Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

T linn ja kostja sõlmisid 22. juunil 2006 müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja ostis T linnalt T Maleva 4 asuva kinnisasja. Hageja kasutas 5. juulil 2006 kinnisasja suhtes ostueesõigust ning nõudis T linnalt kinnistu omandi üleandmist ja kostjalt kui kinnistu omanikuna ebaõigesti kinnistusraamatusse kantud isikult nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks. T linn oli nõus kinnistu omandi hagejale üle andma, kuid kostja keeldus kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusolekut andmast. Hageja esitas 8. augustil 2006 Harju Maakohtule hagi T linna ja kostja vastu (tsiviilasi nr 2-0621087). Tallinna Ringkonnakohus jättis selle hagi 30. novembri 2011. a määrusega läbi vaatamata. Määrus jõustus 7. märtsil 2012. Kostja esitas 29. novembril 2006 hageja ja T linna vastu hagi, milles palus tuvastada hoonestusõiguse seadmise lepingu p-de 7.3 ja 10.1.2 tühisus ning hageja ja T linna nõusolek ostueesõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks (tsiviilasi nr 2-06-35825). Kuna kostja ja tema abikaasa sõlmisid 13. märtsil 2008 AS M. I mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel kanti kinnisasja omanikuna kinnistusregistrisse AS M. I, ning AS M. I ja OÜ L sõlmisid 30. mail 2008 müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel kanti kinnisasja omanikuna kinnistusregistrisse OÜ L, esitas hageja 18. juulil 2008 OÜ L ja T linna vastu hagi (tsiviilasi nr 2-08-25091). Tsiviilasjad nr 2-08-25091 ja nr 2-06-35825 liideti ühte menetlusse, tsiviilasja numbriks jäi 2-0825091. Kostja asemel astus õigusjärgluse korras tsiviilasja nr 2-06-35825 hagejaks OÜ L. Harju Maakohus jättis 31. augusti 2010. a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-25091 OÜ L hagi rahuldamata ning rahuldas hageja hagi, tuvastades OÜ L kohustuse anda nõusolek hageja kinnistu omanikuna kinnistusregistrisse kandmiseks. Hageja menetluskulud jäid OÜ L kanda. Maakohtu otsus jõustus

kahjuhüvitise 21 921 eurot 69 senti ning viivise 619 eurot 20 senti ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt tekkis hagejale kahju 21 921 eurot 69 senti, sest hagejal ei ole võimalik saada raha OÜ L, kuna ta on varatu ja tema pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 3000 euro tasumine kohtu deposiiti oleks hageja kahju suurendanud. Kostja esitas hilinenult tõendi, mille kohaselt on OÜ L AS-i M. I vastu 21 mln kroonine nõue. Hagejal ei olnud kohustust esitada kahju hüvitamise nõuet OÜ L juhatuse liikme vastu. Äriühingu juhatuse liige ja kostja oleksid hageja suhtes solidaarvõlgnikud, mistõttu võis hageja valida, kelle vastu nõude esitab. Kuna praeguses tsiviilasjas ei nõua hageja kostjalt tsiviilasja nr 2-0621087 menetluskulusid, ei ole oluline kostja väide, et ta on selles tsiviilasjas väljamõistetud menetluskulud hagejale hüvitanud. Hageja oli sunnitud esitama hagi varatu OÜ L vastu, kuna kostja oli keeldunud kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusolekut andmast ja võõrandas kinnisasja edasi. Kostja tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Kostja rikkus asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg-st 5 ja § 2611 lg-st 1 tulenevat kohustust anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kostja tegevus on õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Kostja poolt kinnisasja üleandmine AS-ile M. I ja OÜ L ei olnud tavapärastel tingimustel tehtud tehingud, kuna lepingupooled olid omavahel seotud isikud, kinnistu omandamise eesmärk on ebaselge, OÜ L ei olnud majandustegevust, ta loodi enne kinnisasja ostmist ning tal ei olnud vaja kinnisasja omandada, kinnisasja eest tasuti turuhinnast oluliselt kõrgem hind, müügilepingu järgi maksti ostuhind juba enne lepingu sõlmimist ning võimalikku ostueesõiguse olemasolu kontrollimata ja kinnisasjaga tutvumata, kuigi OÜ L oli selge, et hageja võis ostueesõigust teostada. Kostja sai ilmselgelt aru, et kui hageja peab asuma vaidlema OÜ L, tekib talle kohtuvaidluse võidu korral kahju menetluskuludest ilmajäämisega. Kostja käitumine oli vastuolus heade kommetega, sest tema eesmärk oli takistada hageja ostueesõigusest tulenevate õiguste maksmapanekut, vabaneda hageja menetluskulude kandmisest ja tekitada hagejale kahju. Kostja tegevuse heade kommete vastasust ei välista asjaolu, et seaduse järgi ei olnud tal keelatud kinnisasja müüa. Hageja kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Hagejal tekkis kahju seetõttu, et kostja võõrandas kinnisasja ning hageja pidi esitama hagi varatu äriühingu vastu ja kandma kvalifitseeritud õigusabi saamiseks menetluskulusid.

pankrotimenetluses, kuna viimasel oli vara tagasivõitmise nõue AS-i M. I vastu ja hagejal oli võimalik tasuda maakohtu deposiiti rahasumma, et vältida pankrotimenetluse raugemist. Maakohus keeldus valesti vastu võtmast tõendit, mille kohaselt on OÜ L nõue AS-i M. I vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustik välistab menetluskulude nõudmise kolmandalt isikult deliktiõiguse alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

tegutsenud tahtlikult heade kommete vastaselt ega hagejale kahju tekitamise eesmärgiga. Kostja ei saanud 13. märtsil 2008 AS-iga M. I kinnisasja mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel ette näha, et OÜ L jätab hagejale 2012. a-l menetluskulud tasumata. Kostja oli kinnisasja omanik ning tal oli õigus oma vara käsutada ja seda ei saa pidada kahju õigusvastaseks tekitamiseks ega tahtlikuks heade kommete vastaseks teoks. Kohtud kohaldasid põhjusliku seose tuvastamisel valesti VÕS § 127 lg-t 4. Hagejal tekkinud kahju ei ole kostja õigusvastase teo otseseks ja vahetuks tagajärjeks ning kostja tahe ei olnud suunatud sellise ettenähtava kahju (menetluskulude) tekitamisele. Kohtud jätsid valesti kohaldamata VÕS § 139 lg 1. Hageja rikkus ostueesõiguse teostamise korda, jättes tähtaegselt ostuhinna hoiustamata. Seetõttu ei olnud kostja tegevus kinnistut müües õigusvastane. Kostjale etteheidetud sündmuste ahela põhjustas ka T linn, kes oleks pidanud müügilepingust taganema, sest hageja ei olnud ostuhinda õigel ajal hoiustanud. Kohtud jätsid arvestamata, et hageja nõude oleks saanud rahuldada OÜ L vara arvel või tema juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõuet esitades. Hagejal oli võimalus vältida äriühingu pankrotimenetluse raugemist 3000 euro maksmisega kohtu deposiiti ja seejärel rahuldada oma nõue pankrotimenetluses. Hageja oleks pidanud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 järgse nõude esitama OÜ L juhatuse liikme vastu. Lisaks kohaldasid kohtud valesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-t 7. See säte ei võimalda esitada menetluskulude hüvitamise nõuet kahju hüvitamise nõudena väljaspool menetluskulude kindlaksmääramise menetlust. Kohtud jätsid tähelepanuta, et kostja on tasunud hagejale menetluskulud teises tsiviilasjas, milles menetleti praeguse asjaga samasisulist hagi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

möönma, et kohtuvaidluse tõttu võib hagejale tekkida menetluskuludena kahju. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane ka juhul, kui kostja mõistis oma kitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib hagejale kaasa tuua kahju. Seega on alusetu kostja väide, et ta ei tahtnud kinnisasja müües tekitada hagejale menetluskulusid.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.