskulude näol vähemalt summas 5 931 eurot. Kostja on teadlikult teinud tehingu R OÜ-ga, kellel puudub tegevus ja vara ning I OÜ nõudeid ei ole võimalik rahuldada.
7.Kostja sõlmis oma kontrolli all oleva äriühinguga kinnisasja võõrandamise lepingu ning I OÜ oli sunnitud pidama kohtuvaidlusi varatu R OÜ-ga. I OÜ-l ei ole võimalik R OÜ-lt raha saada. Hageja leiab, et kostja vastutus tuleneb eelkõige ÄS § 187 lg-st 2. Kostja rikkus ÄS § 187 lg 1 sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustust, ÄS § 181 lg 4 sätestatud esindusõiguse piirangut ning TsÜS § 35 sätestatud lojaalsuskohustust. Seega kostja vastutab juhatuse liikmena I OÜ-le tekitatud kahju eest.
8.Alternatiivse õigusliku alusena kohaldub VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja p 8. Kinnistu võõrandamise eesmärk oli hageja kahjustamine. R OÜ-l ei olnud majandustegevust ning osakapitali sissemakset ei teostatud. Võõrandades kinnistu varatule äriühingule, oli kostja eesmärgiks välistada menetluskulude väljamõistmine. Kostja käitumine oli vastuolus heade kommetega, sest tema eesmärk oli tekitada hagejale kahju. Kostja tegevuse tõttu pidi I OÜ esitama hagi varatu R OÜ vastu ja kandma menetluskulusid.
9.I OÜ loovutas 11.04.2018 kahju hüvitamise nõude summas 5 931 eurot YY vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
10.Harju Maakohus keeldus 29.10.2018 määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast, jättis menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks, et kostjal senised menetluskulud puuduvad.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 371 lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
12.Maakohtu hinnangul pole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ka siis, kui eeldada hageja väidete, st hagis toodud asjaolude, õigsust. Harju Maakohtu 20.06.2017 määrusega tsiviilasjas 2-13-51919 mõisteti R OÜ-lt välja hageja I OÜ kasuks menetluskulud summas 5 931 eurot. Kostja YY tsiviilasja nr 2-13-51919 menetluses ei osalenud. Eelnevast tulenevalt saab hagejal (I OÜ poolt loovutatud nõude alusel) olla menetluskulude hüvitamise nõue R OÜ vastu, mitte aga kostja vastu. Seega ei saanud I OÜ loovutada hagejale nõuet YY vastu, kuna nõude loovutajal puudub nõue kostja vastu. Nõude loovutajal on nõue Rs OÜ vastu.
13.I OÜ menetluskulud on jaotatud ja määratud rahaliselt kindlaks jõustunud kohtulahendiga TsMS-is sätestatud korras. TsMS § 174 lg 11 järgi ei või menetlusosaline TsMS-i kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Maakohus märkis, et menetluskulude hüvitamise nõue on kohtumenetluse kaotanud poole poolt tekitatud kahju hüvitamise nõue, mille hüvitamist saab nõuda ainult TsMS-s sisalduvate erisätete alusel. Hageja nõuab, et kostja hüvitaks teises tsiviilasjas R OÜ-lt I OÜ kasuks välja mõistetud menetluskulud, kuid tulenevalt TsMS § 174 lg-st 11 ei ole sellisel viisil nõude esitamine lubatud, liiatigi olukorras, kus kostja ei olnud tsiviilasjas menetlusosaliseks.
14.Seega puudub hagejal õiguslik alus esitada menetluskulude hüvitamise nõue kahju hüvitamise nõudena, seda enam isiku vastu, kellel puudub menetluskulu hüvitamise kohustus. Samuti ei saa hageja esitada nõuet põhjusel, et nõude loovutajal saab Harju Maakohtu 20.06.2017 määruse alusel olla nõue R OÜ vastu, mitte kostja vastu ja seega ei saanud I OÜ loovutada Harju Maakohtu 20.06.2017 määrusest tsiviilasjas nr 2-13-51919 tulenevat nõuet kostja vastu, kuna sellest määrusest tuleneb nõue R OÜ vastu. Määruskaebus
15.09.11.2018 esitas hageja Harju Maakohtu 29.10.2018 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ühtlasi palus hageja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot.
16.TsMS § 174 lg 11 puudutab menetlusosalise vastu nõude esitamist menetlusväliselt. Käesoleval juhul on esitatud nõue kahju hüvitamiseks menetlusvälise isiku suhtes. Seega antud säte ei kohaldu. Käesoleva asja asjaolud on sarnased Riigikohtu menetluses olnud asja nr 3-2-1-18-15 asjaoludega ning Riigikohtu lahendist järelduvalt on tegemist perspektiivika nõudega. TsMS § 174 lg 11 piirab hagejat esitada korduvat nõuet R OÜ vastu, mitte aga kahjunõuet I OÜ endise juhatuse liikme (kostja) vastu. Vastus määruskaebusele
17.Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

Edasine menetluse käik

18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
20.Hageja leiab hagiavalduses, et kostja on põhjustanud oma tegevusega I OÜ-le kahju. Kahju koosneb hageja hinnangul menetluskuludest, mis I OÜ-l on jäänud R OÜ-lt saamata. Hagiavalduse kohaselt on kahju tekitanud kostja, kuna kostja tegevuse tõttu pidi I OÜ esitama hagi R OÜ vastu. Hagiavalduse kohaselt vastutab kostja I OÜ ees ÄS 187 alusel, alternatiivselt deliktiõiguslikul alusel.
21.Maakohus leidis, et hagi on perspektiivitu, kuna TsMS § 174 lg 11 välistab sellise nõude esitamise. TsMS § 174 lg 11 sätestab, et menetlusosaline ei või käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kolleegium märgib, et nimetatud norm piirab muul viisil kulude hüvitamise nõude esitamist menetluskulude kandmiseks kohustatud isiku vastu. See ei välista kahju hüvitamise nõude esitamist muude isikute vastu (vt ka Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1815, p 14). Käesolevas asjas ei ole nõue esitatud R OÜ vastu (s.o kohtulahendi järgi menetluskulude kandmiseks kohustatud isiku vastu), vaid kostja vastu.
22.Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole I OÜ loovutanud hagejale menetluskulude hüvitamise nõuet R OÜ vastu, vaid kahju hüvitamise nõude kostja vastu.
23.TsMS § 372 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Selle järgi saab hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui hagiavalduses taotletud eesmärk ei ole saavutatav mitte ühelgi õiguslikul alusel.
24.Maakohus ei ole analüüsinud, kas I OÜ-l võib olla kostja vastu kahju hüvitamise nõue ÄS § 187 alusel või deliktiõiguslikul alusel. Kuna maakohus ei ole analüüsinud kõiki võimalikke õiguslikke aluseid, mis võiksid olla aluseks hagi rahuldamiseks, siis ei saanud maakohus asuda seisukohale, et hagi on perspektiivitu.
25.Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 alusel maakohtu otsustada.
26.Hageja palus tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Käesoleval juhul ei ole riigilõivu tagastamise esimene eeldus täidetud, kuna maakohus on määruskaebuse menetlusse kaasanud teise menetlusosalisena kostja. Hagejal on võimalik riigilõiv tagasi saada aga ka juhul, kui seda ei jäeta teise

menetlusosalise kanda. Seega sõltub riigilõivu tagastamine menetluskulude jaotusest. Kuna menetluskulude jaotus jääb maakohtu otsustada, siis jääb maakohtu otsustada ka riigilõivu tagastamine. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja