2.Välja mõista Julianus Inkasso OÜ-lt (seitsesada viiskümmend) eurot.
EIK Grupp OÜ kasuks kahjuhüvitis 750
3.Välja mõista Julianus Inkasso OÜ-lt EIK Grupp OÜ kasuks viivis põhivõlalt (750 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, so alates 11.03.2022.a.
4.1 Välja mõista Julianus Inkasso OÜ-lt EIK Grupp OÜ menetluskulude katteks 1745 (üks tuhat seitsesada nelikümmend viis) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.EIK Grupp OÜ esitas 11.03.2022.a. Harju Maakohtule hagiavalduse Julianus Inkasso OÜ vastu, milles palus - mõista välja Julianus Inkasso OÜ-lt EIK Grupp OÜ kasuks 750 (seitsesada viiskümmend) eurot. - mõista välja Julianus Inkasso OÜ-lt EIK Grupp OÜ kasuks põhivõlgnevuselt (so 750 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest ehk alates 11. märtsist 2022.a. - poolte menetluskulud jätta täies ulatuses Julianus Inkasso OÜ kanda - märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et EIK Grupp OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt saatis Julianus Inkasso OÜ 11.01.2022 hagejale e-kirja teel teate, mille kohaselt on kostja menetluses EIK Grupp OÜ omanduses olnud sõiduki Porsche XXXXXX parkimistrahv nr. 204018971 (koostatud 21. oktoobril 2018), mis on tehtud Ühisteenused AS poolt summas 40 eurot. Saadetud teates nõudis kostja hagejalt parkimistrahvi 40 euro, viivise 10,19 euro ning võla sissenõudmiskulu 40 euro tasumist, kokku 90,19 eurot hiljemalt 18.01.2022. 12.01.2022 saatis kostja hagejale analoogse sisuga teate, nõudes hagejalt sama, 21.10. 2018. aastal tehtud parkimistrahvi nr 204018791, viivise 10,20 euro ning võla sissenõudmiskulu tasumist summas 40 eurot, kokku 90,20 eurot hiljemalt 19.01.2022. Kostjale 19.01.2022 saadetud vastuses teatas hageja EIK Grupp OÜ, et tegemist on aegunud nõudega (lisaks esitas sisulised vastuväited nõude osas) ning et hageja keeldub nõude täitmisest muuhulgas aegumisele tuginedes.
Eeltoodust hoolimata jätkas kostja hagejale võlateatiste saatmist. Lisaks teatas kostja hagejale, et hageja väidetava võla ehk 21.10.2018 pärineva leppetrahvi kohta on avaldatud andmed maksehäireregistris 20.01.2022 saatis kostja hagejale korduva meeldetuletuse, nõudes kostjalt sama parkimistrahvi 40 euro, viivise 10,27 euro ja võla sissenõudmiskulu 40 euro tasumist, kokku 90,27 eurot hiljemalt
27.01.2022. Lisaks on teates märgitud, et andmed hageja tasumata võla kohta on avaldatud maksehäireregistris taust.ee. ning et maksehäireid avaldatakse tehingukäibe usaldusväärsuse huvides ning kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse ning Andmekaitse Inspektsiooni kehtivate juhistega.“ 26.01.2022 saatis kostja hagejale jälle võlanõude, nõudes hagejalt sama parkimistrahvi 40 euro, viivise ja võla sissenõudmiskulu tasumist, kokku 90,32 eurot hiljemalt 02.02.2022. Samas e-kirjas teavitati ka, et võlainfo on avaldatud maksehäireregistris www.taust.ee, mis lõpetatakse võla tasumisel. Nii kostja 20.01.2022 kui ka 26. 01.2022 kirja sisust sai hageja aru, et maksehäire on avaldatud maksehäireregistris www.taust.ee ning et lisaks plaanib kostja avaldada hageja kohta maksehäire ka muudes maksehäireregistrites. Hageja kohta makshäireregistris (ebaõigete) andmete avaldamine aga kahjustab hageja krediidivõimelisust, sealhulgas teeks hagejal raskendatuks näiteks laenu- või liisingulepingu sõlmimise.
3.Eeltoodust tulenevalt ei jäänud hagejal üle muud võimalust kui pöörduda oma õiguste kaitseks abi saamiseks advokaadibüroo poole. Hageja ja Cuesta Advokaadibüroo vahel sõlmiti kirjalik õigusteenuse osutamise leping 04.02.2022. Advokaadibüroo Cuesta vandeadvokaat Eva Mägi analüüsis kliendi (hageja) kirjeldatud olukorda ja dokumente ning koostas seejärel hageja nimel vastuskirja kostja võlateatisele, nõude ebaseaduslikust tegevusest hoidumiseks ja kahju hüvitamiseks. Kirjas teatas hageja esindaja, et peab kostja esitatud nõuet põhjendamatuks muuhulgas põhjusel, et tegemist on aegunud nõudega, esitas nõude ebaseaduslikust tegevusest hoidumiseks (hageja kohta võlainfo avaldamisest maksehäireregistris) ning kahju hüvitamist summas 630 eurot hiljemalt 15.02. 2022. Kahju seisneb hagejale osutatud õigusteenuses seonduvalt kostja võlateatistele vastamise ja ebaseaduslikust tegevusest hoidumise nõude koostamisega. Pärast kostjale nõudekirja saatmist lõpetas kostja hagejale võlateatiste saatmise, maksehäireregistrisse ülesriputamisega ähvardamise ega avaldanud hageja kohta maksehäireregistris infot. Vastuseks hageja 04.02.2022 kirjale teatas kostja hagejale 17.02.2022 saadetud vastuses, et aegumine annab isikule TsÜS § 142 lg 1 alusel õiguse keelduda kohustuse täitmisest, kohustus ehk võlg kui faktiline asjaolu jääb aegumisest hoolimata alles ning võlausaldajal on endiselt õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist vastavalt VÕS §-le 76. Vastuses märkis kostja, et kuigi võlaandmeid ei ole maksehäireregistris avaldatud, oleks kostja hinnangul võlaandmete avaldamine seoses leppetrahviga nr. 204018791 igati õiguspärane. Kostja leidis, et põhjendatud ei ole nõuda kahju summas 630 euro hüvitamist kuna nõudekirja koostamise on tellinud EIK Grupp OÜ ning nõudekirja koostamisega kaasnevate kulude kandmise kohustus lasub seetõttu samuti EIK Grupp OÜ-l. Samas kirjas tegi kostja hagejale ka kompromissettepaneku, mille järgi tasuks hageja kostjale kompromissisummana 65,25 eurot.
4.Hageja saatis 22.02.2022 kostjale vastuse, et esitatud kompromissettepanek ei ole hagejale vastuvõetav ning vaidles vastu kostja väidetele, mis puudutab maksehäireregistris hageja kohta võlainfo avaldamise õiguspärasust ja õigusabikulude põhjendatust. Hageja teatas muuhulgas, et seonduvalt kostja 17.02.2022 kirja ülevaatamise ja omapoolse 22.02. 2022 vastuskirja koostamisega on hagejale osutatud täiendavalt õigusteenust 1 tunni ja 30 minuti ulatuses (tunnihinnaga 150 eurot) maksumusega 270 eurot. Hageja nõudis, et kostja hüvitaks
hagejale seni tekkinud õigusabikulu summas 900 eurot (630 eurot pluss 270 eurot) hiljemalt 28.02.2022. Kostja saatis 28.02.2022.a. omakorda vastuse hageja kirjale ja märkis, et ei pea hageja õigusabikulude hüvitamise nõuet põhjendatuks. Uue argumendina tõi kostja välja, et tema arvates ei olnud kirjavahetuse pidamises üldsegi vaja õigusteadmisi ning hageja juhatuse liige oleks võinud kostjale saadetud kirjad ka ise koostada. Samuti leidis kostja, et hageja lepingulise esindaja tunnihind (150 eurot, lisandub käibemaks) on liiga kõrge. Veel leidis kostja, et lisaks on hageja esindajal kulunud õigusteenuse osutamisele liiga palju aega kuna õigusteenuse maht on suurem kui kostjale saadetud kirjade lehekülgede arv. Hageja teatas kostjale 02.03.2022, et ei nõustu kostja väidetega õigusabikulu põhjendamatuse osas ning kui kahjuhüvitis ei ole laekunud hageja arvelduskontole hiljemalt 02.03.2022, siis asub hageja lepinguline esindaja ette valmistama kostja vastu hagi võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Kostja sellele ei vastanud, tekitatud kahju 900 eurot hagejale ei hüvitanud ega pole seda teinud tänaseni.
5.Hageja on seisukohal, et kostja 5.1 On käitunud hageja suhtes heade kommete vastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Hageja on seisukohal, et kostja on hageja suhtes käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt ja tekitanud seeläbi hagejale kahju. Heade kommete vastane tahtlik käitumine seisneb selles, et hoolimata hageja teatest kostjale (19.02.2022 saadetud e-kiri) nõude täitmisest keeldumise kohta aegumisele tuginedes, jätkas kostja hagejale võlateatiste saatmist ning teatas, et hageja kohta on väidetav tasumata kohustus pandud üles maksehäireregistris www.taust.ee. Lisaks sellele andis kostja mõista, et maksehäiret võidakse avaldada ka muudes maksehäireregistrites.. Vaidlust ei tohiks olla selles, et kostja sissenõutavale leppetrahvi nõudele kohaldub TsÜS § 146 lgs 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg (vastupidisele ei ole kostja ka tuginenud) ning et kõnesolev nõue on aegunud. Eelnevat kinnitab muuhulgas kostja 17.02.2022 vastuses väljatoodu, et nõude aegumine ei ole võlasuhte lõppemise aluseks ning see annab isikule TsÜS § 142 lg 1 alusel õiguse keelduda kohustuse täitmisest. Kostja ei ole ka kunagi väitnud, et nõue ei ole aegunud. Tulenevalt kostja ebaseaduslikust tegevusest ei jäänud hagejale üle muud võimalust kui pöörduda oma õiguste kaitseks abi saamiseks advokaadibüroo poole. Hageja esindaja osutas hagejale õigusteenust kokku 5 tunni ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta), koos käibemaksuga 900 eurot (5 x 150 x 1,2). Advokaadibüroo poole pöördumist ja õigusteenuse vajalikkust ja põhjendatust kinnitab muuhulgas see, et pärast advokaadibüroo poolse kirja (04.02.2022 kiri) saatmist lõpetas kostja hagejale võlateatiste saatmise, samuti hageja informeerimise sellest, et hageja väidetav võlg on üleval maksehäireregistris ega avaldanud hagejale teadaolevat ka väidetava võla kohta hageja kohta maksehäireregistris infot. Hageja leiab, et kui kostja ei ole kolme aasta jooksul suutnud väidetavat nõuet sisse nõuda, siis on selle jätkuv sissenõudmine ja maksehäireregistrisse ülespanekuga ähvardamine pärast seda kui hageja on selgesõnaliselt tuginenud nõude aegumisele õigusvastane. Sisuliselt pani kostja hageja sundseisu – kas tasuda aegunud leppetrahv ära (jättes kõrvale selle sisulise põhjendatuse või põhjendamatuse) või pöörduda oma õiguste kaitseks advokaadi poole ja seejärel kohtusse. Hageja valis viimase, sest isik ei peaks maksehäireregistrisse sattumise hirmus asuma täitma aegunud kohustusi. 5.2 Vastutab hagejale kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS § 1043jj järgi Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab VÕS § 1043 kohaselt kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse alusel. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku
käitumisega. Isik peab VÕS § 127 lg 4 kohaselt hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Riigikohus on deliktilise vastutuse eelduseid analüüsinud muuhulgas kohtuasjas nr 3-2-1-62-13 05. 06.2013.a otsuses ning selle p-s 12 leidnud, et kostja saab hagejale varalise kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS § 1043jj alusel vastutada üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt järgmised eeldused: - kostja on pannud toime õigusvastase teo VÕS §-de 1045–1049 mõttes; - kostja on rikkumises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050); - hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1); - kahju hüvitamine on ette nähtud VÕS §-des 129–132 või kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitse-eesmärgist (VÕS § 127 lg 2) ega ole seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumise puhul (VÕS § 1045 lg 1 p 7) välistatud VÕS § 1045 lg-st 3 tulenevalt; 5.3 Õigusvastase teo ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hageja kirjeldatud kostja käitumine on tahtlik heade kommete vastane käitumine VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes ja seega õigusvastane. VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatuga seonduvalt on Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-18-15 15. 04.2015 otsuse p-s 10 märkinud, et VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane ka juhul, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib hagejale kaasa tuua kahju. Antud juhul pidi kostja ilmselgelt ette nägema, et kui ta jätkab hagejale võlateatiste saatmist (aegunud nõude sissenõudmist) ning lisaks teatab, et sellekohane info avaldatakse hageja kohta maksehäireregistris, siis võtab hageja oma õiguste kaitseks ette meetmed (takistamaks ebaõige maksehäire avaldamist), pöördudes juristi või advokaadi poole ning millega kaasneb hagejale õigusabikulu. Ilma kostja õigusvastase tegevuseta ei oleks hageja advokaadibüroo poole pöördunud ja kahju poleks tekkinud. Kui kostja ei oleks jätkanud hagejale võlateatiste saatmist ja informeerimist kavatsusest maksehäire avaldada pärast hageja poolset nõudele vastuvaidlemist (sh aegumisele tuginemist), puudunuks hagejal vajadus pöörduda oma õiguste kaitseks abi saamiseks advokaadibüroo poole, hagejal ei oleks kahju tekkinud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Käesoleval juhul jätkas kostja hagejalt aegunud nõude sissenõudmist ja informeeris, et hageja kohta on avaldatud info makshäireregistris kuigi hageja oli tuginenud väidetava nõude aegumisele. Võlateatiste jätkuvat saatmist põhjendas kostja sellega, et aegumine nõuet ei lõpeta. Taolises olukorras ei ole heade kommetega kooskõlas jätkata võlateatiste saatmist, informeerida, et aegunud nõude kohta on avaldatud info maksehäireregistris ega mistahes täiendavatesse maksehäireregistritesse sama maksehäire ülespaneku eest hoiatada (kui aegunud nõuet ei täideta). Sisuliselt pani kostja hageja sundseisu – kas tasuda väidetav aegunud nõue ära või pöörduda advokaadi poole oma õiguste kaitseks abi saamiseks. 5.4 Süü sisaldub juba objektiivses teokoosseisus Õiguskirjanduses on märgitud, et: „ VÕS § 1045 lg 1 p 8 nimetatud õigusvastane tegu ehk delikt sisaldab teotunnusena tahtlust ja teo heade kommete vastasust. Tahtlus on lg 1 p 8 puhul õigusvastasuse element, mida peab tõendama kannatanu ning kui kahju tekitaja tahtlus on tõendatud, siis ei saa kahju tekitaja oma rikkumist enam vabandada hooletuse puudumisega (VÕS-i kommenteeritud väljaanne Tallinn, 2009, § 1045, lk 651). Kostja tegeleb oma majandustegevuses võlgade sissenõudmisega ning poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja käitumine (võlateatiste korduv saatmine hagejale ja maksehäireregistrisse ülesriputamisega ähvardamine) oli teadlik ja tahtlik.
Kostja on oma käitumisega tekitanud hagejale kahju. Hageja nõuab kahjuna õigusabikulu ilma käibemaksuta hüvitamist kokku summas 750 eurot (525 + 225). Hageja lisab, et ta tegi omalt poolt kõik kahju tekkimise vältimiseks, vastates esmalt kostja korduvatele võlanõuetele (sh tuginedes aegumisele) ise (advokaati kaasamata). Seetõttu oleks äärmiselt ebaõiglane kui hagejal tekkinud õigusabikulu jääks hageja enda kanda ja kostjalt välja mõistmata. Hagejal tekkinud õigusabikulu on vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja ei pea põhjendatuks kostja väidet, et vandeadvokaadist esindaja kasutamine ei olnud põhjendatud kuivõrd hageja juhatuse liige oleks võinud ka ise kostjale samasugused vastuväited esitada. Hageja juhatuse liige X ei ole õigusteadmistega isik. Juhatuse liikmeks olemise fakt ei loo õigusteadmisi, vastasel juhul oleks kõikide kohtumenetluses osalevate äriühingute menetluskulud (mis on kaasnenud seoses advokaadi kasutamisega) põhjendamatud kuivõrd kõikidel äriühingutel on olemas juhatuse liige. Kostja väidet, mille kohaselt ei ole üldsegi vaja võlateatistele vastuvaidlemiseks õigusteadmisi, ei pea hageja samuti põhjendatuks. Kostja ise kasutab suhtluses hagejaga juristi, mitte muud töötajat või juhatuse liiget. Seega ka kostja enda käitumine kinnitab, et taolise (kohtueelse) kirjavahetuse pidamiseks on vajalikud õigusteadmised, mida hageja juhatuse liikmel ei ole. Hageja ei nõustu kostjaga ka selles osas nagu oleks hageja lepingulise esindaja tunnihind (150 eurot ilma käibemaksuta) põhjendamatult kõrge. Hageja lepingulise esindaja tunnihind ei ületa märkimisväärselt ka seda tunnihinda, mida kostja ise on pidanud mõistlikuks (kostja on viidanud tunnihinnale 147,90 eurot (ilma käibemaksuta) tunnis). Samuti on Riigikohus aktsepteerinud 170 euro suurust tunnihinda (Riigikohtu 27. veebruari 2017. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-159-16, p 14). Kokkuvõttes leiab hageja, et tema lepingulise esindaja tunnihind on senise Riigikohtu praktikaga ja õigusteenuse tunnitasu turuhindadega igati kooskõlas. Hageja ei pea põhjendatuks ka kostja väidet õigusabile kulutatud ajahulga ebamõistlikkusest. Õigusteenuse osutamine, mis seisnes antud juhul muuhulgas kostjale nõudekirja koostamises, ei olnud lihtsalt millegi kirjapanemine, vaid sellele eelnes dokumentidega tutvumine, telefonivestlused kliendiga, õigusliku positsiooni hindamine ja nõude analüüs, millele kulus aega. Hagejale on õigusteenust osutanud vandeadvokaat, kellel poolt osutatavale õigusteenusele kehtivad keskmisest kõrgemad kvaliteedinõuded. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 2 järgi peab õigusteenus olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Advokaat peab vajaduse korral koguma kliendi huvides tõendeid. Vähema ajaga ei oleks olnud võimalik osutada hagejale õigusteenust kooskõlas AdvS § 40 lg-s 2 sätestatuga. Hageja leiab, et õigusteenuse mahu osas on õigusteenusele kulunud aeg igati põhjendatud.
6.Hagejale tekitatud kohtueelne õigusabikulu on kahjuna hüvitatav Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26−27, 29). Hageja nõue kohtueelse õigusabi kulude hüvitamiseks on seega kvalifitseeritav VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
7.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte teise lause sätestab, et viivise määraks loetakse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Juhindudes VÕS § 101 lg 1 p-s 6 ja VÕS § 113 lg-st 1 ning tulenevalt asjaolust, et kostja on hageja ees raha maksmise kohustust rikkunud, nõuab hageja kostjalt ka viivise tasumist (selle kostjalt väljamõistmist) seadusjärgses määras. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Juhindudes ülaltoodust nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (750 eurolt) alates hagi esitamisest ehk alates 11.03. 2022.
8.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja leiab, et kostja leppetrahvi nõue on ka sisuliselt põhjendamatu kuigi see kas temale tehtud leppetrahv (mille tõttu kostja hagejale meeldetuletuskirju saatis ja infot väidetava võla kohta maksehäireregistris avaldada soovis) on sisuliselt põhjendatud (s.t. kas hageja rikkus parkimistingimusi) või mitte, ei puutu käesoleval juhul asjasse. Hageja on esitanud leppetrahvi nõudele aegumise kui täiesti iseseisva vastuväite. Käesoleva vaidluse keskseks vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas aegunud nõude sissenõudmine (jättes kõrvale selle sisulise põhjendatuse või põhjendamatuse), sellekohaste meeldetuletuskirjade saatmine ja maksehäireregistrisse ülespanekuga ähvardamine (kui väidetavat võlga ei tasuta) on heade kommetega vastuolus olukorras, kus väidetav võlgnik on selgelt tuginenud nõude aegumisele. Hageja on seisukohal, et vastus eelnevale on selgelt jaatav ehk kostja taoline tegevus on heade kommetega vastuolus. Kuivõrd leppetrahv on tehtud 21.10.2018, siis hageja ei mäleta ega peagi mäletama 21.10.2018 päevasündmusi. Asja materjalidest nähtuvalt on leppetrahv välja kirjutatud 21.10.2018 ja esimene meeldetuletuskiri on saadetud hagejale 11.01.2022. Taolise tegevusega (tegevusetusega) on võetud hagejalt võimalus ka viimase õiguste paremaks kaitseks, kuivõrd vastavalt LS§ 72 lg-le 2 säilitatakse sõiduki kasutamisega seotud andmeid 6 kuu jooksul. Seetõttu saab hageja anda oma seisukoha, mis puudutab leppetrahvi sisulist põhjendatust, üksnes käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendite baasil. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud AS Ühisteenused ja hageja vahel kehtiva lepingu olemasolu ning seeläbi ka seda, et hageja oleks parkimistingimusi rikkunud. Kostja vastuse lisaks 1-6 olevatest tõenditest (fotod sõidukist) ei nähtu ühtegi parkimiskorraldust reguleerivat infotahvlit, millel toodud tingumusi hageja väidetavalt rikkunud on ja mille eest on hagejale leppetrahv välja kirjutatud. Sõiduki armatuurlaualt ei nähtu ka leppetrahvi kviitungit. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagejat leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul teavitatud. Meeldetuletuskiri saadeti hagejale esmakordselt 11.01.2022. Hageja leiab, et kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda ka VÕS § 159 lg 2 järgi. Vastavalt viidatud sättele kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eelnevas tulenevalt ei saa ka käesoleval juhul pidada aktsepteeritavaks kostja käitumist ehk esimese meeldetuletuse saatmist 11. 01 2022, kui väidetav rikkumine toimus juba 21.10. 2018.
9.Hagi on esitatud õige isiku vastu. Hageja ei nõustu kostjaga, mille kohaselt on hagi esitatud vale isiku vastu. Vaidlust ei tohiks olla selles, et meeldetuletuskirju saatis hagejale kostja, mitte Aktiva Finants OÜ. Väidetava võlgnevuse tasumist nõuti meeldetuletuskirjades samuti kostja Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole. Samuti ei tohiks olla vaidlust selles, et info väidetava võla kohta ähvardas hageja kohta maksehäireregistrisse üles riputada kostja, mitte Aktiva Finants OÜ. Lisaks on kostja poolt meeldetuletuskirjades viidatud maksehäireregister www.taust.ee kostja poolt peetav maksehäireregister. Eelneva kinnituseks lisab hageja väljavõtte taust.ee kodulehelt, kus on märgitud kontaktiks Krediidiregister OÜ, Julianus Inkasso OÜ üld- ja isikuandmed ning Krediidiregister OÜ üld- ja isikuandmed. Tegemist on seotud äriühingutega, üld- ja isikuandmetest nähtuvalt on mõlema äriühingu osanik (Nasdaq CSD SE) ja aadress (A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn) sama. Hageja märgib veel, et kuigi kostja tegutses võla sissenõudmisel väidetavalt Aktiva Finants OÜ esindajana, oli kostja ise siiski pädev valima ja valis sissenõudmistoimingud. Hageja ei väida, et pelgalt väidetava võla sissenõudmine kui selline on õigusvastane (heade kommetega vastuolus), vaid viis, kuidas seda teostati (kostja valitud sissenõudmistoimingud).
10.Hageja vastas kostjale ise (advokaadi vahenduseta) 19.01.2022, vastupidine kostja väide ei vasta tegelikkusele. Kuigi kostja peab/pidas kostja AE (kes vastas kostja meeldetuletuskirjale samalt e-postilt, millele kostja meeldetuletuskirja saatis – xxx) esindusõiguseta isikuks, jätkas ta hagejale meeldetuletuskirjade saatmist. Kostja arusaama järgi võis ta e-posti aadressile xxx tahteavaldusi edastada, kuid sellelt e-posti aadressilt tulnud tahteavaldused võis kostja tema väitel jätta tähelepanuta, kui kirjadel polnud just juhatuse liikme nime all või kui kirjad olid saadetud muu isiku poolt ilma volikirjata. Tegemist on täiesti vastuoluliste seisukohtadega. Hageja märgib, et äriühingut võib esindada (sh tema nimel tahet väljendada) ka muu isik kui juhatuse liige ning selleks, et lugeda tahteavaldused tehtuks ja esindusõigus kehtivaks, ei pea seda ilmtingimata tegema juhatuse liige või muu isik ühes volikirja esitamisega (vt ka TsÜS § 116 lg 2). Ilmselgelt võis kostja eeldada, et kui AE vastab kostjale e-posti aadressilt xxx, millele kostja ise kirjutas ja mis on hageja ametlik e-post. Siis on ta pädev äriühingut menetluses esindama
11.Täiesti põhjendamatuks peab hageja seetõttu ka kostja väiteid, nagu oleks hageja käitunud majanduslikult ebaotstarbekalt. Vastupidi – hageja käitus just majanduslikult otstarbekalt, vastates kostjale esialgu ise, advokaadi vahenduseta. Kui kostja oleks pärast hageja 19.01.2022 vastust lõpetanud meeldetuletuskirjade saatmise ja maksehäireregistrisse ülespanekuga ähvardamise, siis ei oleks hagejal tekkinud vajadust paluda vandeadvokaadil ette valmistada nõudekirja ja talle ei oleks õigusabikulude näol kahju tekkinud. Advokaadibüroo poole pöördumine ja õigusteenuse kasutamine oli põhjendatud Kostja märgib, et võlaandmed seoses leppetrahviga nr 204018791 ei ole maksehäireregistris avaldatud. Siinkohal juhib hageja tähelepanu esiteks sellele, et seda teatas kostja hagejale alles pärast esindaja kirja. Olukorras, kus hageja suhtes ei ole üldise 3-aastase aegumistähtaja jooksul suudetud nõuet maksma panna (esitada kohtusse hagi), siis on selle jätkuv sissenõudmine ja maksehäireregistrisse ülespanekuga ähvardamine (kui aegunud nõuet ei tasuta) heade kommetega vastuolus.
12.Hageja õigusabikulu on selge ja põhjendatud. Tekkinud kahju tõendamiseks on hageja esitanud arve nr 2022/0064 14.02.2022 ja arve nr 2022/0106 04.03.2022. Täiesti kohatu on ka väita nagu oleks hageja tegutsemine pahatahtlik, et hageja on püüdnud alusetult kostja arvel rikastuda ning et hagi alusena on esitatud alusetu arve. Selge on see, et Cuesta Advokaadibüroo on osaühing (mitte mittetulundusühing), kes ei osuta klientidele õigusabi tasuta.
Lisaks on kostjale saadetud kirjad ja hagejale esitatud õigusabi arved ajalis-faktilises seoses. Mõlemad arved on kostja poolt tasutud. Ainetud on kostja väited nagu poleks hagile lisatud arved seotud õigusteenusega, mis kaasnes kirjavahetuse pidamisele kostjaga. Selgusetuks jääb, et millega siis hageja peaks kostja hinnangul kahju tekkimist tõendama. Kostjale on väidetavat jäänud segaseks ka kahjusummade tekkimine ja selle kujunemine. Hageja sellega ei nõustu ja leiab, et kahjusummade tekkimine on täielikult selge ja arusaadav ja Hageja lepingulise esindaja tunnihind (150 eurot ilma käibemaksuta) on hetke turupraktikaga kooskõlas (pigem on advokaadibüroo ja hagejat esindava vandeadvokaadi kvalifikatsiooni arvestades tegemist alla turu keskmise tunnihinnaga).
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Kostja ei nõustu hagiga ja vaidleb selle vastu. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu ja tõendamata ning hagiavaldus on esitatud vale kostja vastu. Kostja ei nõustu mitte mingil juhul hagiavalduses esitatud väidete ja nõudega. Kostja on seisukohal, et hageja väited hagiavalduses ei vasta tõele ja tegelikkusele ning on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja taotlus on jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetlusega kaasnevad kulud täies ulatuses hageja kanda.
14.Hageja ja AS Ühisteenused vahel on sõlmitud leping hagejale kuuluva sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX parkimisega 21.10.2018 AS Ühisteenused poolt hallatavas parkalas P6 aadressil Kopli 3, Tallinn. Põhjusel, et sõiduki parkimisel rikuti lepingu tingimusi, s.o. jäeti tasumata parkimistasu, tehti leppetrahv nr 2040187911 summas 40 eurot lepingu tingimuste rikkumise eest. Leppetrahvi tasumise kuupäev oli 04.11.2018. Transpordiameti andmete kohaselt oli hageja sõiduki omanik või vastutav kasutaja leppetrahvi tegemise seisuga (so 21.10.2018) ning kõnealuse asjaolu üle käesoleval hetkel vaidlus puudub. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Vastutus sõiduki eest lasub sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal. Põhjusel, et leppetrahvi tähtaegselt ei tasutud, on trahvisummale lisandunud viivis ning VÕS § 1131 lg 1 kohane võla sissenõudmiskulu. Seega tuleneb nõue hageja vastu AS Ühisteenused leppetrahvist nr 0204018791, mille AS Ühisteenused on 07.12.2021 loovutanud Aktiva Finants OÜ-le ning Julianus Inkasso OÜ on asjas olnud Aktiva Finants OÜ esindajaks. Käsundiandja Aktiva Finants OÜ edastas käsundisaaja Julianus Inkasso OÜ-le käsunduslepingu alusel kohtuvälises inkassomenetluses sissenõudmiseks käsundisaaja võlanõude hageja vastu. Aktiva Finants OÜ volitas Julianus Inkasso OÜ-d kohtuvälises inkassomenetluses Aktiva Finants OÜ ja hageja vahelisest tehingust tulenevat varalist nõuet sisse nõudma. Hagiavalduses esile toodud asjaoludest tulenevalt ei ole vaidlust asjaolu üle, et hageja on teadlik, et kostja ei ole kõnealuse võlanõude omanik, vaid kostja on üksnes parkimisnõude sissenõudja Aktiva Finants OÜ, kui võlanõude omaniku, nimel. Seega leiab kostja, et hagi on esitatud vale kostja vastu.
15.Kostja kinnitab, et on korduvalt pöördunud kirjalikult hageja poole võla tasumise osas. Kostja on edastanud hagejale meeldetuletusi 11.01.2022, 12.01.2022, 20.01.2022, 26.01.2022, 16.02.2022. Esmakordselt reageeris hageja kostja kirjadele 04.02.2022, millele vastas hageja esindaja Eva Mägi. Hageja ise kostja kirjadele vastanud ei ole, vaid on igakordselt seda teinud esindaja vahendusel. Hageja 04.02.2022 pöördumisele esitas kostja omapoolse vastuse koos lisadega 17.02.2022. Peale seda edastas hageja 22.02.2022 omapoolse vastuse kostja 17.04.2022 kirjale. 28.02.2022 edastas kostja omapoolse vastuse hageja 22.02.2022 kirjale.
Tõepoolest on kostjale 19.01.2022 edastatud kiri AE poolt, kuid kuna kirja lisana ei olnud lisatud volikirja, mis tõendaks hageja esindusõigust, samuti kirja sisust ei olnud võimalik välja lugeda, et tegemist on hageja esindajaga, siis kostja kirja saatjale hagejaga seonduvaid andmeid ei edastanud. Kuna AE oma esindusõigust ei tõendanud, ei saa lugeda viidatud kirja esitatuks hageja nimel. Kostja loeb AE kolmandaks isikuks, kellele kostja ei ole õigustatud andmeid väljastama. Hageja väide, et ta sai kostja kirjadest aru, et maksehäire on avaldatud, ei ole õigustatud ega asjakohane. Hagejal oli võimalik enda suhtes olevaid andmeid kontrollida www.taust.ee portaalis. Nimetatud portaal on avalik ja kõigile kättesaadav. Kostja on oma 17.02.2022 vastuses märkinud, et võlaandmeid seoses leppetrahviga nr 204018791 ei ole maksehäireregistris avaldatud. Seega on pahatahtlik hageja väide, et tal ei jäänud üle muud võimalust kui pöörduda oma õiguste kaitseks abi saamiseks advokaadibüroo poole. Kostja rõhutab, et hageja ise ei ole kostja poole kordagi pöördunud. Hagejal oli võimalik ennast kohtuvälises menetluses esmalt esindada end ise. Äriühingu juhatuse liikmelt eeldatakse keskmisest kõrgemaid teadmisi, st kostja on seisukohal, et hageja esitatud vastuväiteid oli kohtuvälises inkassomenetluses võimeline esitama ka hageja ise läbi seadusliku esindaja. Hageja aga otsustas kaasata lepinguline esindaja, millise otsuse tegemisega hageja teadis, et hagejale kaasnevad kulud. Kostja on seisukohal, et hageja selline käitumine ei ole majanduslikult otstarbekas ega põhjendatud. Kostja on seisukohal, et hageja poolne lepingulise esindaja kaasamine oleks olnud põhjendatud alles juhul, kui hageja juhatuse liige esmalt oleks ise pöördunud kostja poole ja hageja poolsele pöördumisele kostja ei oleks reageerinud. Advokaadibüroo poole pöördumine õigusabi saamiseks on hageja enda vaba valik ning esindajaga kaasnevad kulud on hageja enda risk ja riisiko, mille kandmise kohustus lasub samuti hagejal.
16.Kostja on õigustatud võlanõudeid edastama ja avaldama hageja suhtes andmeid. Hageja on sõlminud AS-iga Ühisteenused lepingu, mille alusel tekkis hagejal kohustus parkimisteenuse eest tasuda. Hageja ei ole parkimisteenuse eest tasunud, mille tõttu oli vormistatud leppetrahv. Seega on olemas õiguslik alus võlanõude edastamiseks. Võlausaldaja rõhutab, et nõude aegumine ei ole võlasuhte lõppemise aluseks. Aegumine üksnes annab isikule TsÜS § 142 lg 1 alusel õiguse keelduda kohustuste täitmisest. Kohustus ehk võlg kui faktiline asjaolu jääb aegumisest hoolimata alles ning võlausaldajal on endiselt õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist vastavalt VÕS §-le 76. Võlaandmeid seoses leppetrahviga nr 204018791 ei ole maksehäireregistris avaldatud. Julianus Inkasso OÜ on eeltoodut arvesse võttes seisukohal, et võlaandmete avaldamine seoses leppetrahviga nr 204018791 oleks igati õiguspärane kuivõrd andmed on tõesed ja korrektsed. EIK Grupp OÜ ei ole AS Ühisteenused tehtud leppetrahvi tasunud ning käesolevaga on pöördujale edastatud tõendid võlanõude tekkimise ja sissenõutavaks muutumise kohta. Hagejal on täitmata leppetrahvist nr 0204018791 tulenev nõue Aktiva Finants OÜ ees, seega on oleks maksehäire avaldamine põhjendatud. Kostja ei ole tekitanud hagejale majanduslikku kahju. Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole kostja vastu põhjendatud, kuna täidetud ei ole kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 alusel. Hageja on tekitanud iseenda tegevusetuse tulemusel/tagajärjel endale kahju rikkudes parkimislepingu tingimusi. Parkimislepingu tingimuste rikkumise tagajärjel tehti AS Ühisteenused poolt hagejale parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahv, mida hageja AS-le Ühisteenused tähtaegselt ei tasunud. Parkimislepingu tingimuste rikkumise ja parkimistrahvi mitte tähtaegse tasumise tagajärje tulemusel on hageja tekkinud kahju iseendale iseenda tegevusetuse tõttu. Kostja on seega seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõue ja kahju hüvitamise nõudelt esitatud/arvestatud viivise nõue tuleb samuti jätta täies ulatuses rahuldamata.
17.Kahju hüvitamise nõue on täielikult tõendamata TsMS § 230 mõttes.
Kostja hinnangul on täielikult põhjendamatu hageja esitatud arve nr 2022/0064 kuupäevaga 14.02.2022. a summas 674 EUR. Viidatud arve puhul ei ole selge, millise teenuse eest on arve esitatud. Arvel kajastuv selgitus Partner/vandeadvokaat Eva Mägi, Jurist Brigitta Jõgi, Äriregistri viitab ja kinnitab, et tegemist ei ole ilmselgelt arvega, mis on/oleks seotud ja aluseks käesoleva vaidlusega kohtuvälises menetluses. Kostja on seisukohal, et arve nr 2022/0064 ei ole mitte mingil juhul seotud kõnealuse nõude kohtuvälise vaidluse lahendamisel kantud õigusabi kuluga. Lisaks on hageja oma hagiavalduse lisana esitatud arve nr 2022/0106 kuupäevaga 04.03.2022. a summas 270 EUR. Hageja nõuab lepingulise esindaja kohtuväliste õigusabikulude hüvitamist tunnitasuga 150 eurot ilma käibemaksuta. Ka nimetatud arve selgituse Õigusabi vastavalt spetsifikatsioonile Partner/vandeadvokaat Eva Mägi põhjal ei ole võimalik seda seostada käesoleva vaidlusega kohtuvälises menetluses. Jääb ebaselgeks kahjusummade tekkimine ja kujunemine. Kostja märgib, et isegi juhul, kui arved on hageja poolt advokaadibüroole tasutud, ei ole mitte mingil viisil tõendatud, et vandeadvokaadi poolt osutatud õigusabiteenus on seotud leppetrahvi nõude sissenõudmise menetlusega hagejalt. Käesolevas asjas on vaidlus selles, et esiteks ei olnud põhjendatud hagejal kaasata kohtuvälises menetluses lepinguliseks esindajaks vandeadvokaat, kuivõrd hageja seaduslik esindaja oleks saanud hagejat kohtuvälises sissenõudmise menetluses esindada ise. Teiseks esitatud arvete alusel on võimalik järeldada, et tegemist ei ole hagejale osutatud teenusega, mis oleks seotud Aktiva Finants OÜ võlanõudega. Juhuks, kui kohus tuvastab, et hageja esitatud arved tõendavad käesoleva vaidlusega kohtuvälises menetluses osutatud õigusteenust, on kostja seisukohal, et hageja esindaja õigusabi maht on ülepaisutatud ja näilikult kujundatud. Dokumendi koostamisele kulunud aeg on ebamõistlik ning summa on põhjendamatu ja ebamõistlik. Hageja ainus eesmärk on ajakulu butafoorne suurendamine. Hageja peab õigusteenuse ajakulu detailselt välja tooma, esitama arvestuskäigu kuidas on summad kujunenud, nõuet põhistama ja tõendama (nii nagu ka menetluskulude nimekirja esitamisel kohtumenetluses). Käesolev asjas toimunud kohtuväline menetlus ei ole olnud keeruline ega ka mahukas, mistõttu hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 ilma käibemaksuta ei ole põhjendatud ja on ilmselgelt ülepaisutatud. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et kohtupraktikas on väljakujunenud kohtutel seisukoht, et 1 lk sisulise menetlusdokumendi koostamisele professionaalsete õigusteadmistega esindajal, mida hageja esindaja kindlasti ka on, kulub aega ca 40-45 minutit, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsile, tutvumisele, õigusliku hinnangu andmisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Hageja esindaja 04.02.2022. a edastatud vastuse sisulist osa on pea 2 leheküljel, seega on täiesti põhjendamatu ja ülepaisutatud vandeadvokaadist esindaja ajakulu 3,5 tunni ulatuses, olukorras, kus tegemist on leppetrahvi nõudega. Hageja esindaja 22.02.2022. a edastatud vastuse sisulist osa on samuti 1 leheküljel ning sisuliselt sisu/tekst kattub 04.02.2022. a esitatud vastusega, mistõttu esindaja ajakulu 1,5 tunni ulatuses on põhjendamatu ja ilmselgelt ülepaisutatud.
18.Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu ja täielikult põhjendamatu põhjusel, et täidetud ei ole kahju hüvitamise nõude eeldused – põhjuslik seos rikkumise, kahju olemuse ja tekitatud kahju vahel. Kostja ei ole hagejale mitte mingil viisil kahju tekitanud, mida kinnitavad hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude ja hagiavalduse lisade vasturääkivus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 18.05.2010. a tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10 tehtud kohtumääruse p-s 19 asunud seisukohale, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus ja 11.02.2015. a
Vastavalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-19-13 p 11 kohaselt peab kohus lisaks kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta.. Kostja leiab, et hageja on tekitanud iseendale kahju ja väidetavat kahju näilikult suurendanud. Hageja puhul tegemist äriühingu juhatuse liikmega, keda tuleb lugeda isikuks, kellel on kõrgemad teadmised. Samuti ei ole tegemist erilise ega keeruka vaidlusega, ometigi hageja tugines ainult aegumisele. Seega nii lihtsa vaidluse korral oleks saanud hageja kohtuvälises menetluses esindada end ise. Kohtuvälise õigusabi kasutamine ei olnud vajalik, hageja oleks ilma selleta saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kuivõrd kostja on seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõue on täielikult alusetu, põhjendamatu ja tõendamata, on põhjendamatu ka hageja viivise nõude esitamine põhinõudelt. Juhuks, kui kohus leiab, et kahju hüvitamise nõue on kasvõi osaliselt põhjendatud taotleb kostja eelnevale põhistustele tuginedes vähendada kahju hüvitis VÕS § 140 lg 1 alusel 0,00 (null) euroni.
19.Lõppseisukohas jääb kostja oma vastuväidete juurde: - nõue on esitatud vale kostja vastu, õige kostja on Aktiva Finants OÜ kui nõude omanik; - aegunud võlanõude sissenõudmine ei ole vastuolus heade kommetega. - õigusabikulu (kahju) on põhjendamatu ja tõendamata;
20.Hageja esitatud menetluskulude nimekirjale ja kulude ulatusele vaidleb kostja vastu. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejale kaasnenud menetluskulud riigilõiv 245 EUR ja esindustasu 2 500 EUR, ilma käibemaksuta summa ning 4 eurot äriregistri väljavõttele. Hageja lepingulise esindaja kulude koosseis kokku 16 h ja 40 minutit, kokkulepitud tunnihinnaga 150,00 EUR/tund, ilma käibemaksuta. Kostja tutvunud hageja 07.06.2022. a menetluskulude nimekirjaga tsiviilasjas nr 2-22-3662 leiab et, hagejale kaasnenud menetluskulud on olulises ulatuses põhjendamatud ja ilmselgelt äärmiselt ülepaisutatud. Hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured, arvestades, et käesolev tsiviilasi ei ole oma olemuselt keeruline ega ka mahukas. Asjaolu, et hageja on kulusid väidetavalt kandnud ei tähenda, et nende välja mõistmine samas ulatuses oleks põhjendatud. Tuginedes eeltoodule, on hagejale osutatud õigusteenus tunnihinnaga 150 EUR ilma käibemaksuta, põhjendamatu ja on ilmselgelt ülepaisutatud tunnihind. Seega tulenevalt eeltoodust peab kostja mõistlikuks ja põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasuks maksimaalselt 120 EUR ilma käibemaksuta. Kostja märgib, et asja menetlusdokumentidega tutvumiseks kuluv aeg, kliendiga suhtlus, samuti määruste, õigusaktide, kohtupraktika ja õiguskirjanduse analüüs, on hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusteenuse osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Tulenevalt eeltoodust palub kostja kohtul kontrollida ja üle vaadata hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ning hinnata menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aega ja tunnihinda, arvestades kostja poolt esile toodud asjaolusid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud aj kuulub rahuldamisele.
22.EIK Grupp OÜ nõuab hagis kostjalt kahju 750 euro hüvitamist ning seadusjärgset viivist TsMS § 367 alusel (veel sissenõutavaks muutumata viivist) alates hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 11.03.2022.a
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hageja on kostja vastu esitanud lepinguvälisest võlasuhtest - kahju õigusvastaselt tekitamisest (VÕS § 1043 jj) tuleneva hüvitise nõude. Õigusliku alusena tugineb hageja VÕS § 1045 lg 1 p 8. Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 8 on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
24.Kostja saab hagejale varalise kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS § 1043jj alusel vastutada üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt järgmised eeldused: - kostja on pannud toime õigusvastase teo VÕS §-de 1045–1049 mõttes; - kostja on rikkumises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050); - hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1); - kahju hüvitamine on ette nähtud VÕS §-des 129–132 või kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitse-eesmärgist (VÕS § 127 lg 2) ega ole seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumise puhul (VÕS § 1045 lg 1 p 7) välistatud VÕS § 1045 lg-st 3 tulenevalt; - õigusvastase teo ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on põhjuslik seos, VÕS § 127 lg 4 (vt Riigikohtu 05. 06.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-13 p-s 12). Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo ja selle õigusvastasuse, kahju ning põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu või hooletuse puudumise. Kui hageja tugineb kostja tahtlikule õigusvastasele teole, peab ta seda tõendama ning kostja tahtluse korral on ta õigusvastase teo toimepanemises igal juhul süüdi, st ta ei saa vabaneda vastutusest VÕS § 1050 järgi.
25.Pooled ei vaidle selle üle, et - kostja saatis 11.01.2022.a. hagejale võlateate Ühisteenused AS leppetrahvi nõude (koos viivise ja sissenõudmiskulude) tasumiseks. Kostja teatas, et tema menetluses on Ühisteenused AS hagejale tehtud parkimistrahv nr 204018791 hagejale kuulunud sõiduki Porsche XXXXXX parkimise kohta (tl 9, 88) - 12.01.2022.a. saatis kostja hagejale samasisulise võlateate (tl 10, 87) - hageja saatis 19.01.2022. a kostjale vastuse, milles tugines nõude aegumisele ning TsÜS § § 142 lg 1 teises lauses kohustatud isiku õigusele keelduda aegunud nõude täitmisest (tl 11) - Julianuse Inkasso OÜ saatis hagejale korduvad meeldetuletused võla tasumiseks 20.01.22, 26.01.2022 (tl 12-15, 82-86); - 04.02.2022.a. saatis hageja lepinguline esindaja hageja vastuse kostja võlateatisele ning nõude ebaseaduslikust tegevusest hoidumiseks ja kahju hüvitamiseks (tl 15-16, 90-92) - Julianuse Inkasso OÜ esitas vastuse hageja 04.02.2022 kirjale 17.02.2022 (tl 94)
- hageja tasus 21.02.2022 arve nr 2022/0064 summas 525 eurot, koos käibemaksuga 674 eurot (tl 37, 38) ja 04.03.2022.a. arve nr 2022/0106 summas 225 eurot, koos käibemaksuga 270 eurot (tl 40, 41) Hageja tugineb oma nõudes sellele, et - kostja käitumine hageja suhtes on olnud heade kommete vastane (aegunud nõude täitmise nõue, ähvardamine maksehäirete registrisse andmete kandmisega, tegevus / võlanõuete saatmine jätkus ka pärast kohustatud isiku tuginemist nõude aegumisele ning keeldumisele aegunud nõude täitmises)t; - kostja on oma tegevusega põhjustanud hagejale kahju – hageja oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole ning seoses kostja tegevusega kandis õigusabikulu, mida vastasel korral ei oleks kandnud / pidanud kandma Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja leiab, et - nõue ei ole esitatud õige kostja vastu - kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, hageja on seda teinud ise vabal tahtel ning õigusabi saamiseks puudus vajadus - väidetav kahju suurus on ilmselgelt ülepaisutatud
26.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et nõue on esitatud vale kostja vastu ning õige kostja peaks olema OÜ Aktiva Finants kui Ühisteenused AS nõude omandaja. Iseenesest märgib kostja õigesti, et kostja nõue hageja vastu tuleneb AS Ühisteenused leppetrahvist nr 0204018791, mille AS Ühisteenused on 07.12.2021 loovutanud Aktiva Finants OÜ-le ning Julianus Inkasso OÜ on asjas olnud Aktiva Finants OÜ esindajaks. Käsundiandja Aktiva Finants OÜ edastas käsundisaaja Julianus Inkasso OÜ-le käsunduslepingu alusel kohtuvälises inkassomenetluses sissenõudmiseks käsundisaaja võlanõude hageja vastu. Aktiva Finants OÜ volitas Julianus Inkasso OÜ-d kohtuvälises inkassomenetluses Aktiva Finants OÜ ja hageja vahelisest tehingust tulenevat varalist nõuet sisse nõudma. Kostja leiab ekslikult nagu peaks või saaks käsundisaaja õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutama käsundiandja. Hageja on kostja vastu esitanud nõude tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 8, heites Julianus Inkasso OÜ -le ette heade kommete vastast käitumist /tegevust ja sellega kahju tekitamist nõude sissenõudmisel. Kostjale etteheidetavat käitumist ei saa omistada käsundiandjale ehk OÜ-le Aktiva Finants või veel enam Ühisteenused AS-le. Hageja märgib õigesti, et tegevus, mida hageja oma nõudes heade kommete vastaseks peab, on omistatav vaid kostjale. meeldetuletuskirju saatis hagejale kostja; parkimistrahvi tasumist nõuti meeldetuletuskirjades samuti kostja Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole; hageja väidetava tasumata kohustuse ähvardas maksehäireregistrisse üles riputada kostja, mitte Aktiva Finants OÜ; meeldetuletuskirjades viidatud maksehäireregister www.taust.ee kostja poolt peetav maksehäireregister. Kuigi kostja tegutses võla sissenõudmisel Aktiva Finants OÜ esindajana, oli kostja ise pädev valima ja valis sissenõudmistoimingud. Kohus möönab, et Ühisteenused AS parkimistrahvi nõue oli juba selle omandamisel Aktiva Finants OÜ poolt aegunud, kuid heade kommete vastast käitumist ei saa ette heita aegunud nõude omandamisele, vaid selle sissenõudmisviisile. Kohus on seisukohal, et nõue on esitatud õige kostja vastu ning õigusvastaselt kahju tekitamise eest on vastutav kahju tekitaja.
27.Kostja märgib, et hageja ja Ühisteenused AS sõlmisid 21.10.2018.a. parkimislepingu Ühisteenused AS hallatavas parklas asuva parkimiskoha kasutamiseks (tl 100-106) so tingimustel, mis olid nähtavad parkla sissesõidu juures ja millele võis järgneda parkija kohustus parkimistingimuste rikkumise korral tasuda leppetrahvi. Selline kokkulepe võib vastata leppetrahvi kokkuleppele VÕS § 158 lg 1 mõttes ja selle nõude alus saaks olla VÕS § 108 lg 1. Ühisteenused AS leppetrahvinõue (selle sisu) iseenesest ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks Küll peavad leppetrahvi nõudmiseks olema täidetud seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (VÕS § 160), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Üldiselt aegub leppetrahvinõue nagu teisedki tehingulised nõuded kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Perioodilise leppetrahvi nõue, mis muutub sissenõutavaks eelkõige kohustuse täitmisega viivitamisel ja mille suurus sõltub viivitamise ajast, aegub n-ö täisaastate kaupa. Sõltumata aegumisest tuleneb aga VÕS § 159 lg-st 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt ka nt Riigikohtu 11.05. 2009. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-44-09, p 10; 21.12.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11). Hageja tugineb leppetrahvi aegumisele ja sellest tulenevalt kohustatud isiku õigusele keelduda aegunud kohustuse täitmisest. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega ja nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (lg 2). Kostja saadetud meeldetuletuskirjade /võlateatiste kohaselt kannab hagejale tehtud parkimistrahv nr 204018791 kuupäeva 21.10.2018. Hageja väidab, et esmakordselt esitati leppetrahvi tasumise nõue kostja 11.01.2022.a. saadetud e-kirjas (tl 9). Kostja ei ole eeltoodut millegagi ümber lükanud. Seega esitas kostja lepptrahvi nõude 3 aastat ja ca 3 kuud hiljem. Nõude aegumist on möönnud ka kostja ise hagejale saadetud vastuses 17.02.2022 (tl 18) samuti kohtule esitatud vastuses hagile (tl 58-62) Kohus märgib siinkohal, et nõue oli aegunud juba Aktiva Finants OÜ nõude omandamise hetkel 07.12.2021.a. Leppetrahvi tasumise kuupäev oli 04.11.2018.a. Seega aegus leppetrahvi nõue 04.11.2021.a
28.Kostja märgib, et nõude aegumine ei ole võlasuhte lõppemise aluseks, kohustus ehk võlg kui faktiline asjaolu jääb aegumisest hoolimata alles ning võlausaldajal on endiselt õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist vastavalt VÕS §-le 76. Võlasuhte lõppemise alused sätestab VÕS § 186. Sättes nimetatud loetelus nõude aegumist ei ole. Kostja viitab iseenesest õigesti aegumise õigusliku tagajärjena kohustatud isiku õiguse keelduda kohustuse täitmisest. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Riigikohus on korduvalt oma lahendites märkinud, et aegumistähtaja jooksul saab nõude maksmapanekut pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (vt nt Riigikohtu 30.04.2013.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13 p 15, 10.12.2014.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-12814) Olukorras, kus võlausaldaja ei ole aegumistähtaja jooksul oma nõuet maksma pannud, on ta kohtu hinnangul jätnud võlgnikule selge mulje, et on oma nõudeõigusest loobunud. Selle esmakordne sissnõudmine ja/või rikkumisest teatamine pärast aegumistähtaja möödumist ei ole kohtu hinnangul kooskõlas heade kommetega. Kohus osundab, et hageja on 19.01.2022 vastuses kostja võlateatisele märkinud, et ei tunnista nõuet ka sisuliselt (tl 11) lisaks aegumise vastuväitele. Kostjapoolne nõude maksmapanek pärast aegumistähtaja möödumist on põhjustanud hagejale negatiivse tagajärje sellega, et on välistanud hageja võimaluse vaidlustada tähtaegselt leppetrahvinõuet, sh esitada sellele sisulisi vastuväiteid. Kostja ei ole millegagi tõendanud seda, et on 21.10.2018 parkimistrahvist hagejat mõistliku aja jooksul teavitanud.
29.Iseenesest on õige kostja seisukoht, et aegumine ei lõpeta nõuet, kuid seevastu annab võlgnikule kestva vastuväite täitmisest keeldumiseks. Aegumise esmane eesmärk on kaitsta võlgnikku kuivõrd aja möödudes on nõudele raskem esitada vastuväiteid. Aegumine väljendab aga ka hea usu põhimõtet. Aegumist õigustavad ka õigusrahu ja õigus- ning käibekindluse eesmärk, mis sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja või tekitada tõendamisraskusi (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09 p 11). Aeguda saavad nõuded, mitte võimalus neid kohtus hageda (hagemisõigus). Aegumise põhiline õiguslik tagajärg (lg 1 teine lause) näeb ette, et pärast nõude aegumist võib kohustatud isik oma nõude täitmisest keelduda. Seega ei lõpeta nõude aegumine iseenesest nõuet, küll aga seab selle täitmise sõltuvusse võlgniku tahtest, andes võlgnikule kestva vastuväite täitmisest keelduda. (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-29-05 p 14) Aegumisele tuginemiseks peab kohustatud isik väljendama õigustatud isikule vastavat tahet (lõplikku keeldumist kohustuse täitmisest). Käesoleval juhul on seda hageja sõnaselgelt ka väljendanud (tl 11). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kohustatud isik on selgelt oma tahet väljendanud, õigustatud isik ei ole aegumistähtaja jooksul oma nõuet maksma pannud (OÜ Aktiva Finants on omandanud aegunud nõude) ning kostja OÜ Aktiva Finants esindajana realiseerib nõuet ignoreerides TsÜS § 142 lg 1 sätestatut ja hageja selgelt väljendatud tahet (tl 11), on selline kostja käitumine vastuolus heade kommetega. Kohus märgib lisaks, et vaatamata sellele, et nõudele on seaduses sätestatud aegumistähtaeg, võib nõude maksmapanek ka aegumistähtaja kestel olla välistatud kui tegemata on jäänud mingi nõudega seotud toiming, nt nõudest teatamine. VÕS § 159 lg 2 nõuab leppetrahvinõude maksmapanekuks trahvinõudest eelnevalt mõistliku aja jooksul teatamist pärast rikkumise avastamist. Kohus möönab, et peamiselt tugineb hageja aegumise vastuväitele ning kuivõrd parkimistrahvi nõue on aegunud, ei ole vajadust esitada nõudele muid sisulisi vastuväiteid.
Siiski märgib kohus, et kostja ei ole esile toonud ega millegagi tõendanud, et oleks pärast väidetava kohustuse rikkumise avastamisest mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudest teatanud. 11.01.2021.a ehk üle kolme aasta hiljem nõude esitamine ei ole kindlasti mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 mõttes. Kohtu hinnangul jättis kostja alusetult tähelepanuta hageja seaduspärase käitumise parkimistrahvi nõudele aegumise vastuväite esitamisel, seejuures teadis /pidi kostja teadma, et pärast võlgnikupoolse aegumise vastuväite ja seetõttu kohustuse täitmisest selgesõnalise keeldumise korral võlanõuete edasine saatmine tähendab võimalikku kohtuvaidlust ja ka sellega kaasnevaid võimalikke kulu. Eeltoodu oli kostjale selgelt ettenähtav.
30.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga ka selles, et kuigi hageja andmeid maksehäirete registrisse ei pandud, oleks see olnud õiguspärane kuivõrd hagejal on täitmata kohustus kostja ees. Andmete üles riputamine oleks kohtu hinnangul põhjendatud juhul kui hageja poleks esitanud seaduspärast keeldumist aegunud nõude täitmisest. Kostja ei ole poole sõnagagi maininud, millistel põhjustel ei esitatud kohustuse täitmise nõuet hagejale aegumistähtaja jooksul või mis takistas seda kolme aasta vältel teha.
31.Kostja väide, et hageja ei ole ise (ilma advokaadist esindajata) kostja poole pöördunud ei vasta tegelikkusele. Kostja selgitus, et esindusõiguse tõendamata jätmise tõttu jättis EIK Grupp OÜ 19.01.2022.a kirja tähelepanuta, on kohtu hinnangul alusetu ja põhjendamatu. Esmalt märgib kohus, et kostja enda saadetud võlateatised on ilma igasuguste allkirjadeta. Meelevaldne on kostja lugemine 19.01.2022.a kostjale hageja nimel kirja saatnud AE kolmandaks isikuks. Kostja saatis hagejale kirjad /võlateated e-posti aadressil– xxx, samalt e-posti aadressilt sai kostja hagejalt AE allkirjastatud vastuse (tl 11), samale hageja e-posti aadressile saatis kostja jätkuvalt meeldetuletused /võlateated Kohtule jääb arusaamatuks kostja käsitlus, justkui kostja võis allkirjastamata väidetavaid enda poolseid tahteavaldusi viidatud e-posti aadressile saata, kuid sellelt saadud tahteavaldust mitte aktsepteerida. Äriühingut võib esindada ning äriühingu nimel tahet väljendada ka muu isik kui juhatuse liige ning selleks, et lugeda tahteavaldused tehtuks ja esindusõigus kehtivaks, ei pea seda ilmtingimata tegema juhatuse liige või muu isik ühes volikirja esitamisega. Vastavalt TsÜS § 116 lg 2, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kohus lisab, et isegi kui nõustuda kostjaga selles, et tal või tekkida kahtlusi hageja nimel 19.01.2021 esitatud vastuse allkirjastanud isiku pädevuses, ei ole kostja nõudnud kinnitust või esindusõiguse tõendamist / täpsustamist, küll aga jätkanud meeldetuletuskirjade saatmist samal e-posti aadressil, millelt vastuse sai. Kohus osundab, et hageja nimel kostjale vastuse saatnud AE on märkinud ka oma kontakttelefoni, kust kostja saanuks vajadusel kinnitust küsida. Alusetu ja tegelikkusele mittevastav on kostja väide, et hageja ei ole ise kostja poole pöördunud (enne õigusabi saamist). Kostja ise on pöördumist ignoreerinud, jätkanud võlanõude saatmist ja maksehäirete registrisse andmete märkimisega ähvardamist.
32.Eeltoodust tulenevalt on kostja käitumine kohtu hinnangul käsitletav õigusvastase teona VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes (heade komeet vastase teona). VÕS § 1045 lg 1 p 8 nimetatud õigusvastane tegu sisaldab teotunnusena tahtlust ja teo heade kommete vastasust (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 3-1-1-13-14 p 8.6, 3-2-2-2-14 p 13). Heade kommete sisu on Riigikohus selgitanud ka tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, märkides, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Kostja tegevust (st realiseeris ilmselgelt aegunud nõuet, hageja oli kooskõlas TsÜS § 146 lg 1 keeldunud aegunud kohustuse täitmisest, kostja jätkas meeldetuletuskirjade saatmist ning maksehäirete registrisse roiutamisega ähvardamist) saab kohtu hinnangul käsitleda heade kommete vastase teona. Kuivõrd hageja väljendas selgelt, et tugineb nõude aegumisele ja keeldub sellest tulenevalt nõuet täitmast ning kostja, jätkates võlateadete ja nõuete esitamist, pidi teadma või vähemalt tõenäoliseks pidama, et hageja pöördub oma õiguste kaitseks ja abi saamiseks õigusabi saamiseks ja siis kohtusse. Kostja pidi aru saama ka seda, et eeltooduga kaasnevad õigusabi -/menetluskulud. Võimalik kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav. Õige on ka see, et hageja pöördus advokaadi poole pärast seda, kui kostja võlateated jätkusid ka pärast hageja vastuse saatmist ning aegumisele tuginedes kohustuse täitmisest keeldumist. Väide, et advokaadi poole pöördumine polnud vajalik ning oli põhjendamatu, on alusetu. Tõepoolest oli hagejal valik, kas tasuda mitmeaastane ja aegunud parkimistrahv või kaitsta oma õigust keelduda võlausaldaja poolt aeguda lastud nõude maksma panemise eest. Eeltoodu ei tähenda seda, et kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju / kulude eest, mida ei oleks tekkinud ja mida oleks saanud ära hoida kui kostja poleks hageja vastust aegunud nõude võlateatistele ignoreerinud ja oma nõudega (sh maksehäirete registriga ähvardamist) jätkanud.
33.Kuna teo õigusvastasust peab tõendama kannatanu / hageja, siis peab hageja ka tõendama kahju tekitaja /kostja tahtluse kui teo subjektiivset külge iseloomustava tunnuse. Hageja on seda käesoleval juhul teinud. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamine on teatud juhtudel võimalik ka siis kui tahtlikult heade kommete vastaselt käitunud isik tekitas kahju kaudse tahtlusega (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16 p 16-18, 26). Kuivõrd § 1045 lg 1 p 8 teokoosseisu elemendiks olev kahju tekitaja teo subjektiivne külg sisaldab tahtlust, ei kohaldu § 1050, sest süü olemasolu on juba objektiivse teokoosseisu juures tuvastatud. Kohtu hinnangul sai kostja aru ja pidi aru saama, et aegunud nõude realiseerimise jätkamine ja väidetava täitmata kohustuse ning hageja andmete maksehäirete registrisse riputamisega ähvardamine olukorras, kus hageja on selgesõnaliselt aegumise vastuväite esitanud ning väljendanud keeldumist kohustuse täitmisest, viib kohtuvaidluseni ning sellega seonduvate võimalike kulude tekkimiseni (sh võib tekitada hagejale kahju kohtuväliste õigusabikulude näol), kuid ignoreeris seda, seega soovis või vähemalt pidas tõenäoliseks negatiivse tagajärje tekkimist.
34.Kohus nõustub, et kostja on oma tegevusega põhjustanud hagejale kahju. Kahju seisneb hagejale osutatud kohtueelse õigusteenuse kuludes.
Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras (vt Riigikohtu 09.02.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26−27, 29). Hageja nõue kohtueelse õigusabi kulude hüvitamiseks on seega kvalifitseeritav VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja 04.02.2022 vastuskirja koostamisega on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust 3 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 525 eurot (km-ta). Selle kohta on hagejale esitatud advokaadibüroo Cuesta arve nr 2022/0064 (tl 37), millest vastuskirja koostamise kulu on 525 eurot. 17.02.2022 kostja kirjaga tutvumise ja sellele vastuse koostamisega (hageja 22.02.2022 vastus) on hagejale osutatud täiendavat õigusteenust 1 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 150 eurot, lisandub käibemaks. Õigusteenuse eest on hagejale esitatud arve nr 2022/0106 04.03.2022 (tl 40). Mõlemad esitatud arved on hageja poolt tasutud (tl 38, 41) Hageja nõuab kahjuna õigusabikulu hüvitamist summas 750 eurot (st ilma käibemaksuta, 525+225). Kohtule esitatud hagiavaldusele on lisatud hageja nõudekiri kostjale 04.02.2022.a (tl 15-16) ja 22.02.2022.a. vastus kostja 17.02.2022.a. vastusele (tl 31). Eeltoodud nõudekirja ja vastusega on tõendatud, et kostja rikkumisega seonduvalt on kostja poole pöördutud ja pöördumised on koostanud vandeadvokaat (kasutatud on õigusabi). Õigusabi eest esitatud arved nr 2022/0064 ja 2022/0106 (tl 37, 40), arve saajaks on märgitud hageja, kellele on õigusabi osutatud. Küsimus, milles hageja õigusabi vajas on kohtu hinnangul piisavalt keeruline, et õigusabi kasutamine oli vajalik ja põhjendatud, arvestades seejuures asjaolu, et hageja enda varasem pöördumine ilma advokaadi kaasabita (19.01.2022, tl 11) jäi kostja poolt tähelepanuta ja probleemi lahendus hageja jaoks tulemuseta. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue summas 750 eurot kuulub rahuldamisele.
35.Kostja esindaja seisukoht, et kostja oleks oma eesmärgid saavutanud ka ilma lepingulise esindaja osavõtuta, on sisutu. Advokaadi kaudu menetluses osalemine ei pruugi olla põhjendatud, kui vaidluse vähese keerukuse tõttu oleks menetlusosaline ilmselt saavutanud oma menetluslikud eesmärgid ka ilma advokaadi abita, kasutades lepingulise esindajana oma töötajat või teenistujat, kellel on kohtu arvates esindamiseks piisavad teadmised ja kogemused (TsMS § 218 lg 2) (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15 p 14). Juriidiline isik (sh riik või kohalik omavalitsusüksus) võib ajada kohtus asju seadusliku esindaja või lepingulise esindaja kaudu ning lepingujärgseks esindajaks kohtus võib muu
hulgas olla advokaat (Riigikohtu 20. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-05, p 25, 3-2-1177-15 p 14). Käesoleval juhul ei saavutanud hageja vaatamata kostja võlakirjadele vastamisele ja aegumisele tuginedes tasumisest keeldumisele (tl 11) oma eesmärki. Kostja jättis vastuse tähelepanuta. Ka ei andnud kostja hagejale selgitust, millisel põhjusel vastus tähelepanuta jäeti (nt ei nõudnud kinnitust, et AE on hageja töötaja või volitatud hageja nimel vastuseid esitama). Seetõttu on kostja väide nagu olnuks hagejal eesmärk saavutatav lepingulise esindaja abita, alusetu. Samuti on alusetu kostja arvamus justkui soovinuks hageja pahatahtlikult rahalist nõuet kostja vastu tekitada. Hageja 19.01.2022.a. vastus kostja võlanõudele kinnitab selgelt hageja soovi vähemalt esialgu asi lahendada õigusabi kaasutama, iseseisvalt. Kohus nõustub, et juhatuse liikmelt võib eeldada nende võimekust ja pädevust töö- ja/või teenistussuhetest tulenevate probleemide lahendamisel, kuid eeltoodu ei tähenda kuidagi seda, et nt juhatuse liige ei vaja õigusalast nõu või abi kohtu- või kohtueelses menetluses. Hageja 19.11.2022.a. vastuse ignoreerimine kostja poolt võisid tekitada hagejas ebakindlust selles, kas suudetakse piisavalt argumenteeritult oma positsiooni kaitsta ning olukorras kus vaatamata hageja esitatud vastusele ja seisukohtadele, jätkusid võlanõuete ja maksehäirete registrisse riputamise ähvardused /hoiatused, oli ka hagejal põhjendatud kasutada õigusalaste teadmistega vandeadvokaadi abi. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja kaasamise eesmärgiks oli kulude tekitamine hagejale.
36.Kostja leiab, et hageja lepingulise esitaja esitatud arvete alusel on võimalik järeldada, et tegemist ei ole hagejale osutatud teenusega, mis oleks seotud Aktiva Finants OÜ võlanõudega. Lisaks sellele on hageja esindaja õigusabi maht ilmselgelt ülepaisutatud ja näilikult kujundatud. Kohus eeltooduga ei nõustu. Arved nr 2022/0064 ja 2022/0106 on esitatud tasumiseks hagejale. Hageja on need arved tasunud. Toimingud, mille eest arved on esitatud (nõudekiri ja vastus kostja 17.02.2022 vastusele), arved ja nende tasumine on ajalises kronoloogias ja kooskõlas ning kohtul puudub alus kahelda selles, et teenused ei ole osutatud seoses parkimistrahvi nõudega. Kulu / kahju ei oleks tekkinud, kui kostja poleks pärast hageja vastuse saamist (sh aegunud nõude tasumisest seaduspärast keeldumist) jätkanud nõudekirjade ning maksehäirete registrisse riputamisega ähvardamist. Kohtu hinnangul ei ole siinkohal oluline, et kostja hageja andmeid tegelikult maksehäirete registrisse ei sisestanud. Hagejal ei saanud kostja käitumist silmas pidades tekkida kindlust, et seda ei tehta. Kohus ei nõustu ka sellega, et osutatud teenuste õigusabi maht on ülepaisutatud ja tunnihind põhjendamatult kõrge. Riigikohus on senises praktikas aktsepteerinud nii tunnihinda 120 eurot (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-93-13), 154 eurot käibemaksuta (Riigikohtu 11.02.2015.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14), 170 eurot (vt Riigikohtu 27.02.2017.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 14), 190 eurot (Riigikohtu 13.05.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-18-17536). Julianus Inkasso OÜ esindajate tavapärane tunnihind on 120 eurot, eeltoodu ei tähenda, et vandeadvokaadist esindaja suurem tunnihind on ebamõistlikult ülepaisutatud. Advokaadile ning tema osutatud õigusteenusele esitatavad nõuded, advokaadi pädevuse, kohustused ja vastutuse sätestab advokatuuriseadus. Arvestades vandeadvokaadi osutatavale õigusteenusele kehtivale (ja temalt eeldatavale) kõrgendatud kvaliteedinõudele, ei pea tema osutatud tunnihind piirduma Riigikohtu praktikas väiksema aktsepteeritud tunnihinnaga ainuüksi seetõttu et tsiviilasi
on tavapärase keerukuse ja mahuga. Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja tunnihind ülepaisutatud, ei ületa turu keskmist tunnihinda, on mõistlik ning vastab nii esindaja kvalifikatsioonile kui vaidluse keerukusele ja mahule (tavapärase keerukuse ja mahuga tsiviilasi). Kohtu hinnangul ei ole ülepaisutatud ka osutatud toimingutele kulunud ajahulk- 5 tundi (st 3,5 tundi 04.02.2022.a. vastuse /nõude koostamisele ja 1,5 tundi kostja 17.02.2022 vastusele omapoolse seisukoha esitamisele). Põhjendatult eelnes vastavalt hageja selgitusele 04.02.2022 vastuse /nõude koostamisele tutvumine vaidluse asjaoludega, tõenditega, õigusliku positsiooni kujundamine, kohtupraktikaga tutvumine; 22.02.2022.a. vastuse koostamisele eelnes tutvumine kostja 17.02.2022 vastusega ning nõupidamine kliendiga). Professionaalset õigusabi osutamist ei saa samastada „liinitööga“. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja esitatud 750 euro kahju hüvitamise nõude põhjendatud.
37.Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist tuginedes VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 sätestatule. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt välja viivise hageja kasuks VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (750 eurolt) alates hagi esitamisest ehk alates 11. 03. 2022.
38.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Arvestades hagihinda, lahendas kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
39.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, järelikult jäävad poolte menetluskulud kostja kanda.
40.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluses kulu kokku 2749 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv (tl 44) ja 2504 eurot õigusabikulu. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esindaja on kulutanud õigusabi toimingutele kokku 16 tundi 40 minutit tunnihinnaga 150 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses kokku 10 tundi. Kohus arvestab seejuures, et hageja 18.095.2022.a. esitatud seisukoht kostja vastusele kopeerib suures osas hagiavalduses esitatud seisukohti, mistõttu ei ole seisukoha koostamiseks märgitud ajakulu 5 h osaliselt põhjendatud. Osaliselt on ülepaisutatud kohtu hinnangul ka hagiavalduse
koostamisele väidetavalt kulutatud ajahulk. Arvestades seejuures hagejale kohtuväliselt varem osutatud õigusabi (kahju), ei olnud hilisem kohtupäraktika ülevaatus, asjaolude ja kahjunõude analüüs ning hagi koostamine sedavõrd aeganõudev. Esindaja tunnihinna põhjendatuse ja mõistlikkuse osas jääb kohus otsuse p-s 36 toodud seisukoha ja põhjenduste juurde. Seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulu õigusabikulu 1500 eurot (10 x 150) + riigilõiv 245 eurot, kokku 1745 eurot.
41.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.