Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.12.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-8586
Tsiviilasi
RPP hagi SP vastu ühisvara jagamiseks SP vastuhagi RPP vastu ühisvara jagamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.08.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RPP ja SP apellatsioonkaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant RPP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X XXXXX XXXXXXX), esindajad adv Helen Hääl ja v/adv Senny Pello Kostja/apellant SP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX X, XXXXX XXXXXXX), esindajad v/adv v/abi Roman Golovenko ja v/adv v/abi Margus Kiir
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.08.2013 otsus tühistada osaliselt. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada nii hagi kui vastuhagi osaliselt.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada RPP hagi SP vastu ja kostja vastuhagi ühisvara jagamiseks osaliselt; 2) Jätta RPP ainuomandisse järgmine vara:
mitteeluruum (garaaž) nr XX Tallinnas XXXXXX XX (registriosa nr XXXXXXX) väärtusega 7300 eurot;
2.3)
OÜ A (registrikood XXXXXXXXX) osa väärtusega 835 000 eurot;
2.4)
väärtesemed: Rado kell (must), Rado kell (kuldne/metall), Brequet meeste kell (k.kuld) ja mansetinööbid (nahast + v.kuld) kokku väärtusega 8800 eurot;
2.5)
sisustusesemed: teler Sony ja pall-tool, väärtusega kokku 3728.73 eurot.
3) Kohustada SP-t andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lõike 1 tähenduses) kinnisasjade (kinnistusraamatu registriosade nr XXXXXXXX ja nr XXXXXXX) teise jao omanikukannete, mille kohaselt on SP korteriomandi Tallinnas XXXXX XX-X ja mitteeluruumi (garaaži) nr XX Tallinnas XXXXXX XX ühisomanik, kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse kinnisasjade ainuomanikuna kinnistusraamatusse RPP (isikukood
XXXXXXXXXXX).
4) Jätta SP ainuomandisse: 4.1)
korteriomand Tallinnas XXXXXXXX X-XXX (registriosa nr
XXXXXXXX) väärtusega 133 422.60 eurot; 4.2) mitteeluruum (garaaž) nr XXX Tallinnas XXXXXXXX X (registriosa nr XXXXXXXX) väärtusega 8909.28 eurot; 4.3) mitteeluruum (panipaik) nr XXX Tallinnas XXXXXXXX X (registriosa nr XXXXXXXX) väärtusega 5750 eurot; 4.4) kinnistu Tallinnas XXXXXXX XXX X (registriosa nr XXXXXXXX) väärtusega 546 000 eurot; 4.5) I OÜ (registrikood XXXXXXXXX) osa väärtusega 142 933.14 eurot; 4.6) sisustusesemed: Siemens nõudepesumasin, Smeg külmkapp, Smeg õhupuhastaja, Terim gaasipliit, pesumasin, kuivatuskapp, „Birdy“ laevalgustid 3 tk, „Lucellino“ seinavalgusti 6 tk, lambid 4 tk, lambid, voodi „Stanley“, kummut „Stanley“, söögitoa buffet „Stanley“, söögilaud, toolid 2 tk, laud + toolid 6 tk, kollane tool, madrats, diivanid 4 tk, diivan, tumba, grill, komposter, lõvid, aiamööbel, raamatukapid, peeglid 6 tk, kardinad ja kardinapuud 2 komplekti, põrandavaibad, lauanõud/tarbed ja
kööginõud, video/CD plaadid ja helikassetid, kohvikeetja, mikrolaineahi, tolmuimeja, röster, triikraud + alus, kellad, fotoaparaadid 2 tk, telefon Bang & Olufsen, videofonolukk/kaamerad ja valvesüsteem, sülearvutid 2 tk, arvuti, teler Philips, teler Bang & Olufsen, CD-mängija + kõlarid Bang & Olufsen, DVD-mängija, reisikohvrid, kosmeetikavahendid, käekotid, voodipesu, elutoa kummut „Paroness“, elutoa punane tool „Paroness“, elutoa tool „Paroness“, elutoa seinalamp „Laura Ashley“, elutoa CD-riiul, elutoa punane antiiklamp, köögi marmorlaud „Paroness“, koridori antiiklaud, koridori peegel, koridori tool „Paroness“, koridori apteekkapp, magamistoa kummut „Paroness“, magamistoa öölauad 2 tk, magamistoa küünlajalg, veinikapp „Paroness“, roheline kummut „Paroness“, kirjutuslaud „Paroness“, kirjutuslaua lamp, II korrusel tool „Paroness“, põrandalamp antiik, II korrusel väikesed lauad 2 tk, külalistoa voodi; nukkude kollektsioon: Margaret (Nizza), Roosa (Geneve), Esmeralda (Geneve), Margo (Helsinki), Klusha (Helsinki), Madam Virtanen (Salo), Klaara (Tallinn), Marianne (Tallinn), Gerda (Tallinn), Madmesual Lu-lu (Nizza), Musechka (Tallinn), Krisse (Tallinn), Klavdia (Tallinn), Dunja (Helsinki), Petra (Helsinki), Arkadia (Tallinn), Paula (Tallinn), Tamara (Tallinn), Suliko 2 (Tallinn), Inducha (Tallinn), Suliko 1 (Tallinn), Lena Amerikkaainen (Geneve), Gruscha (Helsinki), Shamira (Viirupi), Japoschka (Tallinn), Lisavetta (Tallinn), Shemfiira (Tallinn), Buda Baby (Budapest), Veera (Tallinn), Tallinn Poes (Tallinn), Vova (Tallinn), Tallinn Baby Tüdruk (Tallinn), Virtanen Baby (Helsinki), Stockholm Baby (Stockholm), Tallinn Tüdruk (Tallinn), Buratino Tolik (Tallinn), Mami (Tallinn), Kalida (Tallinn), Mira (Tallinn), Svetoshka (Budapest), Nadjushka (Tallinn), Maja (Tallinn), Bella (Tallinn), Roosa (Geneve), Gloria (Tallinn), Pipi (Paris), 7 nukku (4 tk Geneva ja 3 tk Tallinn); krokodillid 7 tk, uss, kilpkonn, muud mänguasjad, kokku väärtusega 83 820.87 eurot; 4.7) väärtesemed: Rado naiste kell, kaelakee Dubai (valge kuld), käevõru Dubai (valge kuld), Cartier sõrmus Panther (valge kuld + teemandid) kokku väärtusega 3898 eurot; 4.8) SP Soome Salon Osuuspankki arvelduskontol nr XXXX XXXX XXXX XXXX XX seisuga 26.04.2012 olnud raha 92.73 eurot ja Swedbank AS
arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXX seisuga 26.04.2012 olnud raha 3656.02 eurot. 5) Kohustada RPP-t andma nõusolek (KRS § 341 lõike 1 tähenduses) kinnisasjade (kinnistusraamatu registriosade nr XXXXXXXX, nr XXXXXXXX, nr XXXXXXXX ja nr XXXXXXXX) teise jao omanikukannete, mille kohaselt on RPP korteriomandi Tallinnas XXXXXXXX X-XXX, mitteeluruumi (garaaži) nr XXX Tallinnas XXXXXXXX X, mitteeluruumi (panipaiga) nr XXX Tallinnas XXXXXXXX X ja kinnistu Tallinnas XXXXXXX XXX X kaasomanik, kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse kinnisasjade ainuomanikuna kinnistusraamatusse SP (isikukood
XXXXXXXXXXXXX).
6) Jätta mõlema poole kõik ülejäänud nõuded rahuldamata. 7) Mõista RPP-lt SP kasuks välja enamsaadud ühisvara arvel hüvitis 61 367.31 eurot. 8) Jätta rahuldamata SP taotlus otsuse täitmise tagamiseks. 9) Tühistada Harju Maakohtu 08.06.2012 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. 10) Maa- ja apellatsioonikohtus kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
3.Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
4.Keelduda 26.09.2013, 28.10.2013, 07.11.2014 ja 17.11.2014 esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmisest. Kuna tõendid olid esitatud elektrooniliselt, siis nende tagastamist esitajale ei toimu.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.22.02.2012 esitas RPP (hageja) Harju Maakohtule hagi SP (kostja) vastu abikaasade ühisvara jagamiseks. Abielu sõlmiti 10.06.2000 ja lõppes kohtuotsuse jõustumisega tsiviilasjas nr 2-11-43141 26.04.2012. Hageja esitas jagatava ühisvara nimekirja, väärtused ja jagamise viisi. Kostja vastuväited ja vastuhagi
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei nõustunud hageja poolt väljapakutud ühisvara jagamise viisiga ega väärtustega ja esitas 11.04.2012 vastuhagi oma nägemusega jagatavate asjade koosseisust, jagamise viisist ja väärtustest. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 27.08.2013 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt.
4.Kohus määras jätta hageja ainuomandisse: 1) korteriomand Tallinnas XXXXX XX-X (registriosa nr XXXXXXXX) väärtusega 196 295.80 eurot; 2) mitteeluruum (garaaž) nr XX Tallinnas XXXXXX XX (registriosa nr XXXXXXX) väärtusega 7300 eurot; 3) OÜ A (registrikood XXXXXXXXX) osa väärtusega 1 902 124.83 eurot; 4) väärtesemed: Rado kell (must), Rado kell (kuldne/metall), Brequet meeste kell (kuld) ja mansetinööbid (nahast + kuld), kokku väärtusega 8800 eurot.
5.Kohus kohustas kostjat andma nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lõike 1 tähenduses) kinnisasjade (kinnistusraamatu registriosade nr XXXXXXXX ja nr XXXXXXX) teise jao omanikukannete, mille kohaselt on kostja korteriomandi Tallinnas XXXXX XX-X ja mitteeluruumi (garaaži) nr XX Tallinnas XXXXXX XX ühisomanik, kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse kinnisasjade ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja.
6.Kohus määras jätta kostja ainuomandisse: 1) korteriomand Tallinnas XXXXXXXX X-XXX (registriosa nr XXXXXXXX) väärtusega 133 422.60 eurot; 2) mitteeluruum (garaaž) nr XXX Tallinnas XXXXXXXX X (registriosa nr XXXXXXXX) väärtusega 8909.28 eurot; 3) mitteeluruum (panipaik) nr XXX Tallinnas XXXXXXXX X (registriosa nr XXXXXXXX) väärtusega 5750 eurot; 4) kinnistu Tallinnas XXXXXXX XXX X (registriosa nr XXXXXXXX) väärtusega 546 000 eurot (sh köögimööbel, riiete hoiumehhanism, vannitoa meigikummut „Paroness“, vannitoa klaaskapp „Gerkmann“ ja vannitoa meikimislaud, kokku väärtusega 7100 eurot); 5) I OÜ (registrikood XXXXXXXXX) osa väärtusega 142 933.14 eurot; 6) sisustusesemed: Siemens nõudepesumasin, Smeg külmkapp, Smeg õhupuhastaja, Terim gaasipliit, pesumasin, kuivatuskapp, „Birdy“ laevalgustid 3 tk, „Lucellino“ seinavalgusti 6 tk, lambid 4 tk, lambid, voodi „Stanley“, kummut „Stanley“, söögitoa buffet „Stanley“, söögilaud, toolid 2 tk, laud + toolid 6 tk, söögilaua uus katteriie, pall-tool, kollane tool, madrats, diivanid 4 tk, diivan, diivanile uus kangas, tumba, grill, komposter, lõvid,
aiamööbel: laud + toolid 6 tk, kiiktool ja lamamistool, raamatukapid, peeglid 6 tk, kardinad ja kardinapuud 2 komplekti, põrandavaibad, lauanõud/tarbed ja kööginõud, video/CD plaadid ja helikassetid, kohvikeetja, mikrolaineahi, tolmuimeja, röster, triikraud + alus, kellad, fotoaparaadid 2 tk, telefon Bang & Olufsen, videofonolukk/kaamerad ja valvesüsteem, sülearvutid 2 tk, arvuti, televiisor Philips, televiisor Bang & Olufsen, CDmängija + kõlarid Bang & Olufsen, DVD-mängija, reisikohvrid, kosmeetikavahendid, käekotid, voodipesu; nukkude kollektsioon: Margaret (Nizza), Roosa (Geneve), Esmeralda (Geneve), Margo (Helsinki), Klusha (Helsinki), Madam Virtanen (Salo), Klaara (Tallinn), Marianne (Tallinn), Gerda (Tallinn), Madmesual Lu-lu (Nizza), Musechka (Tallinn), Krisse (Tallinn), Klavdia (Tallinn), Dunja (Helsinki), Petra (Helsinki), Arkadia (Tallinn), Paula (Tallinn), Tamara (Tallinn), Suliko 2 (Tallinn), Inducha (Tallinn), Suliko 1 (Tallinn), Lena Amerikkaainen (Geneve), Gruscha (Helsinki), Shamira (Viirupi), Japoschka (Tallinn), Lisavetta (Tallinn), Shemfiira (Tallinn), Buda Baby (Budapest), Veera (Tallinn), Tallinn Poes (Tallinn), Vova (Tallinn), Tallinn Baby Tüdruk (Tallinn), Virtanen Baby (Helsinki), Stockholm Baby (Stockholm), Tallinn Tüdruk (Tallinn), Buratino Tolik (Tallinn), Mami (Tallinn), Kalida (Tallinn), Mira (Tallinn), Svetoshka (Budapest), Nadjushka (Tallinn), Maja (Tallinn), Bella (Tallinn), Roosa (Geneve), Gloria (Tallinn), Pipi (Paris), 7 nukku (4 tk Geneva ja 3 tk Tallinn); krokodillid 7 tk, uss, kilpkonn, muud mänguasjad, pepu, elutoa kummut „Paroness“, elutoa punane tool „Paroness“, elutoa tool „Paroness“, elutoa seinalamp „Laura Ashley“, elutoa CD-riiul, elutoa punane antiiklamp, köögi marmorlaud „Paroness“, koridori antiiklaud, koridori peegel, koridori tool „Paroness“, koridori apteekkapp, magamistoa kummut „Paroness“, magamistoa öölauad 2 tk, magamistoa küünlajalg, televiisor Sony 32’’, veinikapp „Paroness“, roheline kummut „Paroness“, kirjutuslaud „Paroness“, kirjutuslaua lamp, II korrusel tool „Paroness“, põrandalamp antiik, II korrusel väikesed lauad 2 tk, külalistetoa voodi, mullivann, kokku väärtusega 95 440 eurot; 7) väärtesemed: Brequet naiste kell (kuld + teemandid), Chopard kell Happy Sport (teemandid + rubiinid), Rado naiste kell, kaelakee Dubai (valge kuld), kaelakee USA (kollane kuld), käevõru Dubai (valge kuld), Chopard süda kaelakee (valge kuld + teemant), kaelakee Star Italy (valge kuld + teemandid), Cartier sõrmus Panther (valge kuld + teemandid), käevõru Thai (valge kuld), Cartier sõrmus Cannes (valge kuld + teemandid), sõrmus Thai Pärl (valge kuld), abielusõrmus (valge kuld), sõrmus Nizza (valge kuld + teemandid), sõrmus Igor (valge kuld), pärlid Thai, teised pärlid, kokku väärtusega 108 600 eurot; 8) kostja Soome Salon Osuuspankki arvelduskontol nr XXXX XXXX XXXX XXXX XX seisuga 26.04.2012 olnud raha 92.73 eurot ja Swedbank AS arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXX seisuga 26.04.2012 olnud raha 3656.02 eurot, kokku 3748.75 eurot.
7.Kohus kohustas hagejat andma nõusolek (KRS § 341 lõike 1 tähenduses) kinnisasjade (kinnistusraamatu registriosade nr XXXXXXXX, nr XXXXXXXX, nr XXXXXXXX ja nr XXXXXXXX) teise jao omanikukannete, mille kohaselt on hageja korteriomandi Tallinnas XXXXXXXX X-XXX, mitteeluruumi (garaaži) nr XXX Tallinnas XXXXXXXX X, mitteeluruumi (panipaiga) nr XXX Tallinnas XXXXXXXX X ja kinnistu Tallinnas XXXXXXX XXX X kaasomanik, kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse kinnisasjade ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja.
8.Kohus jättis rahuldamata: 1) kostja nõude hageja Hong-Kongi arvelduskontol olnud summa 1467 eurot jagamiseks; 2) hageja nõude tema lahusvara summas 310 784.40 eurot hüvitamiseks ühisvara arvelt; 3) kostja nõude tema lahusvara summas 846 912 eurot hüvitamiseks ühisvara arvelt; 4) kostja nõude B S.A. kontolt ajavahemikus 12.10.2007–20.07.2012 kadunud summast poole, so 335 771 euro, hüvitamiseks.
9.Kohus rahuldas hageja nõude kostja poolt oma poja AM nimele XXXXXXXXX XXXXXXX XXXXXXX XXXXXX XXXXXX XXX X-X soetatud korteri ostuhinnast poole summas (65 681.42 eurot) hüvitamiseks.
10.Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks enamsaadud ühisvara eest välja hüvitise 469 177.01 eurot ja jättis rahuldamata kostja taotluse otsuse täitmise tagamiseks ning määras tühistada otsuse jõustumisel 08.06.2012 kohaldatud hagi tagamine.
11.Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lõike 1 järgi poolte endi kanda.
12.Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle: pooled abiellusid 10.06.2000 Soome Vabariigis; poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 09.03.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-43141, mis jõustus 26.04.2012; korter Tallinnas XXXXXXXX X-XXX jääb kostja ainuomandisse; garaaž Tallinnas XXXXXXXX X-XXX jääb kostja ainuomandisse; panipaik Tallinnas XXXXXXXX X-XXX jääb kostja ainuomandisse; kinnistu Tallinnas XXXXXXX XXX X jääb kostja ainuomandisse; OÜ A osa jääb hageja ainuomandisse; I OÜ osa jääb kostja ainuomandisse.
13.Esmalt pidas kohus vajalikuks selgitada käesolevas asjas kohaldatava õigusega seonduvat. Pärast 01.07.2002 määratakse võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 24 lõike 2 esimese aluse järgi perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatav õigus 01.07.2002 jõustunud rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) sätete kohaselt. REÕS § 58 lõike 3 järgi kohaldatakse abikaasade varalistele õigustele abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust abielu sõlmimise ajal, kui abikaasad ei ole nende varalistele õigustele kohaldatavat õigust seaduses sätestatud korras valinud. Abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse REÕS § 57 lõike 1 järgi üldjuhul selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. REÕS § 58 lõike 3 mõttes fikseeritakse abikaasade varasuhetele kohaldatav õigus üldjuhul abielu sõlmimise hetke seisuga. Kui abielu on sõlmitud enne 01.07.2002, loetakse VÕSRS § 24 lõike 2 teise lause järgi abikaasade varalistele õigustele kohaldatava õiguse määramisel abielu sõlmimise päevaks REÕS § 58 lõike 3 mõttes 01.07.2002. Käesoleval juhul on abikaasade ühine elukoht Eestis. Seega tuleb poolte ühisvara jagamiseks kohaldada Eesti õigust. Nimetatud asjaolu üle puudub ka pooltel vaidlus.
14.TsMS § 438 lõike 1 järgi otsustab kohus otsust tehes ise, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-36-11, et 01.07.2010 jõustunud PKS § 210 lõike 1 järgi laieneb see seadus üldjuhul kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks ja alates 01.07.2010 kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele PKS § 211 järgi kehtivas PKS-s varaühisuse kohta sätestatut, kui abikaasad ei ole abieluvaralepingus enne 01.07.2010 teisiti kokku leppinud. Samas asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2010, tuleb PKS § 210 lõike 2 järgi kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui muudest rakendussätetest ei tulene teisiti. Neid sätteid koosmõjus hinnates saab järeldada, et enne 01.07.2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne 01.07.2010 kehtinud PKS-i sätete alusel, sest uues seaduses puudub säte, mille järgi tuleks abikaasade ühis- ja lahusvara määrata pärast 01.07.2010 eseme omandamise ajast sõltumata kindlaks kehtiva PKS-i sätete järgi. Samuti selgitas Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, et PKS-i mõtteks on alates 01.07.2010
abikaasade varasuhtes tekkivatele asjaoludele ja tehtavatele toimingutele kohaldada kehtivas seaduses varaühisuse kohta sätestatut ning enne seda tekkinud asjaoludele ja tehtud toimingutele kohaldada toona kehtinud seadust.
15.Käesoleval juhul on tuvastatud, et hageja ja kostja abielu sõlmiti 10.06.2000 ja see lõppes 26.04.2012, kui jõustus Harju Maakohtu 09.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-11-43141. Abielu lõppemise ajana on PKS § 66 punktis 2 ette nähtud kohtus abielu lahutamise korral päev, millal kohtuotsus jõustub. Seega lõppes hageja ja kostja abielu 26.04.2012. Eeltoodust lähtuvalt tuleb ühisvara koosseis PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (so 26.04.2012), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat PKS-i.
16.Kehtiva PKS § 37 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 järgi otsustab kohus kaasomandit lõpetades, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis. PKS § 25 kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Eseme kuulumine ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha vastavalt omandamise ajal kehtinud seadusele.
17.Hagi ja vastuhagi kohaselt tuleb kohtul jagada poole vahel alljärgnev vara: 1) korter Tallinnas XXXXXXXX X-XXX; 2) garaaž Tallinnas XXXXXXXX X-XXX; 3) panipaik Tallinnas XXXXXXXX X-XXX; 4) kinnistu Tallinnas XXXXXXX XXX X; 5) korter Tallinnas XXXXX XX-X; 6) garaaž Tallinnas XXXXX XX-XX;
7) OÜ A;
8) I OÜ;
9) Tallinnas XXXXXXX XXX X sisustusesemed: Siemens nõudepesumasin, Smeg külmkapp, Smeg õhupuhastaja, Terim gaasipliit, pesumasin, kuivatuskapp, köögimööbel, „Birdy“ laevalgustid 3 tk, „Lucellino“ seinavalgusti 6 tk, lambid 4 tk, lambid, voodi „Stanley“, kummut „Stanley“, söögitoa buffet „Stanley“, söögilaud, toolid 2 tk, laud + toolid 6 tk, söögilaua uus katteriie, pall-tool, kollane tool, madrats, diivanid 4 tk, diivan, diivanile uus kangas, tumba, riiete hoiumehhanism, grill, komposter, lõvid, laud + toolid 6 tk, kiiktool ja lamamistool, raamatukapid, peeglid 6 tk, kardinad ja kardinapuud 2 komplekti, põrandavaibad, lauanõud/tarbed ja kööginõud, video/CD plaadid ja helikassetid, kohvikeetja, mikrolaineahi, tolmuimeja, röster, triikraud + alus, kellad, fotoaparaadid 2 tk, telefon Bang & Olufsen, videofonolukk/kaamerad ja valvesüsteem, sülearvutid 2 tk, arvuti, televiisor Philips, televiisor Bang & Olufsen, CD-mängija + kõlarid Bang & Olufsen, DVD-mängija, reisikohvrid, kosmeetikavahendid, käekotid, voodipesu; nukkude kollektsioon: Margaret (Nizza), Roosa (Geneve), Esmeralda (Geneve), Margo (Helsinki), Klusha (Helsinki), Madam Virtanen (Salo), Klaara (Tallinn), Marianne (Tallinn), Gerda (Tallinn), Madmesual Lu-lu (Nizza), Musechka (Tallinn), Krisse (Tallinn), Klavdia (Tallinn), Dunja (Helsinki), Petra (Helsinki), Arkadia (Tallinn), Paula (Tallinn), Tamara (Tallinn), Suliko 2 (Tallinn), Inducha (Tallinn), Suliko 1 (Tallinn), Lena Amerikkalainen (Geneve), Gruscha (Helsinki), Shamira (Viirupi), Japoschka (Tallinn), Lisavetta (Tallinn), Shemfiira (Tallinn), Buda Baby (Budapest), Veera (Tallinn), Tallinn
Poes (Tallinn), Vova (Tallinn), Tallinn Baby Tüdruk (Tallinn), Virtanen Baby (Helsinki), Stockholm Baby (Stockholm), Tallinn Tüdruk (Tallinn), Buratino Tolik (Tallinn), Mami (Tallinn), Kalida (Tallinn), Mira (Tallinn), Svetoshka (Budapest), Nadjushka (Tallinn), Maja (Tallinn), Bella (Tallinn), Roosa (Geneve), Gloria (Tallinn), Pipi (Paris), 7 nukku (4 tk Geneva ja 3 tk Tallinn); krokodillid 7 tk, uss, kilpkonn, muud mänguasjad, pepu, elutoa kummut „Paroness“, elutoa punane tool „Paroness“, elutoa tool „Paroness“, elutoa seinalamp „Laura Ashley“, elutoa CD-riiul, elutoa punane antiiklamp, köögi marmorlaud „Paroness“, koridori antiiklaud, koridori peegel, koridori tool „Paroness“, koridori apteek-kapp, magamistoa kummut „Paroness“, magamistoa öölauad 2 tk, magamistoa küünlajalg, televiisor Sony 32’’, veinikapp „Paroness“, roheline kummut „Paroness“, kirjutuslaud „Paroness“, kirjutuslaua lamp, II korrusel tool „Paroness“, põrandalamp antiik, II korrusel väikesed lauad 2 tk, vannitoa meigikummut „Paroness“, vannitoa klaaskapp „Gerkmann“, vannitoa meikimislaud, külalistetoa voodi, mullivann ning seif „Kaso“; 10) väärtesemed: Rado kell (must), Rado kell (kuldne/metall), Brequet meeste kell (kuld), mansetinööbid (nahast + kuld), Brequet naiste kell (v.kuld + teemandid), Chopard kell Happy Sport (teemandid + rubiinid), Rado naiste kell, kaelakee Dubai (valge kuld), kaelakee USA (kollane kuld), käevõru Dubai (valge kuld), Chopard süda kaelakee (valge kuld + teemant), kaelakee Star Italy (valge kuld + teemandid), Cartier sõrmus Panther (valge kuld + teemandid), käevõru Thai (valge kuld), Cartier sõrmus Cannes (valge kuld + teemandid), sõrmus Thai Pärl (valge kuld), abielusõrmus (valge kuld), sõrmus Nizza (valge kuld + teemandid), sõrmus Igor (valge kuld), pärlid Thai, teised pärlid; 11) kostja Soome Salon Osuuspankki arvelduskontol nr XXXX XXXX XXXX XXXX XX seisuga 26.04.2012 olnud raha 92.73 eurot, ja Swedbank AS arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXX seisuga 26.04.2012 olnud raha 3656.02 eurot; 12) hageja Hong-Kongi arvelduskontol nr XXX-XXXXX-XXX olnud summa 1467 eurot; 13) abielu ajal ühisvara arvelt kostja poja AM nimele XXXXXXX linna ostetud korter.
18.Lisaks nõuab hageja kostjalt lahusvara kasutamise eest ühisvara huvides 310 784.40 eurot ning kostja nõuab hagejalt lahusvara kasutamise eest ühisvara huvides 846 912 eurot. Veel nõuab kostja hagejalt B S.A. kontolt nr XXXXXXX ajavahemikus 12.10.2007–20.07.2012 kadunud summast poole hüvitamist.
19.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kinnisasjad Tallinnas XXXXXXXX X-XXX, XXXXXXXX X-XXX, XXXXXXXX X-XXX, XXXXXXX XXX X, XXXXX XX-X ja XXXXXX XX-XX poolte ühisvara. Samuti puudub vaidlus, et OÜ A ja I OÜ osad kuuluvad ühisvara hulka.
20.Pooled on palunud jätta Tallinnas korteri XXXXXXXX X-XXX, garaaži XXXXXXXX XXXX ja panipaiga XXXXXXXX X-XXX kostja ainuomandisse. Pooled vaidlevad nimetatud kinnisasjade turuväärtuse üle. Hageja on märkinud korteri väärtuseks 146 845.20 eurot, garaaži väärtuseks 9818.56 eurot ja panipaiga väärtuseks 8500 eurot. Kostja on nimetanud korteri väärtuseks 120 000 eurot, garaaži väärtuseks 8000 eurot ja panipaiga väärtuseks 3000 eurot. Kuivõrd väärtuste osas on vaidlus, võttis kohus õigluse huvides kõnesolevate kinnisasjade turuväärtuseks poolte esitatud hindadest keskmise, mis on korteril 133 422.60 eurot, garaažil 8909.28 eurot ja panipaigal 5750 eurot. Vastavalt poolte ühisvara jagamise ettepanekule pidas kohus põhjendatuks jätta Tallinnas korteri XXXXXXXX X-XXX turuväärtusega 133 422.60 eurot, garaaži XXXXXXXX X-XXX turuväärtusega 8909.28 eurot ja panipaiga XXXXXXXX X-XXX turuväärtusega 5750 eurot kostja ainuomandisse.
21.Kostja on soovinud enda ainuomandisse kinnistut Tallinnas XXXXXXX XXX X, kuna elab seal. Hageja on menetluse käigus kostja sooviga nõustunud. Hagiavalduse esitamisel hindas hageja kinnistu väärtuseks 500 000 eurot, juhindudes 16.08.2011 Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnangust (t I kd lk 408), mida kostja ka aktsepteeris. 14.06.2013 seisukohas leiab hageja, et kinnistu väärtus on tõusnud 790 000 euroni, lähtudes 13.06.2013 Stiilkinnisvara ja Majaekspert Kinnisvara poolt antud hinnapakkumiste keskmisest väärtusest (t V kd lk 77 ja 78). Kostja ei nõustunud kinnistu 790 000 euro suuruse väärtusega ning juhtis tähelepanu sellele, et nimetatud kinnisvarabüroode hinnangute puhul on tegemist müügipakkumistega, mis ei väljenda reaalset turuhinda. Samuti märkis kostja, et müügipakkumistel on esitatud ebaõige ruutmeetrite arv, tegemist ei ole uue hoonega, vaid 1924. aastal ehitatud ja praktiliselt 10 aastat tagasi renoveeritud hoonega ning hind sisaldab elamu sisustust. Samuti on kostja väitel Majaekspert Kinnisvara müügikuulutusele lisatud pildid tehtud varasemast ajast, so enne hageja lahkumist kodust. Kostja viitas ka kinnisvaraportaalides toodud statistikale, mille kohaselt on Tallinna kesklinnas asuvate majade müügihinnad alates 2011. aasta augustist pigem languses (t V kd lk 183). Seega leidis kostja, et hind ei saa 2011. aasta augustist 2013. aasta juuliks tõusta 500 000 eurolt 790 000 euroni. Kostja tellis eksperthinnangu Arco Vara Kinnisvarabüroolt, millest nähtuvalt on XXXXXXX XXX X kinnistu turuväärtuseks 04.07.2013 seisuga 546 000 eurot (t V kd lk 187-218). Hageja leidis, et arvestades Tallinnas XXXXXXX XXX X sisustusesemete koguväärtust 102 540 eurot (hageja poolt ilmselt arvutusvea tõttu märgitud 105 040 eurot), on kostja esitatud hinnangu ja sisustusesemetega kinnistu ning garaaži turuväärtuseks kokku mitte vähem kui 748 630.38 eurot (so maja 241,1m2 + garaaž 44,2m2 = 285,3m2 x Arco Vara hinnangu järgi m2 hind 2264.60 eurot = 646 090.38 eurot + sisustus 102 540 eurot). Vastavalt hageja poolt tehtud arvutusveale on kohus eelnimetatud summat korrigeerinud.
22.Kohus märkis, et eseme väärtuse regulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 65. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (22.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-09, punkt 15). Seega on põhjendatud arvestada Arco Vara Kinnisvarabüroo eksperthinnanguga (t V kd lk 187-218), kuna see on ajaliselt tehtud hiljem ja see vastab täpsemalt ajale, kui hageja omandi kaotab. Samuti kajastab nimetatud hinnang täpsemini kinnistu kohalikku keskmist müügihinda ehk kinnistu väärtust ning seetõttu tuleb kinnistu väärtus määrata nimetatud eksperthinnangu alusel ning lugeda kinnistu väärtuseks 546 000 eurot. Hageja poolt 14.06.2013 esitatud Stiilkinnisvara ja Majaekspert Kinnisvara hinnapakkumistest ei nähtu, millise metoodika järgi on saadud just sellised turuhinnad (vastavalt 780 000 eurot ja 800 000 eurot). Seetõttu ei pidanud kohus põhjendatuks nendest lähtuda.
23.Juhindudes poolte ühisvara jagamise ettepanekust pidas kohus põhjendatuks jätta kinnistu Tallinnas XXXXXXX XXX X turuväärtusega 546 000 eurot kostja ainuomandisse. Kostja on märkinud, et Arco Vara Kinnisvarabüroo hinnang kinnistu turuväärtuse kohta sisaldab sisseehitatud sisustust ja tehnikat, kuid Arco Vara Kinnisvarabüroo hinnangust nähtuvalt on hinna kujunemisel võrdlustabelis arvestatud kohtkindla köögi- ja vannitoamööbli ning garderoobikappidega, samuti garaaži olemasolu (t V kd lk 202). Seega sisaldab XXXXXXX XXX X turuväärtus köögimööblit, riiete hoiumehhanismi, vannitoa meigikummutit „Paroness“, vannitoa klaaskappi „Gerkmann“ ja vannitoa meikimislauda, kokku väärtusega 7100 eurot (so 5000+500+600+800+200). Ülejäänud kinnistu turuväärtusele lisanduvate sisustusesemete koosseisu ja väärtuse osas võtab kohus seisukoha edaspidiselt.
24.Kumbki pool palub jätta korteri XXXXX XX-X ja garaaži XXXXXX XX-XX tema ainuomandisse. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-61-05 leidnud, et ühisvara jagades tuleb korteri jätmisel ühele või teisele poolele arvestada ka seda, kelle elukohaks
vaidlusalune korter on. Pooltel puudub vaidlus, et vaidlusalune korter on Eestis hageja elukohaks (alates 27.05.2012) ning kostja seal ei ela. Samuti on kostja oma ainuomandisse saanud kogu ülejäänud kinnisvara. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud jätta nimetatud korter koos garaažiga hageja ainuomandisse, kuna hageja elab käesoleval ajal kõnesolevas korteris ja kasutab garaaži. Kuna kostja ei kasuta korterit alaliseks elamiseks ja garaaž kuulub nimetatud korteri juurde, siis ei kahjusta selline viis kummagi poole huve.
25.Korteri ja garaaži Tallinnas XXXXX XX-X ja XX-XX turuväärtuseks on hageja hinnanud vastavalt 196 591.60 eurot ja 9600 eurot ning kostja hinnangul vastavalt 196 000 eurot ja 5000 eurot. Kohus pidas antud juhul õiglaseks lähtuda poolte poolt avaldatud keskmisest hinnast, mis korteril on seega 196 295.80 eurot ja garaažil 7300 eurot. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus Tallinnas korteri aadressil XXXXX XX-X turuväärtusega 196 295.80 eurot ja garaaži aadressil XXXXXX XX-XX turuväärtusega 7300 eurot hageja ainuomandisse.
26.Hageja on palunud jätta OÜ A tema lahusvaraks, millega kostja nõustus. Hageja on ettevõtte väärtuseks hinnanud 1 242 556.56 eurot, lähtudes äriühingu omandis oleva kinnisvara (so XXXXX XX-XX Tallinnas - 52 000 eurot; XXXXX XX-XXX Tallinnas - 3000 eurot; XXXXXX XX Tallinnas - 950 000 eurot; XXXXXXXXX XXX X XXXXXXXX XXXXX XXXXX XXXXXX - 235 000 eurot) ja omakapitali (2556 eurot) nimiväärtustest. Kostja oli seisukohal, et OÜ A väärtuseks koos A OY võlgnevusega tuleks lugeda 3 203 624.83 eurot. Väärtuse arvutamisel on kostja võtnud aluseks, et pooled sõlmisid Kentmanni Advokaadibürooga 23.02.2012 käsunduslepingu OÜ A kinnistu koos tootmishoonete ja äriga võõrandamiseks summas 2 900 000 eurot (t III kd lk 73-78). Kokkulepitud müügihind ei sisalda käibemaksu ja on ilma võlgadeta. Osanikud välistasid nimetatud lepingus müügihinnast OÜ-le A kuuluva XXXXXXXXX kinnistu turuhinnaga 220 000 eurot, XXXXX asuva korteri koos garaažiga turuhinnaga 55 000 eurot ning 5 sõiduautot hinnaga kokku 130 000 eurot (so Lexus, BMW 630C, BMW 760Li 15, Hummer H2, Mazda MX5). Seega lisanduks eeltoodud hinnale veel ligikaudu 405 000 eurot ning sellest tuleks lahutatud osaühingul lasuvad võlad, kogusummas 282 000 eurot. Eeltoodud asjaolusid arvestades oleks kogu OÜ A väärtuseks ligikaudu 3 023 000 (2 900 000+405 000-282 000) eurot. Lisaks on OÜ-le A kuuluvale kinnistule XXXXXX XX Tallinnas OÜ Brem Kinnisvara büroo teinud 13.03.2013 müügipakkumise, mille kohaselt oleks kinnistu müügihinnaks 1 400 000 eurot (t IV kd lk 174-182). Seisuga 30.05.2013 läbiviidud inventuuri kohaselt on laos olemasoleva tooraine ja valmistoodangu kogumaksumuseks 489 009.75 eurot (t IV kd lk 184; t VI kd lk 109). XXXXXXXXX kinnisasja turuhinnaks on 220 000 eurot. XXXXXX asuva korteri koos garaažiga turuhinnaks on 55 000 eurot ning viis sõiduautot hinnaga 130 000 eurot. Samuti on hageja 02.03.2012 sõlminud OÜ A nimel XXXXXX XX hoonetele ja muule osaühingu varale nn varakindlustuslepingu, mis kestis kuni käesoleva aasta märtsini (t III kd lk 79-83, 85), kus kogu kindlustatava vara hinnaks on hageja hinnanud kokku 3 470 350 eurot (ehitised 2 100 000 eurot, arvuti- ja kontoritehnika 32 000 eurot, mööbel 38 350 eurot, masinad ja seadmed 750 000 eurot, kaubad, tooraine ja pooltoodang 550 000 eurot). Varakindlustusleping ei sisalda XXXXX korterit, XXXXXXXXX kinnistut ega sõiduautosid. OÜ-l A lasuvad võlad tarnijate ees (K Ltd ees 170 000 eurot ning I OÜ ees 112 000 eurot) koguvõlgnevuses 282 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt leidis kostja, et OÜ A väärtus (ilma A OY vastu esitatud nõudeta) on 2 832 000 eurot. Nimetatud summa sisse ei ole arvestatud veel hageja kontrolli all oleva Soome äriühingu A OY võlgnevust 371 624.83 eurot (t IV kd lk 197 ja 210). Kostja leidis, et hageja on kasutanud vähemalt 371 624.83 eurot oma lahusvara huvides ning on selle võrra rikastunud, vähendades seeläbi OÜ A tegelikku turuväärtust eeltoodud summa võrra. A OY pankrotimenetluses on teada antud, et mingi osa eeltoodud summast saab OÜ-le A tagastatud, kuid selle suurus teada ei ole. Kostja arvates peab hageja kasutatud vara väärtuse hüvitama ning vastav hüvitis peaks arvestatama ühisvara hulka. Tuginedes eeltoodule lisas kostja OÜ A hinnale kogu A OY
poolt võlgu oleva summa 371 624.83 eurot, millest tulenevalt on OÜ A väärtuseks kokku 3 203 624.83 eurot.
27.Kohus on juba eelnevalt selgitanud, et eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilikku väärtust, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on aga eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega tuleb ka abikaasade ühisvara hulka kuuluva osa jagamisel teha kindlaks osaühingu osa kohalik keskmine müügihind. Kuna ühisvara jagamisel äriühingu osa jätmine kohtuotsusega ühele abikaasale riivab intensiivselt omandi puutumatuse põhimõtet, tuleb ka sel juhul omandist ilmajäänud abikaasale määrata õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik määrata, kui omandi väärtus tehakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Riigikohus on 20.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-101-08 asunud seisukohale, et kui aktsionär kaotab oma tahte vastaselt aktsiad, peab ta hüvitisena saama selle, mida tema osalus aktsiaseltsis tegelikult väärt on. Aktsiate eest õiglase hüvitise määramisel tuleb arvestada välja aktsiaseltsi kui terviku majanduslik väärtus ja jagada see proportsionaalselt aktsiate vahel. Aktsiaseltsi hindamiseks on erinevaid meetodeid. Kohus peab üldjuhul lähtuma meetoditest, mida praktikas laialdaselt tunnustatakse ja kasutatakse. Üheks võimalikuks meetodiks on ka aktsiaseltsi raamatupidamisliku (bilansilise) väärtuse kindlakstegemine, kuid üldjuhul tuleks lisaks sellele arvestada aktsiaseltsi väärtuse kindlakstegemisel ka aktsiaseltsi tulevikuväljavaateid ning aktsionäride võimalusi tulevikus tulu teenida (Riigikohtu 21.12.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04, punktid 29-35). Kuigi eeltoodud seisukohad käivad aktsiate ülevõtmise tõttu oma aktsiad kaotanud aktsionärile õiglase hüvitise määramise kohta, on Riigikohtu arvates ülalnimetatud põhimõtted kohaldatavad ka abikaasade ühisvara jagamisel aktsiate ja osaühingu osade väärtuse määramisel, sest ka ühisvara jagamisel jääb üks abikaasa ilma omandist, mille eest tuleb talle määrata õiglane hüvitis. Seega ei saa ühisvara jagamisel osaühingu osa väärtust määrata kindlaks osaühingu osa nimiväärtuse järgi. Osaühingu osa nimiväärtus ei ole osaühingu osa kohalik keskmine müügihind TsÜS § 65 mõttes ja nimiväärtuse hüvitamine ei tagaks osaühingu osa ühisomandi kaotanud abikaasale õiglast hüvitist. Osaühingu osa harilikuks väärtuseks TsÜS § 65 mõttes võib olla osaühingu osa bilansiline väärtus.
28.Hageja on esitanud Kentmanni Advokaadibüroo OÜ 29.05.2013 dokumendi (t V kd lk 81), millest nähtuvalt ei õnnestunud maakleril hoolimata parimatest pingutustest leida OÜ A osadele või ettevõttele ostjat. Samas dokumendis oli AL seisukohal, et käsundit ei õnnestunud täita, kuna OÜ A osanike hinnaootused ei vastanud potentsiaalsete ostjate valmisolekule maksta eelnimetatud osade või ettevõtte eest küsitud hinda. Samuti kinnitas AL, et sisulisi läbirääkimisi ühegi potentsiaalse ostjaga ei toimunud ning leidis, et võimalik OÜ A turuhind vahenduslepingu sõlmimisel ja potentsiaalsete ostjate leidmisel oli maksimaalselt 1 200 000–1 400 000 eurot. 2 900 000 euro suurust müügihinda ei tõenda kostja esitatud elektronkirjad (t V kd lk 221-224). Elektronkirjadest ei ole näha isegi seda, millise hinnaga väidetavalt oli ostjakandidaat valmis ettevõtte omandama. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul lähtuda OÜ A võimalikust maksimaalsest turuhinnast 1 400 000 eurot. OÜ-le A kuulub mh kinnistu XXXXXX XX Tallinnas, mis on ka osaühingu tegevuskoha aadressiks. Kõnesolev kinnistu on Brem Kinnisvarabüroo poolt 13.03.2013 tehtud müügipakkumise alusel hinnatud samuti 1 400 000 eurole (t IV kd lk 174-182). Eeldatavalt ei sisalda nimetatud maksimaalne turuhind osaühingu võlgasid ega teisi kinnisasju. Samuti oli 23.02.2012 käsunduslepingus kokkulepitud hind ilma võlgadeta ning välistatud oli osaühingu müügihinnast OÜ-le A kuuluv XXXXXXXXX kinnistu turuhinnaga 227 500 eurot, XXXXXX asuv korter ja garaaž turuhinnaga 55 000 eurot ning viis sõiduautot hinnaga 130 000 eurot. Kohus arvestas XXXXXXXXX kinnistu väärtuse õigluse huvides poolte esitatud väärtuste keskmise tulemuse alusel. XXXXXX asuva korteri ja garaaži ning sõiduautode väärtuse osas poolte vahel vaidlus puudub. Seega lisandub
eeltoodud hinnale 1 400 000 eurole kinnisasjade ja sõiduautode väärtus kokku 412 500 eurot ning sellest tuleb maha arvestada osaühingul lasuvad võlad summas 282 000 eurot. Lisaks võlgneb A OY OÜ-le A 371 624.83 eurot (vt t IV kd lk 197 ja 210).
29.Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul OÜ A väärtuseks 1 902 124.83 eurot (so 1 400 000 + 412 500 - 282 000 + 371 624.83). Kohus ei saa arvestada OÜ A käesoleva aja väärtuse juurde 30.05.2013 läbiviidud inventuuri tulemusi kogumaksumusega 489 009.75 eurot, kuna kohtule ei ole käesoleva aja seisuga esitatud usaldusväärseid tõendeid lao seisu kohta. Kostja on ise kinnitanud, et vaidlusalune kalkulatsioon oli tehtud kiirustades ja hilisema kontrolli käigus on väidetavalt selgunud, et tegelikult on ära viidud suuremas osas asju. Väidetavalt kadunud asjade nimekiri on koostatud äriühingu töötajate ja kostja poolt ühiselt, kuid allkirjastatud üksnes kostja poolt. Hageja ei ole vastavasisulist dokumenti allkirjastanud. Kostja arvates on hageja oma tegevusega tahtlikult halvanud tehase tegevuse ning seeläbi vähendanud äriühingu turuväärtust. Kohus asus seisukohale, et kostja väited hageja poolt osaühingu kahjustamise kohta ei ole kohtule usutavaks tehtud. Kostja poolt esitatud tõendid (so inventuur koos arvetega ja töötajate selgitused; t VI kd, lk 91-106, 109, 117-122, 126-134) ei tõenda usaldusväärselt, et hageja oleks osaühingu toormaterjali ära viinud. Kohus nõustus hagejaga selles, et toormaterjali osas esitatud pildid väidetavalt enne ja peale puhkust (t V kd lk 228-232) ei võimalda tuvastada, millal nimetatud pildid on väidetavalt tehtud, millised on enne ja peale pildid, kas need on tehtud ühes ja samas kohas ning seda, milline on see osa toormaterjalist, mis on väidetavalt põhjendamatult kadunud. Samuti ei saa OÜ A varakindlustuse kindlustuspoliisist (t III kd lk 79-83) teha järeldusi osaühingu seadmete (750 000 eurot), arvutite, kontoritehnika ja mööbli (70 000 eurot) turuväärtuse ega olemasuolu osas käesoleva aja seisuga, kuivõrd varad olid kindlustatud vastavalt 01.03.2012 kindlustustellimusele perioodil 11.03.2012–10.03.2013. Varakindlustuse poliisist ei ole näha, millised seadmed ja muu vara osaühingus on. OÜ A osanike 07.02.2013 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on osaühingul rahalised raskused ning on oma majandustegevusega olnud pidevalt kahjumis (t III kd lk 209-219). Vastavalt poolte ettepanekule jättis kohus OÜ A osa väärtusega 1 902 124.83 eurot hageja ainuomandisse.
30.Pooled on nõustunud, et I OÜ osa jääb kostja ainuomandisse, kuid ei ole kokkuleppele jõudnud nimetatud äriühingu osa väärtuses. Hageja on äriühingu väärtuseks hinnanud 142 933.14 eurot. Kostja arvates on osaühingu väärtuseks 0 eurot, kuna nõuded äriühingu vastu on suuremad, kui äriühingu varad. Kostja poolt väärtuse arvutamise aluseks olevad andmed on järgnevad: kinnisvarad kogusummas 165 832 eurot (so XXXXXXXX X-X Tallinnas väärtusega 140 000 eurot; XXXXXXXX X-XX Tallinnas väärtusega 5000 eurot; XXXXXXXX X-XX Tallinnas väärtusega 9796 eurot; XXXXXXXX X-XX Tallinnas väärtusega 11 036 eurot), pangaarvel olev summa 2658.86 eurot, ettevõtte nõue OÜ A vastu summas 112 000 eurot, W Ltd nõue I OÜ vastu summas 381 000 eurot ning äriühingu omandisse kuuluvate äriühingute väärtus 83 113.12 eurot.
31.Kohus leidis, et osaühingu osa harilikuks väärtuseks TsÜS § 65 mõttes võib olla osaühingu osa bilansiline väärtus. Poolte vahel puudub vaidlus osaühingule kuuluva kinnisvara väärtuse summas 165 832 eurot, ettevõttele kuuluvate äriühingute ja neile kuuluva kinnisvara väärtuses kokku 83 113.12 eurot ning osaühingu arvelduskontol oleva 2658.86 euro osas. Pooled vaidlevad osaühingu kassas olevate rahaliste vahendite ja W Ltd nõude suuruse üle. Kohtule on esitatud I OÜ bilanss seisuga 05.06.2013 (V kd lk 61-64), millest nähtuvalt on osaühingul kassas ja arvelduskontodel kokku 32 615.40 eurot ning W Ltd võlg on 251 000 eurot (t VI kd lk 154), mitte 381 000 eurot nagu väidab kostja. Seega on hageja hinnanud õigesti I OÜ väärtuseks 142 933.14 eurot (so kinnisvara 165 832 eurot + äriühingud ja nende kinnisvara 83 113.12 eurot + pangas 2658.86 eurot + kassas 30 329.16
eurot + nõue OÜ A vastu 112 000 eurot - W Ltd võlgnevus 251 000 eurot). Vastavalt poolte ettepanekule jättis kohus I OÜ osa väärtusega 142 933.14 eurot kostja ainuomandisse.
33.Hageja on lähtunud esemete kindlaksmääramisel XXXXXXX XXX X kindlustatava vara nimekirjast (t V kd lk 138-147), mille on Colemont Kindlustusmaakler OÜ maakler elektronkirjaga 09.03.2010 hagejale edastanud (t V kd lk 148). Nimetatud nimekirjas on esemeliselt loetletud nii XXXXXXX XXX X sisustuse hulka kuuluvad esemed (v.a mullivann), nende soetamise aeg kui soetamise maksumus. Lisaks tõendab vara olemasolu hageja poolt vahetult enne lahkumist 09.08.2011 ja 10.08.2011 tehtud fotod XXXXXXX XXX X sisustusest (t II kd lk 167-183), samuti fotod, mis on tehtud läbi esimese korruse akna nähaolevatest esemetest 13.06.2012 (t II kd lk 185-187). Fotodelt nähtub, et hageja poolt loetletud esemed olid enne tema lahkumist majas olemas. Hageja on sisustusesemete koguväärtuseks hinnanud 102 540 eurot. Esemete väärtuse kindlaksmääramisel on lähtutud kindlustatava vara nimekirjast ning võetud aluseks selles märgitud soetamise aeg ja soetamisväärtus. Mööbli ja tehnika väärtuse määramisel on hageja arvestanud amortisatsioonist tingitud väärtuse vähenemisega ning selle võrra on hageja poolt märgitud arvestuslik väärtus oluliselt madalam esemete soetamisväärtusest (t V kd lk 54-57). Hageja esitatud andmetel olid väärtesemed kindlustatud Seesam kindlustuses ning vastavalt kindlustusmaakleri 04.04.2007 kinnitusele (t V kd lk 80) olid juveelide kindlustamisel järgmised nõuded: kõigist kindlustatavatest juveelidest fotod, tõendusmaterjal juveeli väärtuse kohta (arve, sertifikaat või muu dokument), varguse ja röövi kaitse kehtib ainult aadressil XXXXXXX XXX X, juveele, mida ei kasutata tuleb hoida seifis. Seega pidid pooled selleks, et kindlustada ühisvarana jagatavaid juveele, esitama kindlustusandjale juveelide fotod, nende väärtust tõendavad sertifikaadid ning kohustusid hoidma neid seifis. Kui pooled ei oleks esitanud kindlustusele nimetatud dokumente, ei oleks nad saanud seda vara kindlustada.
34.Kostja palus jätta enda ainuomandisse Tallinnas XXXXXXX XXX X asuva mööbli ja tehnika ning väärtesemed järgmiselt: voodi „Stanley“ 191.73 eurot, söögitoa buffet „Stanley“ 127.82 eurot, söögilaud 63.91 eurot, toolid 6 tk 63.91 eurot, kollane tool 63.91 eurot, diivan 2 tk 127.82 eurot, peeglid 6 tk (2 Poskas, 4 OK) 63.91 eurot, kardinad ja kardinapuud 319.56 eurot, lauanõud, -tarbed ja kööginõud 63.91 eurot, köögi marmorlaud „Paroness“ 191.73 eurot, koridoris apteek-kapp 31.96 eurot, magamistoas kummut „Paroness“ 127.82 eurot, magamistoas öölaud 2 tk 31.96 eurot, televiisor Sony 32’’ 3.20 eurot, roheline kummut „Paroness“ 191.73 eurot, kirjutuslaud „Paroness“ 127.82 eurot, seif „Kaso“ 319.56 eurot, vannitoa meigikummut „Paroness“ 63.91 eurot, külalistetoas voodi 31.96 eurot, Rado naiste kell 511.29 eurot, kaelakee Dubai (valge kuld) 639.12 eurot, käevõru Dubai (valge kuld) 191.73 eurot, Cartier sõrmus Panther (valge kuld + teemandid) 2556.47 eurot, kokku 6106.76 eurot. Hageja poolt tänaseks kätte saadud mööbli ja tehnika väärtusega 16 246.34 eurot (so palltool 4154.26 eurot, diivan 4154.26 eurot, riiete hoiumehhanism 639.12 eurot, peeglid 2 tk Poskas 639.12 eurot, fotoaparaat 2 tk 958.67 eurot, televiisor Philips 2697.07 eurot, reisikohvrid 2556.47 eurot, elutoas punane antiiklamp 191.73 eurot, põrandalamp antiik 255.65 eurot), nukkude ja mänguasjade kogu summas 13 234.76 eurot ning väärtesemed summas 8800 eurot (so Rado kell (must) 500
eurot, Rado kell (kuldne/metall) 1000 eurot, Brequet meeste kell (kuld) 7000 eurot, mansetinööbid (nahast + kuld) 300 eurot) palus kostja jätta hageja ainuomandisse. Hagejale jäetavate väärtesemete väärtuse osas poolte hinnangud kattuvad, seega selles osas poolte vahel vaidlus puudub.
35.Hageja on esitanud kohtule tabeli poolte koduse vara väärtuste kohta, et näidata kohtule objektiivselt vara tegelikke väärtusi ning seda, kui palju hageja oleks nõus olnud koduse sisustuse esemete eest tasuma. Samuti on hageja esitanud ülevaatliku tabeli vara tegeliku väärtuse kohta (t V kd lk 54-57). Samas on kostja näidanud olukorras, kus taotleb vara jätmist endale, sama vara kordades väiksema väärtusega ning täpselt sama vara pakkudes hagejale, soovinud selle eest kordades suuremat hinda, võttes aluseks kindlustatava vara nimekirjas olevad kindlustussummad, mis on suuremad, kui hageja poolt vara väärtuseks märgitud summad. Hageja väitel ei ole ta saanud sisustusesemetest oma valdusesse mööblit ja tehnikat väärtusega 16 246.34 eurot. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Samas on hageja tõendanud, et kostja andis hagejale üle 21.08.2012 ainult ühisvaraks oleva Sony 32’’ televiisori ja Aarnion palltooli istumisaluseta (t V kd lk 60 ja 82). Aarnioni palltool ja seif kuuluvad hageja väidete kohaselt OÜ-le A, viidates nimetatud esemete ostuarvetele (t V kd lk 58 ja 59). Väärtesemete osas on kostja märkinud, et osa neist on kostjal eelmisest abielust kinke teel saadud ning kuuluvad sellest tulenevalt kostja lahusvara hulka.
36.PKS § 27 lõike 6 järgi loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Seega ei ole hageja poolt loetletud väärtesemed osaliselt kostja lahusvara, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et need oleks kostjale kingitud. Väärtesemete olemasolu on hageja tõendanud kindlustatava vara nimekirjaga. Kohus luges tõendatuks, et seif „Kaso“ ei kuulu poolte ühisvara hulka, vaid kuulub OÜ-le A. Samas Aarnioni palltooli osas esitatud väidetavast ostuarvest ei ole aru saada, et just see konkreetne ese osteti. Seega kuulub nimetatud ese ühisvara hulka. Eeltoodust tulenevalt luges kohus hageja poolt loetletud sisustus- ja väärtesemed ühisvara hulka kuuluvaks.
37.Hageja leidis, et kuivõrd ta oli nõus XXXXXXX XXX X kinnistu jäämisega kostja lahusvaraks, on mõistlik nimetatud kinnistu sisustusesemed samuti jätta kostja lahusvaraks. Alternatiivselt palus hageja jätta kostja ainuomandisse (vastavalt kostja soovile) järgmised sisustusesemed: voodi „Stanley“ 1200 eurot, söögitoa buffet „Stanley“ 1000 eurot, söögilaud 500 eurot, toolid 6 tk 1800 eurot, kollane tool 1000 eurot, diivanid 2 tk 4000 eurot, peeglid 4 tk 667 eurot, kardinad ja kardinapuud 2 komplekti 6000 eurot, lauanõud/tarbed ja kööginõud 6000 eurot, köögi marmorlaud „Paroness“ 600 eurot, koridori apteek-kapp 200 eurot, magamistoa kummut „Paroness“ 800 eurot, magamistoa öölauad 2 tk 200 eurot, televiisor Sony 32’’ 800 eurot, roheline kummut „Paroness“ 1000 eurot, kirjutuslaud „Paroness“ 800 eurot, vannitoa meigikummut „Paroness“ 600 eurot, külalistetoa voodi 200 eurot, kokku väärtusega 27 367 eurot, ning müüa Tallinnas XXXXXXX XXX X järgmised sisustusesemed avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha poolte vahel võrdsetes osades: Siemens nõudepesumasin, Smeg külmkapp, Smeg õhupuhastaja, Terim gaasipliit, pesumasin, kuivatuskapp, köögimööbel, „Birdy“ laevalgustid 3 tk, „Lucellino“ seinavalgusti 6 tk, lambid 4 tk, lambid, kummut „Stanley“, toolid 2 tk, laud + toolid 6 tk, söögilaua uus katteriie, madrats, diivanid 2 tk, diivan, diivanile uus kangas, tumba, riiete hoiumehhanism, grill, komposter, lõvid, laud + toolid 6 tk, kiiktool ja lamamistool, raamatukapid, peeglid 2 tk, põrandavaibad, video/CD plaadid ja helikassetid, kohvikeetja, mikrolaineahi, tolmuimeja, röster, triikraud + alus, kellad, fotoaparaadid 2 tk, telefon Bang & Olufsen, videofonolukk/kaamerad ja valvesüsteem, sülearvutid 2 tk, arvuti, televiisor Philips, televiisor Bang & Olufsen, CD-mängija + kõlarid Bang & Olufsen, DVD mängija, reisikohvrid, käekotid, voodipesu; nukkude kollektsioon:
Margaret (Nizza), Roosa (Geneve), Esmeralda (Geneve), Margo (Helsinki), Klusha (Helsinki), Madam Virtanen (Salo), Klaara (Tallinn), Marianne (Tallinn), Gerda (Tallinn), Madmesual Lu-lu (Nizza), Musechka (Tallinn), Krisse (Tallinn), Klavdia (Tallinn), Dunja (Helsinki), Petra (Helsinki), Arkadia (Tallinn), Paula (Tallinn), Tamara (Tallinn), Suliko 2 (Tallinn), Inducha (Tallinn), Suliko 1 (Tallinn), Lena Amerikkalainen (Geneve), Gruscha (Helsinki), Shamira (Viirupi), Japoschka (Tallinn), Lisavetta (Tallinn), Shemfiira (Tallinn), Buda Baby (Budapest), Veera (Tallinn), Tallinn Poes (Tallinn), Vova (Tallinn), Tallinn Baby Tüdruk (Tallinn), Virtanen Baby (Helsinki), Stockholm Baby (Stockholm), Tallinn Tüdruk (Tallinn), Buratino Tolik (Tallinn), Mami (Tallinn), Kalida (Tallinn), Mira (Tallinn), Svetoshka (Budapest), Nadjushka (Tallinn), Maja (Tallinn), Bella (Tallinn), Roosa (Geneve), Gloria (Tallinn), Pipi (Paris), 7 nukku (4 tk Geneva ja 3 tk Tallinn), krokodillid 7 tk, uss, kilpkonn, muud mänguasjad, pepu, elutoa kummut „Paroness“, elutoa punane tool „Paroness“, elutoa tool „Paroness“, elutoa seinalamp „Laura Ashley“, elutoa CD-riiul, elutoa punane antiiklamp, koridori antiiklaud, koridori peegel, koridori tool „Paroness“, magamistoa küünlajalg, veinikapp „Paroness“, kirjutuslaua lamp, II korrusel tool „Paroness“, põrandalamp antiik, II korrusel väikesed lauad 2 tk, vannitoa klaaskapp „Gerkmann“, vannitoa meikimislaud, mullivann.
38.Väärtesemetest palus hageja oma viimases seisukohas jätta kostja ainuomandisse (vastavalt kostja soovile) järgmised: Rado naiste kell 700 eurot, kaelakee Dubai (valge kuld) 1600 eurot, käevõru Dubai (valge kuld) 500 eurot, Cartier sõrmus Panther (valge kuld + teemandid) 4000 eurot, koguväärtuses 6800 eurot, ning müüa avalikul enampakkumisel järgmised väärtesemed ja jagada saadud raha poolte vahel võrdsetes osades: Brequet naiste kell (v.kuld + teemandid), Chopard kell Happy Sport (teemandid + rubiinid), kaelakee USA (kollane kuld), Chopard süda kaelakee (valge kuld + teemant), kaelakee Star Italy (valge kuld + teemandid), käevõru Thai (valge kuld), Cartier sõrmus Cannes (valge kuld + teemandid), sõrmus Thai Pärl (valge kuld), abielusõrmus (valge kuld), sõrmus Nizza (valge kuld + teemandid), sõrmus Igor (valge kuld), pärlid Thai, teised pärlid. Hagiavalduses palus hageja jätta kõik nimetatud väärtesemed kostja ainuomandisse järgmise väärtusega: Brequet naiste kell (v.kuld + teemandid) 21 000 eurot, Chopard kell Happy Sport (teemandid + rubiinid) 8000 eurot, Rado naiste kell 700 eurot, kaelakee Dubai (valge kuld) 1600 eurot, kaelakee USA (kollane kuld) 1000 eurot, käevõru Dubai (valge kuld) 500 eurot, Chopard süda kaelakee (valge kuld + teemant) 30 000 eurot, kaelakee Star Italy (valge kuld + teemandid) 4000 eurot, Cartier sõrmus Panther (valge kuld + teemandid) 4000 eurot, käevõru Thai (valge kuld) 4000 eurot, Cartier sõrmus Cannes (valge kuld + teemandid) 17 000 eurot, sõrmus Thai Pärl (valge kuld) 1000 eurot, abielusõrmus (valge kuld) 11 000 eurot, sõrmus Nizza (valge kuld + teemandid) 1700 eurot, sõrmus Igor (valge kuld) 1000 eurot, pärlid Thai 1600 eurot, teised pärlid 500 eurot. Hageja seisukoha järgi ei ole poolte kasutuses olevate väärtesemete puhul kaasomanike vaheline või avalik enampakkumine põhjendatud, kuivõrd nimetatud vara on vastavalt hageja või kostja kasutuses. Samuti on kostja vastu vara müümisele enampakkumise teel.
39.Eeltoodust tulenevalt pidas kohus põhjendatuks lähtuda hageja poolt nimetatud hindadest nii sisustusesemete kui väärtesemete osas ning jätta kõik Tallinnas XXXXXXX XXX X sisustusesemed (v.a köögimööbel 5000 eurot, riiete hoiumehhanism 500 eurot, vannitoa meigikummut „Paroness“ 600 eurot, vannitoa klaaskapp „Gerkmann“ 800 eurot ja vannitoa meikimislaud 200 eurot, mis on arvestatud kinnistu Tallinnas XXXXXXX XXX X turuhinna sisse) koguväärtusega 95 440 eurot kostja ainuomandisse. Väärtesemetest jättis kohus kostja ainuomandisse: Brequet naiste kell (v.kuld + teemandid) 21 000 eurot, Chopard kell Happy Sport (teemandid + rubiinid) 8000 eurot, Rado naiste kell 700 eurot, kaelakee Dubai (valge kuld) 1600 eurot, kaelakee USA (kollane kuld) 1000 eurot, käevõru Dubai (valge kuld) 500 eurot, Chopard süda kaelakee (valge kuld + teemant) 30 000 eurot,
kaelakee Star Italy (valge kuld + teemandid) 4000 eurot, Cartier sõrmus Panther (valge kuld + teemandid) 4000 eurot, käevõru Thai (valge kuld) 4000 eurot, Cartier sõrmus Cannes (valge kuld + teemandid) 17 000 eurot, sõrmus Thai Pärl (valge kuld) 1000 eurot, abielusõrmus (valge kuld) 11 000 eurot, sõrmus Nizza (valge kuld + teemandid) 1700 eurot, sõrmus Igor (valge kuld) 1000 eurot, pärlid Thai 1600 eurot, teised pärlid 500 eurot, koguväärtusega 108 600 eurot. Sisustusesemete jätmisel kostjale arvestas kohus sellega, et see, kellele jääb kinnistu Tallinnas XXXXXXX XXX X, saab ka selle sisustuse esemed. Samuti lähtus kohus vallasasjade jätmisel kostjale eelkõige sellest, et jagada ühisvara asjadena võimalikult võrdselt, et väljamõistetav kompensatsioon oleks väiksem. Kostja ei ole ka põhjendanud, miks kohus ei tohiks vaidlusaluseid vallasasju temale jätta. Hageja ei soovinud enam endale nimetatud sisustusesemeid, kuivõrd ta on pidanud menetluse jooksul soetama kõik uued sisustusesemed.
40.Järgnevalt võttis kohus seisukoha hageja ja kostja arvelduskontode nõuete osas. Hageja on 17.04.2013 menetlusdokumendis palunud jagada poolte ühisvarana kostja Soome Salon Osuuspankki arvelduskontol nr XXXX XXXX XXXX XXXX XX oleva 92.73 eurot (t IV kd lk 68-71) ja Swedbank arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXX oleva 3656.02 eurot (t IV kd lk 72-78) ning jätta hageja ainuomandisse nimetatud ühisvara jagamise tulemusel 2592.73 eurot. Hageja arvates ei kuulu Swedbank arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXX abielu lahutamise seisuga olnud rahasumma ühisvarana jagamisele, vaid nimetatud summast kuulub hagejale mitte vähem kui 2500 eurot (so 24.08.2011 OÜ A poolt makstud dividendidest pool, mis kuulusid hagejale). Kostja taotles hageja eeltoodud nõude rahuldamata jätmist või siis tasaarvestamist hageja Hong-Kongi panga kontol oleva summaga 1467 eurot (t IV kd lk 163).
41.Kostja on esitanud nõude hageja nimel oleva Hong-Kongi arvelduskonto nr XXX-XXXXXXXX summas 1467 eurot jagamiseks. Hageja on esitanud Hong-Kongis avatud nimetatud konto väljavõtte (t II kd lk 149-150), millest nähtuvalt on kontojääk 29.03.2012 seisuga 1467.27 eurot. Kostja on ise esitanud hageja Hong-Kongi sama konto väljavõtte 29.08.2011 seisuga summas 1467.22 eurot (t IV kd lk 82). Hageja kinnitusel on tal Hong-Kongis ainult üks arvelduskonto nr XXX-XXXXX-XXX, teine konto nr XXX-XXXXXXX-XXX on eelnimetatud arvelduskontoga seotud investeerimishoius, millel rahalised vahendid puuduvad, samuti ei ole tehtud nimetatud kontoga tehinguid, puuduvad maksud ja sissetulekud (t IV kd lk 81). Hageja väidetel puudub tal Hong-Kongi konto internetipank ning kõik konto väljavõtted edastatakse paberkandjal praegusele kostja elukoha aadressile XXXXXXX XXX X. Kostja esitatud tõendid Hong-Kongi kontode teadete kohta (t IV kd lk 83-86) ei tõenda kohtu hinnangul vastupidist.
42.Abielu lõppemise aja seisuga kummagi arveldusarvel olnud raha on PKS § 25 järgi abikaasade ühisvara. Kohus nõustus hagejaga, et abielu lõppemise aja seisuga kummagi arveldusarvetel olnud raha saab ühisvarana jagada, kuid ei nõustunud sellega, et hagejale makstud dividendide laekumisega kostja kontole tuleb kostja kasuks kõrvale kalduda poolte võrdsuse põhimõttest. Kohus selgitas, et kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad PKS § 29 lõike 1 kohaselt sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Seega saab kohus jagada poolte ühisvarana abielu lõppemise aja seisuga kostja Soome Salon Osuuspankki arvelduskontol nr XXXX XXXX XXXX XXXX XX olnud 92.73 eurot ja Swedbank arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXX olnud 3656.02 eurot, jättes nimetatud summad kostja ainuomandisse. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud hageja Hong-Kongi pangakonto seisu abielu lõppemise aja 26.04.2012 seisuga,
ei kuulunud kostja nõue hageja Hong-Kongi arvelduskontol olnud summa 1467 eurot jagamiseks rahuldamisele.
43.Mõlemad pooled on esitanud üksteise vastu lahusvara hüvitamise nõuded ühisvara arvelt. Hageja leidis, et ta on oma lahusvara kasutanud ühisvara huvides kokku summas 310 784.40 eurot (A OY poolt makstud dividendid 150 000 eurot + hagejale tagasimakstud laenud 8195.58 eurot + hagejale lahusvarana kuulunud kaks kinnistut Soome Vabariigis XXXXXXXXX ja XXXX, millised hageja võõrandas abielu ajal müügihinnaga vastavalt 109 322 eurot ja 26 910.14 eurot + hageja dividendid, mis laekusid kostja nimel olevale arvelduskontole summas 2500 eurot). Kostja eeltoodud nõudega ei nõustunud. Kostja leidis, et kui kohus rahuldab hageja kõnesoleva nõude, siis tuleks rahuldada ka tema nõue lahusvara hüvitamiseks ühisvara arvelt. Kostja arvates on tema analoogselt hagejaga kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides kokku summas 846 912 eurot (kostja poolt enne abiellumist võõrandatud kinnisvara (maja) Soomes aadressil XXXXXXXXXX XX, XXXXXXXX, müügihinnaga 109 322 eurot + M LTD-le antud laenu summas 700 000 USA dollarit tagastamine abielu jooksul).
44.PKS § 210 lõike 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Varem kehtinud PKS § 14 lõikest 1 tulenevalt on abielu kestel abikaasade omandatud vara nende ühisvara. PKS § 15 lõige 1 sätestas, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara. Kohus leidis, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega abielu ajal muutub varem kehtinud PKS § 14 lõike 1 järgi poolte ühisvaraks (Riigikohtu 07.06.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-06, punkt 11). Seega ei olnud pangaarvetele laekunud raha kummagi abikaasa lahusvara. Varem kehtinud PKS § 17 lõiked 1 ja 2 sätestasid, et abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada ning abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kuivõrd poolte vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud, saab eeldada ühisvaraks olnud rahasummade kasutamist kokkuleppel. Lähtudes eeltoodust ei kuulu rahuldamisele poolte nõuded nende lahusvara hüvitamiseks ühisvara arvelt. Seetõttu ei pidanud kohus ka vajalikuks analüüsida poolte esitatud tõendeid kostja 700 000 USA dollari ehk 737 590 euro suuruse laenu andmise ja selle tagastamise asjaolude kohta.
45.Hageja on esitanud kostja vastu hüvitise nõude ühisvara kasutamise eest, kuivõrd kostja soetas abielu ajal ühisvara arvelt oma poja AM nimele XXXXXXX linnas korteri väärtusega 4 599 919 Vene rubla ehk 131 362.84 eurot. Hageja nõuab nimetatust poole hüvitamist. Pooled ei vaidle selle üle, et abielu ajal osteti vaidlusalune vara ühisvara arvelt ning selle ostuhind tasuti 07.05.2007 hageja kontolt. Hageja väidete järgi pidi kostja vara soetama poolte ühisvarasse.
46.Kohus viitas taas PKS § 210 lõikele 2 ning varem kehtinud PKS § 14 lõikele 1 ja § 17 lõigetele 1 ja 2. Kuivõrd poolte vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud, saab eeldada ühisvaraks olnud rahasumma kasutamist kokkuleppel korteri ostuhinna tasumise kohustuse täitmiseks. Nimetatu ei tähenda aga automaatselt ühisvaraks olnud rahasumma kasutamist kokkuleppel kostja poja nimele korteri ostmiseks ostuhinna tasumist. Kehtiva PKS § 34 lõike 3 järgi peab abikaasa vara vähenemise hüvitama, kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta. Kostja väidetel oli hageja teadlik, et korteriomand soetatakse AM nimele ja viibis isiklikult lepingu sõlmimise juures ning et tegemist oli poolte ühisel tahteavaldusel tehtud kinkega kostja pojale ning hageja on sellest kogu aeg teadlik olnud. Kostja tõendas oma väiteid maksekorraldusega, millest nähtub, et korteri eest oli tasutud hageja pangakontolt (t I kd lk
347) ja 2009. aastal sõlmitud lepinguga nr 8, mille allkirjastamise juures viibis hageja (t III kd lk 44-54; tõlge lk 55). Hageja on esitanud selgitused ja tõendid asjaolu tõendamiseks, et nimetatud korteri omandamise tehingu osas kostja esitatud tõend, leping nr 8, on võltsitud, kuna hageja ei ole kunagi nimetatud lepingu sõlmimise juures viibinud, ta ei ole seda lepingut näinud ega selles sisalduvaga nõustunud ning talle ei ole keegi ka nimetatud lepingut kunagi soome keelde tõlkinud ning ta ei ole kunagi soovinud AM-le korterit kinkida või nõustunud temale soetatava korteri kulude hüvitamisega. Hageja on selgitanud, et leping nr 8 on võltsitud ja tegelikkuses ei sõlmitud nimetatud lepingut 19.11.2009, vaid 01.03.2008 (t IV kd lk 103-105). Kuivõrd kostja esitatud lepingu nr 8 sõlmimise juures viibis väidetavalt ka kostja, nõudis kohus Politsei- ja Piirivalveametilt välja tõendi (t IV kd lk 124), mille kohaselt kinnitab Politsei- ja Piirivalveamet, et kostja ei ole ajavahemikul 01.01.–31.12.2009 piiri ületanud. Selleks, et Venemaale minna, oleks kostja pidanud aga piiri ületama ning nimetatud piiriületus oleks fikseeritud piirikontrolli andmekogus, kuivõrd Venemaa ei kuulu Euroopa Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonna riikide hulka, kelle osas piiriületusi ei fikseerita. Nimetatu kinnitab, et kostja ei viibinud lepingu nr 8 sõlmimisel 2009. aastal Venemaal ning kinnitab hageja seisukohta, et kostja poolt esitatud leping nr 8 on võltsitud ja hageja ei ole kunagi nimetatud lepingu sõlmimise juures viibinud. Lisaks on hageja esitanud kohtule kostja 14.12.2010 ja 26.12.2010 elektronkirjad VM-le (t VI kd lk 239-243; tõlge lk 249-251) ning 07.02.2011 elektronkirja AB-le (t VI kd lk 244-246; tõlge lk 252-253), milles kostja korduvalt märgib, et ei ole lepingut nr 8 allkirjastanud. Eelneva tõttu on kohtule ebausaldusväärne kostja väide, et poolte ühisel tahteavaldusel kingiti korter kostja pojale. Viidatud elektronkirjas on kostja ise märkinud, et vaidlusalune korter osteti poja nimele, kuid ei ole kusagil maininud, et korter on poja oma. Hageja poolt kohtule esitatud fotod vaidlusalusest korterist näitavad samuti, et korter on ostetud ja sisustatud kostja jaoks, mitte tema poja AM jaoks (t V kd lk 83-110). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõue kostja poolt tema poja AM nimele XXXXXXXXX XXXXXX, XXXXXXX XXXXX, XXXXXXX XXX XX X-X soetatud korteri ostuhinnast poole summas 65 681.42 euro hüvitamiseks ühisvara vähenemise tõttu.
47.Kostja nõuab B S.A. (ei olnud tegutsev äriühing) kontolt nr XXXXXXX ajavahemikus 12.10.2007–20.07.2012 kadunud summast poole, so 335 771 euro, hüvitamist hageja poolt. Pooled on B S.A tänaseks likvideerinud ja Šveitsi pangas (Lloyds TSB Bank pls) oleva allesjäänud raha omavahel ära jaganud 20.07.2012. Kostja väidete kohaselt oli nimetatud kontol 12.10.2007 seisuga 1 150 965 eurot, kuid jagamise hetkeks oli sellest alles jäänud üksnes 562 385 eurot (t III kd lk 39-40). Kostja kinnitas, et tal puuduvad andmed, mis otstarbel on hageja kontol olevat summat kasutanud, hageja ei ole sellest kostjat teavitanud. Seega on kostja hinnangul alust arvata, et hageja on puudu oleva summa üksnes oma isiklikes huvides kasutanud. Hagejale jäi kostja nõue, mis seondub B S.A.-ga arusaamatuks, kuivõrd ettevõte ei kuulunud poolte ühisvara hulka ning on likvideeritud.
48.Kohus leidis, et kostja ülalnimetatud nõude välistab juba ainuüksi see, et kumbki pool ei ole nõudnud B S.A. jagamist poolte ühisvarana. Samuti ei ole kostja tõendanud nimetatud äriühingu kuulumist poolte ühisvara hulka. Lisaks on äriühing likvideeritud. Seega puudub õiguslik alus kostja nõude B S.A. kontolt kadunud summast poole, so 335 771 euro, hüvitamiseks hageja poolt.
49.Pooled leidsid, et käesolevas menetluses on vajalik ühisvara jagamisel kummagi poole ainuomandisse (lahusvaraks) jäävate kinnisasjade osas tahteavalduste asendamine jõustunud kohtuotsusega, kuivõrd poolte suhted on äärmiselt pingelised.
50.TsÜS § 68 lõikest 5 tuleneb, et juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv
kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhindudes sellest, kelle ainuomandisse kohus vastava vara jättis, kuuluvad poolte taotlused tahteavalduste asendamiseks rahuldamisele.
51.Eeltoodut arvestades jääb hagejale vara kokku väärtusega 2 114 520.63 eurot (s.o 196 295.80+7300+1 902 124.83+8800), millest hageja peab poole, so 1 057 260.32 eurot, kostjale hüvitama. Kostjale jääva vara väärtuseks on kokku 1 044 803.77 eurot (so 133 422.60+8909.28+5750+546 000+142 933.14+95 440+108 600+3748.75), millest kostja peab poole, so 522 401.89 eurot, hagejale hüvitama. Kuivõrd XXXXXXXXX XXXXXXXX XXXXXXX XXXXX XXXXXXX XXX XX X-X soetatud korterit ei ole enam võimalik jagada kui asja, saab kohus arvestada kinnisasja väärtusega 131 362.84 eurot ja jagada rahalist ekvivalenti. Seega peab kostja poole kinnisasja väärtusest summas 65 681.42 eurot hagejale hüvitama. Tasaarvestades poolte vastastikused hüvitised, peab hageja kostjale hüvitama 469 177.01 eurot (so 1 057 260.32 - 522 401.89 - 65 681.42).
52.Kostja taotles, et kohus määraks kohtuotsuses kindlaks otsuse täitmise tagamise hagi tagamise abinõuga selliselt, et hagejal keelatakse võõrandada OÜ A osad ning OÜ-le A kuuluv kinnisvara kuni käesolevas tsiviilasjas otsuse täitmiseni. Kostja selgitas, et hageja on oma käitumisega tõendanud, et teeb kõik selleks, et kostjale hüvitist mitte maksta. Ka hageja vahepealne käitumine, sh kostjale otsasõit ja kallale tungimine ning äriühingu töö täielik halvamine ja lukkude vahetus, tõendab, et hageja teeb kõik võimaliku selleks, et kostjale hüvitist mitte maksta. Seega esineb kostja arvates suur tõenäosus, et hageja võõrandab käesolevas asjas ühisvara jagamise otsuse jõustumise järgselt temale kuuluvad OÜ A osad või võõrandab OÜ A varad, välistamaks kostjale hüvitise maksmist. Hageja vaidles taotlusele vastu, leides, et kostja väited hageja kavatsuse kohta on täielikult meelevaldsed, taotlus ebaproportsionaalne ja ebavajalik, riivates põhjendamatult hageja õigusi.
53.Kohtu hinnangul tuleb jätta kostja taotlus rahuldamata, kuna ei esine selliseid põhjuseid, mille tõttu tuleks otsuse täitmisega seonduvat kostja poolt soovitud viisil reguleerida. Sellisel viisil otsuse täitmise tagamine riivab oluliselt hageja õigusi ja huve. Isegi juhul, kui hageja võõrandab käesolevas asjas ühisvara jagamise otsuse jõustumise järgselt temale kuuluvad OÜ A osad või võõrandab OÜ A varad, ei välista see kostjale hüvitise maksmist.
54.08.08.2013 esitas hageja uuesti taotluse, et kohus nõuaks välja kõigis Venemaa pankades kostja pangakontode väljavõtted (t VI kd lk 5). 08.08.2013 kinnitas kostja veelkordselt kohtule, et tal puuduvad kõigis Venemaa pankades, sh ka hageja poolt nimetatud pankades, kontod (t VI kd lk 3). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-169-10 seisukohal, et pooled peavad avaldama oma seisukohad üldjuhul eelmenetluses (TsMS § 329). Vajadusel teeb kohus selle kohustuse täitmiseks pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lõike 2 teine lause). Pool peab arvestama teise poole õigusega saada piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks (TsMS § 330 lõikedd 3 ja 4). Kohus võib käsitletava kohustuse täitmiseks pikendada eelmenetlust ja võtta vastu hilinenult esitatud avaldusi, taotlusi, tõendeid, väiteid või vastuväiteid (TsMS § 331 lõige 1) või lükata erandkorras kohtuistungi edasi (TsMS § 331 lõige 2). Juhul, kui maakohus on kvalifitseerimis- ja selgituskohustust rikkunud, võib ringkonnakohus võimaluse korral selle rikkumise kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 teine lause), andes pooltele vajadusel võimaluse esitada apellatsioonimenetluses ka uusi tõendeid (TsMS § 230 lõike 2 teine lause, § 639 lõige 1, § 652 lõike 1 punkt 2 ja lõike 3 punkt 2 ning lõige
9). Sellisel juhul ei piira TsMS § 652 lõikes 4 sätestatu uute tõendite vastuvõtmist. Siinjuures märkis kohus lähtuvalt käesoleva asja toimiku materjalidest, et kohus andis pooltele viimaseks tähtajaks kõigi tõendite esitamiseks 03.06.2013. Kuna antud asjas on eelmenetlus lõpetatud, millega pooled ka ise nõustusid 25.04.2013 kohtuistungil, jättis kohus hageja taotluse kostja Venemaa pangakontode väljanõudmiseks tähelepanuta. Hageja apellatsioonkaebus ja seisukoht kostja apellatsioonkaebuse osas
55.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus: 1) määras OÜ A väärtuseks 1 902 124.83 eurot; 2) jättis rahuldamata hageja nõude tema lahusvara summas 310 784.40 eurot hüvitamiseks ühisvara arvelt; 3) mõistis hagejalt kostjale enamsaadud ühisvara eest välja hüvitise 469 177.01 eurot; 4) jättis lahendamata hageja nõude tasaarvestuse osas; 5) jättis tähelepanuta hageja taotluse tõendite väljanõudmiseks.
56.Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega määrata OÜ A väärtuseks 1 242 556.56 eurot, rahuldada hageja nõue lahusvara summas 310 784.40 eurot hüvitamiseks ühisvara arvelt ning lugeda see tasaarvestatuks kostja poolt enamsaadud ühisvara arvelt maksmisele kuuluva hüvitisega ning mõista kostjalt hagejale välja hüvitis enamsaadud vara arvelt. Menetluskulud jätta kostja kanda. Koos kaebusega esitas hageja taotlused nõuda Alfabank, Sberbank Venemaa ja VTB Pangast välja kostjale kuuluvate kontode väljavõtted perioodi 01.08.2010–26.04.2012 kohta, teostada OÜ A väärtuse väljaselgitamiseks ekspertiis.
57.Kaebuse põhjenduste kohaselt hindas maakohus esitatud tõendeid vääralt, kohaldas materiaal- ja menetlusõigust ebaõigesti ning jõudis seetõttu valedele järeldusteni.
58.Kohus ei hinnanud õigesti OÜ A väärtust. Hagejale jääb arusaamatuks, millele tuginevalt on kohus pidanud ettevõttele kuuluva kinnistu väärtuseks 1 400 000 eurot ja viie sõiduki väärtuseks kokku 130 000 eurot, samuti millele tuginevalt pidas kohus võimalikuks arvestada täies ulatuses A OY nõuet summas 371 624.83 eurot, kuigi kostja ise on pidanud nimetatud nõude A OY pankrotimenetluses rahuldamist põhimõtteliselt perspektiivituks. A OY pankrotihaldur on ettevõtte nõude rahuldamist pidanud võimalikuks maksimaalselt 40 000–50 000 euro ulatuses. Seega on kohus hinnanud ettevõtte väärtuse tegelikust kõrgemaks. Kohus ei selgitanud, millele tuginevalt asub ta ettevõtte väärtust hindama, samuti seda, et arvestab hindamisel täies mahus A OY nõudega, kinnistute ja viie sõiduki väärtusega. Nõude väärtuseks A OY vastu ei ole 371 624.83 eurot ja sõidukite väärtuseks ei ole 130 000 eurot. Ettevõttele kuuluva kinnistu väärtuse osas on kohus tõendit ebaõigesti hinnates leidnud väärtuseks 1 400 000 eurot. Kinnistu maksimaalseks väärtuseks on 1 100 000 eurot, mis on sisuliselt ka kogu ettevõtte väärtuseks, arvestades ettevõtte tänast seisu. Hageja on kohtule esitanud tõendina AL-i selgituse, mille kohaselt oli ettevõtte väärtuseks koos varadega 1 200 000–1 400 000 eurot. Tänaseks on selgunud, et selle hinnangu puhul ei olnud arvestatud kõikide ettevõtte kohustustega. Seega rikkus kohus selgitamiskohustust, hindas tõendeid ebaõigesti ja sellest tulenevalt määras ettevõtte väärtuse ebaõigesti. Selleks, et võimalikult täpselt määrata ettevõtte väärtus, peab seda tegema riiklikult tunnustatud ekspert.
59.Hageja ei nõustu kohtuga tema lahusvara hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas. Varem kehtinud PKS-i kohaselt oli võimalik poolte võrdsusest kõrvale kalduda § 19 alusel ning võtta arvesse, et ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt. Kehtiva PKS-i alusel nimetatu võimalik ei ole, kuid ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et lahusvaraks oleva vara arvelt abielu ajal saadud dividendid või antud laen oleksid ühisvara üksnes sellest
tulenevalt, et need laekusid abielu ajal pangakontole ja hagejal puudub õigus nõuda lahusvara arvelt ühisvara suurenemise hüvitamist. Lahend, millele kohus viitab, ei ole kehtiva PKS-i regulatsiooni osas üheselt kohaldatav. Kehtivas PKS-s on poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumise asendamiseks nähtud ette, et kui üks abikaasadest oma lahusvara ühisvara huvides kasutab, siis on sellel abikaasal õigus nõuda hüvitist. Hageja on esitanud kohtule selgitused ja tõendid, millega on tõendanud lahusvara kasutamist ühisvara huvides. Kohus ei ole nimetatut ega hageja esitatud selgitusi ja tõendeid üldse analüüsinud kehtiva PKS § 34 lõike 2 mõttes.
60.Kohus jättis hageja korduva taotluse kostja Venemaal asuvate pangakontode osas tõendite väljanõudmiseks tähelepanuta tuginedes sellele, et eelmenetlus oli lõppenud ning pooltel on võimalus apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid. Samas on kohus selgitanud, et kohtul oli võimalus eelmenetluse uuendamiseks. Hageja hinnangul olukorras, kus kostja nõustus kohtule hageja nõutud tõendid esitama ja ka sellega, et kohus nimetatud tõendid välja nõuab, ning kohus ei olnud teatanud pooltele kohtuotsuse tegemise aega, ei ole menetlusökonoomika põhimõttega kooskõlas taotluse tähelepanuta jätmine kohtu poolt väljendatud põhjendustel. Kohus on otsuses nentinud, et kostja poolt kohtule vastuväidete tõendamiseks esitatud mitmed tõendid on ebausaldusväärsed, samuti on hageja teinud kõik endast oleneva, et selgitada välja ja põhistada ning tõendada kohtule kostja Venemaal asuvate arvelduskontode osas tõendite väljanõudmise vajadust. Nimetatust tulenevalt on arvelduskontode puudumise osas üksnes kostja kinnitusele tuginemine olukorras, kus hageja on esitanud dokumentaalse tõendi, mis kostja kinnitusele vastupidist tõendab, ennatlik ja põhjendamatu.
61.Kostja apellatsioonkaebusele vaidleb hageja vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus ja seisukoht hageja apellatsioonkaebuse osas
62.Kostja palub apellatsioonkaebuses palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus: 1) jättis hageja ainuomandisse korteriomandi Tallinnas XXXXX XX-X ja mitteeluruumi (garaaž) nr XX Tallinnas XXXXXX XX; 2) määras OÜ A osa väärtuseks 1 902 124.83 eurot; 3) kohustas kostjat andma nõusoleku KRS § 341 lõike 1 tähenduses kinnisasjade (kinnistusraamatu registriosade nr XXXXXXXX ja nr XXXXXXX) teise jao omanikukannete, mille kohaselt on kostja korteriomandi Tallinnas XXXXX XX-X ja mitteeluruumi (garaaži) nr XX Tallinnas XXXXXX XX ühisomanik, kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse kinnisasjade ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja; 4) määras I OÜ osa väärtuseks 142 933.14 eurot; 5) jättis kostjale sisustusesemed väärtuses 95 440 eurot; 6) jättis kostjale väärtesemed väärtuses 108 600 eurot; 7) jättis rahuldamata kostja nõude hageja Hong-Kongi arvelduskontol olnud summa 1467 eurot jagamiseks; 8) rahuldas hageja nõude kostja poolt oma poja AM nimele soetatud korteri ostuhinnast poole summas 65 681.42 euro hüvitamiseks; 9) määras resolutsiooni punktis 11 hüvitise suuruseks 469 177.01 eurot; 10) jättis rahuldamata kostja taotluse otsuse täitmise tagamiseks.
63.Kostja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega jagada poolte ühisvara alljärgneval viisil ning hindades: 1) hageja ainuomandisse jätta alljärgnev vara koguväärtuses 3 120 284.58 eurot: A OÜ osad väärtusega 3 111 484.58 eurot; väärtesemed: Rado kell 500 eurot, Rado kell 1000 eurot, Brequet meeste kell 7000 eurot, mansetinööbid 300 eurot, kokku 8800 eurot;
2) kostja ainuomandisse jätta alljärgnev vara koguväärtuses 907 209.82 eurot: kinnistu XXXXXXX XXX X Tallinnas väärtusega 546 000 eurot; korter XXXXXXXX X-XXX väärtusega 133 422.60 eurot; garaaž XXXXXXXX X-XXX väärtusega 8909.28 eurot; panipaik XXXXXXXX X-XXX väärtusega 5750 eurot; korter XXXXX XX-X väärtusega 196 295.80 eurot; garaaž XXXXXX XX-XX väärtusega 7300 eurot; XXXXXXX XXX X asuv mööbel ja tehnika ning väärtesemed, summas 1885.39 + 3898 eurot; I OÜ osa väärtusega 0 eurot; 3) mõista hagejalt kostjale välja enamsaadud vara arvelt hüvitis summas 1 106 537.30 eurot; 4) rahuldada kostja taotlus otsuse täitmise tagamiseks selliselt, et keelata hagejal käsutada OÜ A osa ning OÜ-le A kuuluvat kinnisvara kuni käesolevas tsiviilasjas otsuse täitmiseni; 5) juhul, kui hageja esitab omapoolse apellatsioonkaebuse ning taotleb tema lahusvara summas 310 784.40 eurot hüvitamist ühisvara arvelt, siis jääb ka kostja enda juurde ning nõuab kohtuotsuse resolutsiooni punkti 8 tühistamist ning kostja lahusvara summas 846 912 euro hüvitamist ühisvara arvelt; 6) menetluskulud jätta hageja kanda.
64.Maakohtu otsus põhineb materiaal- ja menetlusnormide rikkumisel ning vääralt või ebapiisavalt tuvastatud tõenditel ja asjaoludel.
65.OÜ A väärtus on ebaõigesti määratud. Eelkõige on kohus äriühingu hinna määramisel asunud väärale seisukohale, et aluseks tuleb võtta hageja esitatud Kentmanni Advokaadibüroo OÜ 29.05.2013 dokument (t V kd lk 81) ning et 2 900 000 euro suurust müügihinda ei tõenda kostja esitatud elektronkirjad (t V kd lk 221-224). Kostja ei püüdnudki nimetatud kirjavahetusega tõendada äriühingu hinda, vaid seda, et AL on avaldanud kohtule ebaõigeid andmeid ostjate puudumise kohta. Kostja esitatud kirjavahetus tõendab, et ostuhuvilisi oli mitu ja AL valetas ostjate puudumise kohta. Seetõttu on kogu esitatud tõend ebausaldusväärne ja oleks tulnud jätta hinna määramisel arvestamata. Kohus ei selgitanud, miks ta peab AL-i seisukohta äriühingu hinna osas määravaks tõendiks, kuivõrd viimane ei ole ekspert ega asjatundja turuväärtuse hindamisel. Samuti on kohus jätnud põhjendamata, miks ta ei arvestanud, et hageja sõlmis vaidlusaluse käenduslepingu Kentmanni Advokaadibürooga 23.03.2012 OÜ A kinnistu koos tootmishoonete ja äriga võõrandamiseks ajal, kui oli päev varem, so 22.09.2012, esitanud kohtule ühisvara jagamise hagi, kus märkis osaühingu hinnaks 1 200 000 eurot.
66.Ka ajas kohus äriühingu hinna määramisel segamini kostja poolt 07.08.2013 esitatud kaks erinevat tõendit ning nendega seotud selgitused punktides 1.1, 1.10 ja 1.11. Sellest tulenevalt jättis kohus ebaõigesti arvestamata äriühingu pearaamatupidaja JS ́i poolt 30.05.2013 väljastatud tõendi, mis kinnitab OÜ A kauba jäägiks 489 009.75 eurot. Kostja selgitus 07.08.2013 seisukoha punktis 1.1 oli esitatud lisale 1, mis sisaldas 02.07.2013 ära viidud asjade nimekirja ja kalkulatsiooni, mitte pearaamatupidaja poolt 30.05.2013 koostatud inventuurile. Nimetatud dokument tõendas asjaolu, et pärast 30.05.2013 inventuuri on hageja pahatahtlikult vähendanud äriühingu väärtust, mitte ei tõendanud äriühingule kuuluva kauba, tooraine ja pooltoodangu olemasolu või selle väärtust. Viimatinimetatut tõendas 30.05.2013 koostatud ja allkirjastatud inventuur, mille kohus jättis eksituse tõttu tähelepanuta. Seega on kohus jätnud äriühingu väärtuse hindamisel arvestamata äärmiselt olulise tõendi ning vähendanud seetõttu äriühingu väärtust 489 009.75 euro ulatuses. Ligilähedast tooraine ja pooltoodangu olemasolu kinnitab ka hageja enda poolt tehtud kindlustuspoliis (t III kd lk 79-83), mille järgi oli ajavahemikul 11.03.2012–10.03.2013 OÜ A kaubad, tooraine ja pooltoodang kindlustatud 550 000 eurole ning mille kohus jättis arvestamata. Pidevat toormaterjali, kauba ja toodangu mahtu ligikaudu 500 000 euro väärtuses tõendavad nii varasem audiitori kontrollitud
raamatupidamisbilanss kui muud inventariseerimisaktid, mis koostati igakuiselt ja allkirjastati pearaamatupidaja poolt.
67.Arusaamatuks jääb, kas kohus oleks lugenud kindlustuspoliisi piisavaks tõendiks juhul, kui sellele oleks lisatud seadmete, mööbli jm vallasvara täpne nimekiri. Kostja hinnangul tõendavad poliisis toodud andmed üheselt äriühingule kuuluvate seadmete, tehnika ning mööbli koguväärtust. Isegi, kui kohus oleks leidnud, et kindlustuspoliisil märgitud esemete väärtus on amortisatsiooni tõttu vähenenud, siis oleks kohus pidanud amortisatsiooni arvestama, mitte ei oleks tohtinud jätta poliisil toodud vallasvara üldse arvestamata. Kindlustuspoliis nimetatud varale tõendab, et see vara on olemas. Nimetatud varata (sh tootmisseadmed, arvutitehnika, mööbel) ei saa toimida ükski tootmisettevõte. OÜ-le A kuuluva vallasvara olemasolule ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Seega on kohus jätnud vääralt nimetatud vara arvesse võtmata. Lisaks on kohus vallasvara arvestamata jätmisel kaldunud kõrvale poolte võrdse kohtlemise printsiibist, võttes samal ajal arvesse hageja esitatud XXXXXXX XXX X kindlustuspoliisi vallasvara osas. Seega on kohus jätnud ebaõigesti arvestamata OÜ A väärtuse hulka 820 350 eurot (arvuti- ja kontoritehnika – 32 000 eurot, mööbel – 38 350 eurot, masinad ja seadmed – 750 000 eurot). Kohus oleks võinud arvestada nimetatud varalt amortisatsiooni, aga ta ei saanud vara üldse arvestamata jätta. Kuna kohus on asunud seisukohale, et ei ole tõendatud nimetatud vara väärtus tänase seisuga, siis esitab kostja OÜ A poolt 11.03.2013 sõlmitud uue poliisi perioodiks 11.03.2013–10.04.2014, mis tõendab vallasvara väärtuse hetkeseisu suuruses 720 350 eurot. Kostja nõustub kohtu poolt tehtud muu OÜ A väärtuse arvestusega. Seega on kohus jätnud ebaõigesti lisamata äriühingu väärtusele kostja poolt tõendatud toor- ja valmismaterjali kui ka muu vallasvara. Eeltoodud vaidlustatud asjaolude ja summade liitmisel on OÜ A väärtus 30.05.2013 seisuga 3 111 484.58 (1 902 124.83+720 350+489 009.75) eurot. Hageja ei ole kordagi vaidlustanud tema enda poolt sõlmitud kindlustuspoliisi ega ole vastu väitnud asjaolule, et poliisis toodud summad oleksid valed või et nendelt tuleks arvestada amortisatsiooni, mistõttu palub kostja kohtul amortisatsiooni arvestamata jätta. Samuti on vahepealsel ajal (so pärast otsuse tegemist) äriühingu pangaarvele ostjate poolt tasutud summa 33 938 eurot, mida arvesse võttes peaks osaühingu väärtus olema nimetatud summa võrra veelgi suurem.
68.Kostja ei nõustu XXXXX XX-X asuva korteri ja XXXXXX XX-XX asuva garaaži jätmisega hageja ainuomandisse. Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei nõustu kostja toodud selgitustega ega lähtu korteri ja garaaži jagamisel põhimõttest, et ühisvara jagatakse asjadena võimalikult võrdselt, et väljamõistetav kompensatsioon oleks väiksem. Kuna hagejale jääva ühisvara väärtus on märgatavalt suurem, tuleks kõnealused kinnisasjad jätta kostjale. Samas on kohus ise otsuses leidnud, et lähtus vallasasjade jätmisel kostjale eelkõige sellest, et jagada ühisvara asjadena võimalikult võrdselt. Seega on kohus jätnud põhjendamata, miks ta lähtub erinevate asjade jagamisel erinevatest põhimõtetest. Seda enam, et hagejale jäävale OÜ-le A kuulub XXXXXX asuv korter, milles hageja võiks nendel vähestel Eestis viibitud aegadel elada. Isegi kui eeldada, et maakohtu toodud OÜ A väärtuse kalkulatsioon on õige, siis kuulub kohtu poolt toodud jagamise tulemusena hagejalt kostjale hüvitamisele 469 177.01 eurot. XXXXXX kinnisvara jätmisel kostjale oleks aga hüvitamisele kuuluva summa väärtuseks 165 631.33 eurot. Äriühingu tegelikku turuväärtust arvestades oleks hagejale jääva vara väärtus ning hageja poolt kostjale hüvitatava vara väärtus isegi XXXXXX korterit ja garaaži arvestamata märgatavalt suurem. Lisaks võib kostjal osutuda hagejalt hüvitise kättesaamine praktiliselt võimatuks, kuna hageja on juba astunud samme OÜ A vara väärtuse vähendamiseks. Eeltoodule tuginedes palub kostja tühistada otsuse viidatud kinnisvara hagejale ainuomandisse jätmise osas ja jätta uue otsusega XXXXX XX-X korter ja XXXXXX XX-XX garaaž kostja ainuomandisse.
69.Kostja ei nõustu kohtu poolt määratud I OÜ väärtusega, mille on kohus arvestanud tuginedes hageja esitatud bilansile seisuga 05.06.2013. Kostja on menetluse käigus lükanud ümber hageja esitatud andmed ning tõendanud, et bilanss on ebaõige. Kostja jääb oma 03.07.2013 punktis 4 esitatud seisukohtade juurde. Lisaks on kohus kaldunud kõrvale poolte võrdse kohtlemise printsiibist, jättes kostja esitatud OÜ A pearaamatupidaja koostatud ja allkirjastatud inventuuriakti tähelepanuta, leides, et see on mõlema osaniku poolt allkirjastamata. Samas võttis kohus I OÜ arvestamisel aluseks hageja esitatud bilansi, mis on mõlema osaniku ja juhatuse liikme poolt allkirjastamata. Seega tuleb uue otsusega määrata kostja ainuomandisse I OÜ osa väärtusega 0 eurot.
70.Kostja ei nõustu osaliselt kohtu poolt määratud sisustusesemete kostja omandisse jätmisega ega nendele määratud väärtusega. Kostja on korduvalt kinnitanud, et pooltel puuduvad paljud esemed, mida hageja kirjeldab hagiavalduse punktides 1.6 ja 1.7 ning ülejäänud osas ei ole nende väärtus selline nagu hageja seda väidab olevat. Hageja esitatud kindlustatava vara nimekiri ei tõenda selles oleva vara olemasolu ega vara väärtust tänase päeva seisuga, kuivõrd tegemist on 27.03.2007 koostatud nimekirjaga. Lisaks ei ole hageja tõendanud hagetava vara olemasolu abielu lõppedes. Kostja ei nõustu kohtuga, et kindlustusele esitatud nimekirja ning hageja esitatud piltidega on tõendatud kogu nimekirjas oleva vara olemasolu. Kõnealustelt fotodelt ei nähtu kogu nimekirjas olevat vara. Kostja on esitanud omapoolse vara nimekirja, millise vara olemasoluga ta nõustub ja on toonud ka nende ligilähedased hinnad. Otsusest jääb arusaamatuks, millise kalkulatsiooni alusel on kohus pidanud vallasvara tänase päeva väärtuseks 95 440 eurot. Hageja esitatud nimekirja maksumuseks oli kokku 355 425 eurot. Isegi, kui eeldada, et nimetatud vara oleks pooltel jagamise seisuga alles, tuleks lähtuda sellest, et nimekiri koos maksumusega on koostatud 6 aastat tagasi ning nimekirjas olevate asjade keskmine vanus on 10 aastat, mistõttu peaks kogu kõnealuse vara maksumus olema muutunud amortisatsiooni arvestades olematuks. Kostja on pidevalt hageja toodud hindadele vastu vaielnud, leides, et need on ülepaisutatud. Nimekirjas märgitud tehnika on soetatud aastatel 2000–2005, seega kaotanud tänaseks igasuguse väärtuse. Kohus on aga tehnika väärtuse aluseks võtnud hageja toodud hinnad, leides nt, et 8 aastat vana külmkapi maksumuseks on 800 eurot (2007. aastal oli selle maksumuseks 1501 eurot). Seega on kogu vallasvara osas vanade esemete hind kohtu poolt ülimalt kõrgeks määratud. Samuti on kostja leidnud, et kogu sisseehitatud mööbel ja integreeritud tehnika kuulub XXXXXXX XXX X kinnisvara väärtuse hulka. Kohus on ise leidnud, et hageja on kätte saanud televiisori Sony 32 ja Aarnion palltooli, kuid on nimetatud esemed jätnud siiski kostja omandisse ning arvestanud sellest lähtuvalt ka vara väärtuse koos nimetatud esemetega. Kohus on juba varasemalt käesolevas menetluses (Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2012 määrus) asunud seisukohale, et kogu hageja esitatud vara ei asu XXXXXXX XXX X hoones, vaid äriühingus OÜ A ning on seega hageja poolt juba kätte saadud. Seetõttu on väär kohtu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt muude asjade kättesaamist. Peale eeltoodu on kostja kätte saanud hageja poolt 10.04.2012 XXXXXXX XXX X tehtud kindlustuspoliisi kehtivusega 10.04.2012–09.04.2015, millest nähtuvalt on hageja hinnanud kogu koduse vallasvara summale 100 000 eurot, sh kuuluvad koduse vallasvara hulka ka riided, jalatsid, kotid ja kosmeetika. Hageja poolt kohtule esitatud nimekiri ja selle maksumus ületab 100 000 eurot, see ei sisalda aga pooltele isiklikult kuuluvaid riideid, jalatseid, kotte ega kosmeetikat. Kõnealune nimekiri sisaldab ka sisseehitatud mööblit, mille kohus on määranud kinnisvara hulka kuuluvaks. Tuginedes eeltoodule nõustub kostja temale jääva vallasvaraga vastavalt kaebuses toodud nimekirjale ning koguväärtuses 1885.39 eurot.
71.Kostja ei nõustu osaliselt kohtu poolt määratud väärtesemete kostja omandisse jätmisega ega neile määratud väärtusega. Kostja leiab jätkuvalt, et pooltel puudub suurem osa kõnealustest esemetest. Vastavalt kindlustusmaaklerilt saadud täiendavale infole on hageja
perekonna väärtesemed 2012. aastal kindlustatud summale 9800 eurot ning olid varasemalt Seesam kindlustuses kindlustatud summale 10 800 eurot. Seega ei vasta tõele asjaolu, et perel oleks väärtesemeid hageja poolt väidetud summas kindlustatud olnud või et perel oleks nimetatud väärtuses väärtesemeid üldse kunagi olnud. Kostja nõustub temale jäetavate väärtesemetega maksumuses 3898 eurot vastavalt kaebuses toodud nimekirjale.
72.Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, mis puudutab hageja nõude rahuldamist kostja poolt oma poja AM nimele soetatud korteri ostuhinnast poole hüvitamiseks. Kohus on asunud Politsei- ja Piirivalveameti tõendi alusel valele seisukohale, et kostja ei saanud viibida Venemaal lepingu allkirjastamisel, kuna nimetatud tõendist nähtuvalt ei ole fikseeritud tema piiriületusi. Kostja kinnitas istungil ning kinnitab veelkordselt, et käis ja käib siiamaani Venemaal läbi Soome Lappenrantaa, seega tema piiriületust ei fikseeritagi Eestis. Sellest hoolimata on kohus asunud seisukohale, et Venemaale minekuks oleks kostja pidanud piiri ületama, mis oleks registreeritud piirikontrolli andmekogus. Kohus isegi ei kaalunud võimalust, et kostja oleks võinud XXXXXXXXXX sõita Soome kaudu. Kostja esitab kohtule komandeeringu tõendi, millele on lisatud 2009. aasta Venemaa piiriületuse tempel. Seega on kohus asunud väärale seisukohale leides, et kuna kostja ei viibinud ise lepingu allkirjastamise juures, siis on kõnealune leping võltsitud. Kostjale jääb arusaamatuks ka kohtu väide, et hageja esitatud kirjavahetuses märgib kostja korduvalt, et ei ole lepingut nr 8 allkirjastanud. Nimetatud kirjavahetus sisaldab XXXXXXX linnas asuva korteriühistu liikmeks astumise lepinguga seonduvaid asjaolusid ning kirjas kinnitab kostja, et ei ole kunagi allkirjastanud lepingut korteriühistu liikmeks astumiseks. Kohtu poolt viidatud leping nr 8 on aga hoopis teine dokument, mistõttu hageja esitatud kirjavahetus ei puutu käesoleval juhul asjasse. Samuti ei ole kostja nimetatud kirjavahetuses kordagi maininud lepingut nr 8. Tuginedes eeltoodule leiab kostja, et ta ei ole vaidlusalust lepingut nr 8 võltsinud, vaid see on ka tegelikkuses allkirjastatud, mille juures viibis hageja isiklikult. Ka jääb kostjale arusaamatuks, mida pidas kohus silmas, kui mainis, et viidatud elektronkirjas on kostja ise märkinud, et vaidlusalune korter osteti poja nimele, kuid ei maininud, et korter on poja oma. AM (tellija) ja A OY (täitja) vahel sõlmitud kokkulepe, mille oli äriühingu poolelt allkirjastanud hageja, tõendab, et hageja võttis äriühingu esindajana kohustuse muretseda vaidlusalusesse
XXXXXXX
korterisse seadmed ja muud siseviimistlusmaterjalid ning AM võttis endale kohustuse nende eest tasuda. Kui vaidlusalune korter oleks ostetud abikaasade ühisvara hulka, jääb arusaamatuks, miks oleks pidanud AM nende eest tasuma. Seega tõendab täiendavalt esitatav kokkulepe, et hageja teadis korteri ostmisest AM nimele.
73.Eeltoodust tulenevalt kuulub muutmisele ka otsuse resolutsioon hüvitise suuruse osas, kuna kostja on tõendanud, et määratud hüvitise suurus on vale. Juhul, kui kohus jätab hageja ainuomandisse OÜ A osa väärtusega 3 111 484.58 eurot ning väärtesemed väärtusega 8800 eurot, on hagejale jääva vara väärtuseks kokku 3 120 284.58, millest kostjale hüvitamisele kuulub 1 560 142.20 eurot. Kostjale jääva vara väärtuseks on kokku 907 209.82 eurot, millest kostja peab poole, so 453 604.91 eurot, hagejale hüvitama. Tasaarvestades poolte vastastikused hüvitised, peab hageja kostjale hüvitama 1 106 537.30 eurot (so 1 560 142.20 - 453 604.91).
74.Juhul, kui hageja esitab omapoolse apellatsiooni ning nõuab tema lahusvara summas 310 784.40 eurot hüvitamist ühisvara arvelt, siis jääb ka kostja enda juurde ning nõuab otsuse resolutsiooni punkti 8 tühistamist ning kostja lahusvara summas 846 912 eurot hüvitamist ühisvara arvelt. Selles osas jääb kostja maakohtus esitatud seisukohtade juurde.
75.Kostja ei nõustu kohtuga otsuse täitmise tagamise taotluse rahuldamata jätmisel. Lisaks kostja poolt varem toodud asjaoludele on hageja pärast kohtuotsuse tegemist tekitanud
olukorra, kus ta on kõrvaldanud kõik võimalused kostjal äriühingu ruumidesse saamiseks. Nimelt on ta muutnud äriühingu ruumide uksekoodid ja andnud ruumides valveteenust pakkuvale äriühingule teada, et kostjat ei tohiks enam äriühingu ruumidesse lasta. Asja kontrollimisel selgus, et hageja on vahepealsel ajal andnud OÜ A tootmishooned hageja 100% omandisse kuuluvale äriühingule B OÜ (registrikood XXXXXXXX). Vastav kanne on sisse kantud ka XXXXXX XX kinnistusraamatusse. Samuti nähtub äriühingule kuuluva XXXXXXXXX kinnistu kinnistusraamatust, et sinna on esitatud kinnistamisavaldus (plomm), mis hoiatab, et menetlus on lõpetamata ning kinnistusraamatusse võib osa kandeid olla tegemata. 12.09.2013 on registreeritud kinnistamisavaldus nr XXXXXXXXX seoses notari RK tehinguga nr 4357/2013. Mis alusel vastavad kanded kinnistusraamatusse on kantud, ei ole kostjale teada, sest hetkel puudub OÜ-l A juhatuse liige, kes oleks saanud ning võinud seda teha. Seega on hageja veel enne otsuse jõustumist astunud samme temale jääva vara vähendamiseks, et kostjale väljamaksmisele kuuluva hüvitise osas otsuse täitmist võimatuks muuta. Kõik hageja poolt pärast maakohtu otsust tehtud tehingud on tehtud teadlikult äriühingu väärtuse vähendamiseks, mistõttu palub kostja äriühingu väärtuse arvestamisel võtta arvesse selle väärtus hiljemalt 27.08.2013, so kaevatava otsuse seisuga. Pärast nimetatud kuupäeva on kostja kaotanud äriühingu üle igasuguse kontrolli.
76.Hageja apellatsioonkaebusele vaidleb kostja vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
77.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus asja menetlemisel ja lahendi tegemisel osaliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mistõttu tuleb otsus osaliselt tühistada. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, mille tulemusena muutuvad hagi- ja vastuhagiavalduse rahuldamise ulatused. Mõlemad apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 634 lõike 1 alusel jätab kolleegium tähelepanuta 17.11.2014 menetlusdokumendis kostja poolt esitatud apellatsioonkaebuse muutmise avalduse, kuna see on esitatud peale apellatsioonitähtaja lõppu.
78.Ühisvara koosseisu osas vaidlustab hageja Venemaa pankades ajavahemikul 01.08.2010 kuni 26.04.2012 kostja nimel avatud arveldusarvetel asunud rahaliste vahendite suuruse kindlaks tegemata jätmise ja ühisvara koosseisust välja jätmise. Kolleegium hageja kaebusega ei nõustu. Võimalike rahaliste vahendite olemasolu Venemaa pankades kostja nimel avatud arveldusarvetel käsitles maakohus otsuse punkti 35 teises lõigus jättes rahuldamata hageja taotluse nõuda kolmest Venemaa pangast välja andmed kostja nimel avatud arveldusarvete kohta. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist oli hilinenult esitatud taotlusega ja maakohtul oli alus jätta see rahuldamata. Kuna maakohus tegutses kooskõlas kehtivate menetlusõiguse normidega, puudub ka ringkonnakohtul alus rahuldada apellatsioonkaebuses esitatud samasisulist taotlust. Ringkonnakohtu seisukoht põhineb järgmisel: TsMS § 363 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt peab hagiavaldus sisaldama hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja tõendeid, mis kinnitavad neid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga soovitakse tõendada. Hagiavalduses (t I kd lk 3-12) ei toonud hageja abikaasade ühisvara koosseisus välja arveldusarvetel asuvaid rahalisi vahendeid. Asjaolu, et jagatava ühisvara hulka võib kuuluda ka pangakontodel asuvaid rahalisi vahendeid, tõi vastuhagis esile kostja (t II kd lk 59-70). TsMS § 394 lõike 2 punkti 3 kohaselt peab kostja vastus hagile ja hageja vastus vastuhagile sisaldama muuhulgas kõiki taotlusi ja väiteid ning tõendeid iga esitatud faktilise väite kohta. Vastuses vastuhagile (t II kd lk 124-135) esitas hageja tõendi tema nimel Hongkongis avatud pangakonto kohta (samas lk 149-150). Muid väiteid ega taotlusi seonduvalt võimalikel pangakontodel asuvate
abikaasade rahaliste vahenditega ei esitatud. 15.02.2013 menetlusdokumendis (t III kd lk 133) tõi hageja esile ühise konto Soome pangas ning kostja kontod Swedbankis ja Soomes Salon Osuuspankkis ning rõhutas, et „hagejale teadaolevalt muud kontod, millised kuuluksid poolte ühisvarasse ja millistel oleksid rahalised vahendid, mida ühisvarana jagada, puuduvad“. Vastuoluliselt eelnevale tõi hageja siiski samas menetlusdokumendis esmakordselt esile Venemaal asuvad võimalikud pangakontod, taotlust selles osas põhistamata. Kostja kinnitas vastuseks sellele, et tal ei ole Venemaal ühtegi pangakontot avatud (t IV kd lk 61) ja taotles selle kohta enda ülekuulamist vande all. 17.04.2013 menetlusdokumendis nõustus hageja kostja taotlusega (t IV kd lk 93). Kohtuistungil 25.04.2013 (protokoll t IV kd lk 119-121) määras maakohus viimaseks kõikide dokumentide ja taotluste esitamise tähtajaks 03.06.2013. Pooled kohtu tegevusele vastuväiteid TsMS § 333 mõttes ei esitanud. Selle aja jooksul hageja Venemaa pankadega seonduvat sellist taotlust ei esitanud, mille rahuldamist oleks maakohtul olnud võimalik kaaluda (ilmselgelt oleks sisuliselt võimatu ja ka mittevajalik olnud teha järelepärimisi kõikidesse Venemaa pankadesse). Ka pikendatud tähtaja (kuni 14.06.2013) kestel esitatud hageja vastus Venemaa pankadega seonduvat taotlust ei sisaldanud (t V kd lk 37-52). Vastupidi – alapunktis V tõi hageja selgesõnaliselt esile, et poolte nõuded puudutavad rahalisi vahendeid vaid Eesti ja Hongkongi krediidiasutustes. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Sama sätte lõike 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et pooled vahetasid maakohtus korduvalt erinevaid menetlusdokumente ja neil oli võrdne võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata. Kolleegium ei tuvastanud menetlusõiguste rikkumisi maakohtu poolt, mis annaks TsMS § 652 alusel ringkonnakohtule õiguse kaaluda hageja taotluse rahuldamist apellatsiooniastmes.
79.Mõlemad menetlusosalised vaidlustavad maakohtu poolt määratud hagejale jääva OÜ A osa väärtuse. Kolleegium nõustub mõlema poole etteheidetega AL-i selgituse kui dokumentaalse tõendi hindamisele maakohtu poolt. Tegemist on advokaadibüroo töötaja selgitusega 29.05.2013 (t V kd lk 81) selle kohta, miks ei õnnestunud maakleril müüa konkreetset äriühingut osanike poolt soovitud hinnaga (hinnaootus ei vastanud võimalike ostjate valmisolekule maksta). Samas avaldas kohtule teadaolevalt pikaajalise pankrotihalduri staažiga AL arvamust, et äriühingu turuhinnaks oli maksimaalselt 1 200 000 – 1 400 000 eurot. Maakohus leidis selle tõendi alusel esmalt, et äriühingu võimaliku maksimaalse turuhinnana saab käsitleda 1 400 000 eurot, kuid edasi käsitles seda vaid XXXXXX XX kinnistu väärtusena, millele lisas muude kinnisasjade ja sõidukite hinnad ning arvestas ettevõtte teadaolevaid võlgnevusi. Kostja vaidles üldse AL-i arvamuse tõendina asjakohasuse vastu. Seega hindas maakohus käsitletavat tõendit erinevalt mõlemast poolest ja rikkus TsMS § 436 lõiget 4. Samuti nõustub kolleegium kostjaga, et AL-i arvamust ei saa samastada asjatundja arvamusega ainuüksi sel põhjusel, et tõendist ei selgu tema poolt kasutatud hindamismeetod, infoallikad ja materjalid jmt, mille alusel oleks kohtul võimalik pakutud väärtuse usaldusväärsuses veenduda. Samas juhib kolleegium poolte tähelepanu TsMS § 230 lõikele 1, mille kohaselt on oma väidete usaldusväärne tõendamine poolte kohustus ja jättes maakohtule esitamata ettevõtte hindamise alase asjatundja arvamuse, võtsid nad riski, et kohus, kes ei ole reeglina finantsvaldkonna asjatundja, võib ise ettevõtte väärtust hinnates (mh hindamismetoodikat valides), jõuda mitte kõige õiglasema ja tegelikkusele mittevastava tulemuseni.
80.Samas ei pea kolleegium vajalikuks maakohtus esitatud tõendeid uuesti hinnata, kuna apellatsioonimenetluses on hangitud ettevõtte hinna kohta usaldusväärne tõend, so eksperdiarvamus, ja poolte esitatud tõendid, sh apellatsioonimenetluses kostja esitatud dokumentaalsed tõendid eksperdiarvamuse ebaõigsuse tõendamiseks, selle veenvust
kolleegiumi sisetunde tekkimisel ei väära. Kolleegium keeldub vastu võtmast kostja poolt eksperdiarvamuse ümberlükkamiseks esitatud dokumentaalseid tõendeid. Iseenesest on kehtivate tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega kooskõlas arusaam, et eksperdiarvamus on üks võimalikest tõenditest ja ka seda on menetlusosalistel õigus ümber lükata teiste lubatud tõenditega. Käesolevas asjas määras kohus hageja taotlusel ettevõtte väärtuse tuvastamiseks ekspertiisi, mille viis läbi riiklikku tunnustust pälvinud finantsala ekspert, kes on pooltest sõltumatu ja seotud teadvalt vale arvamuse andmise eest ettenähtud sanktsioonidega. AV näol on tegemist kogenud riiklikult tunnustatud finants- ja ettevõtete hindamise ala asjatundjaga, kes kuulub Nordic CF Advisory (sõltumatu finantsnõustamisettevõte, mis osutab ettevõtte rahanduse alaseid nõustamisteenuseid) meeskonda. Tegemist on ilmselt oma ala väga hästi tundva asjatundjaga, kelle arvamus on kohtu jaoks veenev ja usaldusväärne. Esitatud arvamusest ja toimingute ülevaatest (t IX kd lk 138-160, 167) nähtub, et ekspert tutvus korduvalt, süsteemselt ja süvenenult ettevõtte tegevust iseloomustava dokumentatsiooniga, sh oli pooltel võimalik kõik enda poolt vajalikuks peetav info eksperdile edastada. Seda võimalust kasutas ka kostja, mh kohtu kaudu. Pooled ei taotlenud kordus- ega täiendava ekspertiisi läbiviimist ega kohtuistungi määramist eesmärgiga eksperti istungil küsitleda. Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et eksperdi arvamuse näol on tegemist usaldusväärse ja kaaluka tõendiga, mille ümberlükkamiseks kostja poolt apellatsioonkaebuse lisadena (t VII kd lk 98-113) ja peale eksperdiarvamusega tutvumist esitatud dokumentaalsed tõendid (t X kd lk 25-108) ei ole asjakohased ega veenvad. TsMS § 238 lõike 1 alusel keeldub ringkonnakohus nende vastuvõtmisest. Kuna tegemist on elektrooniliselt edastatud dokumentidega, siis nende tagastamist esitajale ei toimu (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-08-14 punkt 19).
81.Kuna ringkonnakohtus on kogutud usaldusväärne tõend OÜ R väärtuse kohta ja sellest tulenevalt on tuvastatud maakohtust erinev vara väärtus, samuti arvestades asjaolu, et omandi kaotamise korral tuleb omanikule, kes omandi kaotab, hüvitada õiglane väärtus võimalikult omandist ilmajäämise aja seisuga (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-38-10, nr 3-21-141-09) tuleb maakohtu otsust OÜ R vara väärtuse osas muuta ja võtta hagejalt kostjale väljamõistetava hüvitise arvestamisel selle vara väärtusena aluseks 835 000 eurot. Eksperdiarvamus lükkab ümber kostja väite, nagu oleks ettevõtte väärtus peale maakohtu otsuse tegemist vähenenud. Ekspert leidis küll, et ettevõtte tegevuses on selle aja jooksul toimunud mitmed muutused (nt 03.09.2013 sõlmitud kinnistu XXXXXX XX, Tallinnas üürileping ja selle tulemusena äritegevuse praktiliselt puudub; likvideeritud on nii põhivarasid kui võlgnevusi), kuid kuna äritegevus oli kahjumlik juba alates 2009. aastast, siis tegevuse üürilepinguga üleandmine ja seetõttu tööjõu- ning muude tegevuskulude kandmise kohustuse lõppemine ei alandanud osanike vahelises suhtes ettevõtte väärtust, vaid pigem tõstis 795 000 eurolt 835 000 euroni.
82.Kostja vaidlustab maakohtu poolt määratud I OÜ väärtuse. Kolleegium kordab juba eelpool esile toodud asjaolu, et pooltel oli võimalik esitada maakohtule usaldusväärne tõend ka selle äriühingu väärtuse kohta, kuid kohtule teadmata põhjusel seda ei tehtud. Maakohus sai ja pidi väärtuse tuvastamisel seega võtma aluseks poolte esitatud raamatupidamislikud tõendid äriühingu varalise seisukorra kohta. Maakohus võttiski aluseks äriühingule kuuluva kinnisvara ja äriühingute väärtuse, pangakontol oleva rahasumma suuruse, äriühingu nõude OÜ A vastu ja W Ltd nõude äriühingu vastu kohta esitatud tõendid ja leidis väärtuse ettevõtte varade väärtuste kaudu, millest arvestas maha teadaolevad võlad tõendamist leidnud suuruses. Kostja heidab ette, et maakohus lähtus ebaõigesti bilansist, mis ei olnud poolte kui ühise esinduse alusel tegutsenud juhatuse liikmete poolt allkirjastatud, samuti, et ei võetud arvesse kohtuistungil hageja poolt antud kinnitust, et ettevõtte kassas ja pangakontol ei ole enam raha, samuti ei võetud seisukohta 03.07.2013 esitatud tõendite kohta.
83.Kolleegium on seisukohal, et I OÜ väärtuse osas puudub alus maakohtu otsustuse muutmiseks. Kolleegium keeldub vastu võtmast 07.11.2014 I OÜ väärtuse määramiseks esitatud täiendavaid tõendeid (t X kd 90-107) põhjusel, et tegemist ei ole asjakohaste tõenditega TsMS § 238 lõike 1 mõttes. Kolleegium möönab, et kohtupraktika kohaselt on omandi kaotamise korral õigus poolel, kes omandi kaotab, esitada vara väärtuse kohta tõendeid ka ringkonnakohtus, et väärtust oleks võimalik tuvastada võimalikult kaotamise aja seisuga. Käesolevas asjas aga ei anna kostja 07.11.2014 menetlusdokumendis esile toodud asjaolud (21.10.2013 äriühingu omandisse kuuluva teise äriühingu I OÜ kahe korteriomandi võõrandamine; 08.08.2011 äriühingu ja A OÜ vaheliste laenulepingute muutmine) alust lugeda tõendatuks kostja väidet, et kohtuotsuste vahelisel ajal on I OÜ väärtus vähenenud. Kostja oli juba maakohtus seisukohal, et äriühing on väärtusetu (väärtus 0 eurot), kuna võlad ületavad varasid. Kolleegium on seisukohal, et kostja selline seisukoht ei ole eluliselt usutav. Seega oli ja on kostja seisukohal, et ettevõte on maksejõuetu, kuid pankrotiavalduse esitamist kumbki pool esile ei toonud ei ole. Isegi siis, kui võtta arvesse äriühingule kuuluva ettevõtte kinnisvara võõrandamist, ei tähenda see, et võõrandaja osanikust äriühing ise muutus seeläbi täiesti väärtusetuks. Väärtuse hindamisel ei ole ainsaks näitajaks varade/võlgade aritmeetiline arvestamine, vaid arvesse tuleb võtta mh ettevõtte võimet luua tulevikus vaba raha, kas võlad on sissenõutavad või lootusetud jmt. Maakohtus tõi kostja ise esile, et kinnisvara väljaüürimise teel on ettevõtte tegevus võimalik ja kostja näeb selles võimalust endale sissetulekut teenida (t IV kd lk 159-161). OÜ-ga A tegelenud ekspert on seonduvalt võlaga I OÜ ees selgitanud, et võlg on olemas ja isegi kui tagasinõue peaks esitatama koos intressidega, on selle mõju laenusaaja väärtusele väike (t IX kd lk 155). Seega ei saa kohtu kasutuses olevate tõendite alusel asuda seisukohale, et tegemist oleks nn lootusetu võlaga. Ringkonnakohus andis 11.04.2014 määruses võrdsuse põhimõttest lähtudes pooltele (seega siis ka kostjale) võimaluse taotleda ka I OÜ väärtuse tuvastamiseks kohtuekspertiisi määramist, kuid kumbki seda vajalikuks ei pidanud.
84.Kolleegium ei näe alust rahuldada kostja apellatsioonkaebust osas, milles ta palub jätta Tallinnas XXXXXX XX asuvad korteriomandid hageja asemel tema ainuomandisse. Kolleegium nõustub maakohtu vastavate põhjendustega, kuid peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et asjaolu, kas hageja elab alaliselt Eesti või Soome Vabariigis, ei oma konkreetse vara jagamisel konkreetsete poolte vahel olulist tähendust. Maakohtu jõustunud otsusega jäi kostja ainuomandisse nii poolte ühiseks koduks olnud elamu kui neile kuulunud korteriomand koos samas asuva kahe mitteeluruumiga (panipaik, garaaž). Tsiviilasja materjalidest saab järeldada, et hagejale ei kuulu Tallinna linnas isikliku omandiõiguse alusel korteriomandit. Seega on õige ja õiglane, et teine poolte ühisomandis olev korteriomand koos samas asuva mitteeluruumiga (garaaž) jääb ühisvara jagamise tulemusena hageja ainuomandisse.
85.Kuna muutmata jääb maakohtu otsustus jätta XXXXXX tänaval asuv kinnisvara hageja ainuomandisse, puudub kolleegiumil vajadus käsitleda kostja kaebuse väiteid selle varaga seonduvate omanikukannete muutmiseks tahteavalduste andmise kohta.
86.Seonduvalt vaidlusega ühisvara koosseisu 13 erineva vääriseseme kuulumise üle nõustub kolleegium kostja kaebusega, kuid keeldub TsMS § 652 lõigete 4 ja 5 alusel vastu võtmast täiendavate tõenditena kindlustuspoliise 07.03.2011 ja 10.04.2012 (t VII kd lk 114-120). Tegemist on ilmselgelt hilinenult esitatud tõenditega, millised olid olemas juba maakohtu menetluse ajal ja eluliselt ei ole usutav kaebuses esile toodud põhjendus, et ta ei teadnud nende kindlustuste olemasolu kohta. Nii maakohtus esitatud kindlustusega seotud tõenditest (t II kd lk 158-163, V kd lk 80) kui taotletavatest dokumentidest nähtub, et läbi aastate vahendas kindlustusteenust sama kindlustusmaakler Colemont Kindlustusmaakler OÜ.
Seega oleks kostjale olnud lihtsalt kättesaadavad kõik andmed esemete kindlustatuse kohta läbi aastate, kui ta oleks selliste andmete esitamist maakohtus vajalikuks pidanud. TsMS § 5 lõike 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning § 4 lõike 2 kohaselt määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste esitamise.
87.Otsuse resolutsiooni punktis 4.7 jättis maakohus kostja ainuomandisse 17 nimetust väärisesemeid kokku väärtusega 108 600 eurot. Kostja nõustub nendest 4 (väärtusega 3898 eurot) endale jäämisega, selgitades, et teisi temale jäänud 13 väärteset ei ole perel kunagi olnud. Apellatsioonkaebuses esiletoodud 4 nimetuse väärisesemete olemasolu osas on kostja hagi õigeks võtnud TsMS § 231 lõike 2 mõttes ja neid kolleegium alljärgnevalt ei käsitle. Kuna vaidlustatud ei ole ka 4 nimetust väärtesemete hageja ainuomandisse jätmist (otsuse resolutsiooni punkt 2.4), siis ka nende olemasolu ja väärtust 8800 eurot (t VII kd lk 95 punkt 1) apellatsioonikohus ei käsitle. Maakohus jagas kokku 21 nimetust väärisesemeid, jättes neist 4 nimetust hagejale ja 17 nimetust kostjale.
88.Hagiavalduses loetles hageja 21 nimetust ühisvarasse kuuluvaid väärisesemeid koguväärtusega 117 400 eurot, paludes neist tema kasutuses olevad 4 nimetust jätta enda ja ülejäänud kostja kasutuses olevad esemed kostja ainuomandisse (t I kd lk 6, 11, 131). Kostja vaidles esemete olemasolule vastu. Maakohtu menetluse kestel muutis kostja oma seisukohta vähemalt nelja nimetuse väärisesemete olemasolu ja väärtuse suhtes (t IV kd lk 168, 214-215; V kd lk 44). Seega tulenevalt TsMS § 230 lõikest 1 pidi hageja oma väiteid ülejäänud 13 nimetuse väärisesemete olemasolu kohta abielu lõppemise ajal tõendama. Maakohtu otsuse punktis 27 teises lõikes esile toodu alusel võib järeldada, et maakohus leidis, et kuna väärisesemed olid kindlustatud ja selleks pidi olema kindlustusandjale esitatud esemete fotod, tõendid väärtuste kohta ja täidetud kohustus hoida neid seifis, siis järelikult olid viidatud dokumendid ja vara olemas. Seejuures tugines maakohus hageja poolt esitatud andmetele ja t V kd lk-l 80 asuvale kindlusmaakleri kinnitusele.
89.Ringkonnakohus maakohtu sellise järeldusega ei nõustu ja leiab, et maakohtu poolt hinnatud tõendid tuleb ümberhinnata. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas pidi hageja tõendama nende väärisesemete kuulumist ühisvara koosseisu abielu lõppemise seisuga, millised olid tema poolt jagatava vara nimekirjas, kuid milliste olemasolule kostja vastu vaidles. Maakohus võttis otsustamisel aluseks poolte kindlustusmaakleri 04.04.2007 e-kirja, milles viimane edastas kindlustusandja nõuded juveelide kindlustamisel, kusjuures e-kirja teemaks oli „Lisandunud väärtesemed ja juveelid XXXXXXX XXX X“. Seega saab sellest tõendist järeldada, et pooled olid enne 2007. aastat kindlustanud mingid XXXXXXX XXX X asuvad väärisesemed ja soovisid 2007. aastal sama teha lisandunud juveelidega. Poolte vahel puudub vaidlus, et mingid väärtesemed olid kindlustatud. Hageja e-kirjast kindlustusmaaklerile 2010 (t II kd lk 158-163) saab järeldada, et ka sel ajal olid vaidlusalused esemed pooltel olemas, kuid puuduvad mistahes tõendid vaidlusaluse 13 eseme olemasolu kohta seisuga 26.04.2012. Asjaolu, et kindlustuskaitse omamiseks pidid kasutuses mitteolevad väärisesemed olema seifis, ei tõenda, et nad seal seisuga 26.04.2012 ka tõepoolest olid. Kuna hageja ei tõendanud veenvalt vaidlusaluste väärisesemete olemasolu (kuulumist ühisvara koosseisu) abielu lõppemise aja seisuga, tuleb jätta hagi selles osas rahuldamata. TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hindab kohus kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kuna tõendamist ei leidnud nende esemete kuulumine ühisvara koosseisu varaühisuse lõppemise seisuga, ei ole kolleegiumil
vajalik võtta seisukohta kostja alternatiivse vastuväite osas samade esemete turuväärtuste kohta.
90.Kostja vaidlustab sisustusesemete tema ainuomandisse jätmise osaliselt nii nende olemasolu kui väärtuste osas. Kolleegium kontrollib maakohtu otsust nende tõendite alusel, millised pooled esitasid maakohtus, sest kostja poolt kaebusega koos ja hageja poolt vastusega kaebusele esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmiseks TsMS §-s 652 sätestatud alused puuduvad. Mõlemad pooled vaidlevad vastu teise esitatud tõenditele ja kumbki neist isegi ei püüdnud põhjendada, miks ta ei saanud esitada aastast 2012 pärinevaid dokumentaalseid tõendeid maakohtu menetluses, mis lõppes augustis 2013.
91.Sisustusesemete koosseisu osas nõustub kolleegium osaliselt maakohtu järeldustega ja seda eelkõige põhjusel, et hageja tõendas fotodega (t II kd lk 167-183) XXXXXXX XXX X elamust, et tegemist oli ja on abielu ajal täielikult sisustatud elamuga. Erapooletu hindaja aktist ja sellele lisatud fotodest (t V kd lk 187-210) nähtub samuti osaliselt sisustus, aga ka asjaolud, et 1+katusekorrusega elamus on suletud netopinda 241,1m2 (koda, esik, elutubaköök, tualett-duširuum-saun, veel üks tualett, majapidamisruum, trepihallituba, magamistuba, vannituba-tualett). Seega on eluliselt usutav, et hageja poolt esiletoodud sisustusesemed võisid olla varaühisuse lõppemise ajal elamus ja seni, kuni kostja ei tõendanud vastupidist, oli maakohtul alus lähtuda vallasvara koosseisu määramisel hageja nimekirjast. Osaliselt on kostja teatud esemete olemasolu möönnud (t II kd lk 118-121, 237, III kd lk 31-38). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja ei toonud maakohtu ette konkreetseid faktilisi asjaolusid ja nende kinnitamiseks tõendeid, millised oleksid teinud usutavaks konkreetsete esemete puudumise. Kostja vastuväited vara puudumise kohta on läbi menetluse olnud üldsõnalised (nt t III kd lk 9-11 – „väärtus muutunud olematuks või osa ära visatud või müüdud koos Soome korteriga või ladustatud äriühingu lattu“) ja tõendamata, mistõttu puudus maakohtul alus jätta hageja poolt tõendatud ulatuses hagi rahuldamata. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peavad pooled enda väiteid ja vastuväiteid tõendama ning olukorras, kus hageja on vähemalt osaliselt oma väiteid esemete olemasolu kohta tõendanud, oli kostjal tekkinud kohustus oma vastuväiteid samuti tõendada. Kolleegium nõustub kostjaga selles, et ainuüksi 2007. aastal kindlustuse jaoks koostatud nimekiri ei oleks ilmselt tõendanud samas koosseisus vara olemasolu 26.04.2012 seisuga, kuid kogumis fotodega ja kostja väidetega vara osalise olemasolu kohta lõi ka see tõend piisava aluse kohtu siseveendumusele hageja väidete asjakohasuse kohta. Kolleegium ei nõustu kostjaga, nagu oleks Tallinna Ringkonnakohus oma 03.10.2012 määruses kinnitanud tema väiteid, et kogu hageja poolt esile toodud vara ei asu XXXXXXX XXX X hoones, vaid OÜ-s A ja seeläbi hageja poolt juba kätte saadud. Viidatud määrusega (t II kd lk 251253) lahendas ringkonnakohus kostja kaebuse maakohtu hagi tagamise määruse peale ja tõdes põhjendustes, et kuna pooled süüdistavad teineteist vastastikku valeväidete esitamises, ei ole kohtul praeguses menetlusstaadiumis võimalik tuvastada, millised esemed üldse kuuluvad ühisvara hulka ja kus need asuvad.
92.Asjakohane on kostja kaebus selle kohta, et vaatamata sellele, et maakohus lähtus esemete jagamisel asjaolust, et need asuvad XXXXXXX XXX X elamus ja tuvastas, et pall-tooli ja Sony teleri sai hageja menetluse ajal enda valdusesse (hageja kinnitus t V kd lk 60, tõlge lk 82), jättis kohus need asjad siiski kostjale, oma sellekohast otsustust põhjendamata. Kolleegium möönab, et selles osas ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lõikele 8. Kolleegium leiab, et maakohus lähtus mõistlikult mh põhimõttest, et vaidluse korral jääb vallasvara sellele, kelle valduses või kelle valdusesse jääval kinnisvaral see asub. Seega tuleb teler Sony ja pall-tool jätta hageja ainuomandisse. Lisaks ei ole põhjendatud käsitleda iseseisvate sisustusesemetena söögilaua ja diivani uusi katteriideid, vaid nende väärtus peab mõistlikult võttes sisalduma vastavalt jagatava söögilaua ja diivani väärtuses. Samuti on
põhjendatud kostja vastuväited seonduvalt mullivanni jagamise võimatusega, sest ka hageja ise on hagiavalduses asunud seisukohale, et selle väärtus 800 eurot sisaldub ehitise väärtuses.
93.Sisustusesemetega koos ühe kogumina jättis maakohus kostja ainuomandisse nukkude kollektsiooni ja muud mänguasjad. Selles osas maakohtu otsust ei vaidlustatud ja nende väärtusena võtab kolleegium arvesse kokku 13 234.76 eurot, millisena hindas kostja ise nimetatud varakogumit maakohtus (t III kd lk 11). Ülejäänud esemete väärtuse tuvastamisel peab kolleegium osaliselt nõustuma kostja etteheidetega, et maakohus ei põhjendanud, miks ta võttis väärtustena arvesse hageja pakutud summad, kuigi kumbki pool ei esitanud varaühisuse lõppemise seisuga esemete väärtuste tõendamiseks tõendeid, vaid piirdus paljasõnaliselt nimetatud numbritega. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Seega olukorras, kus kostja vaidles hageja poolt pakutud väärtustele vastu, tuli hagejal asuda oma väiteid tõendama. Teisalt on maakohtu tegevus mõistetav, sest pooled ise panid kohtu olukorda, kus pidi otsustama, kumma poole tõendamata väited otsustuse tegemisel aluseks võtta, sest väärtusi tuvastama ühisvara jagamise otsust teha ei saa. Kolleegium on seisukohal, et kujunenud olukorras on mõistlik rakendada sama põhimõtet, mida maakohus kasutas XXXXXXXX tänava ja XXXXXX tänava kinnisvarade väärtuste tuvastamisel, kusjuures kumbki pool maakohtu sellekohast otsustust ei vaidlustanud. Nimelt võttis maakohus aluseks mõlema poole pakutud väärtused ja tuvastas asja väärtusena nende aritmeetilise keskmise. Kui pooled nõustusid kinnisvara osas sellise lahendusega, ei näe kolleegium mõistlikku põhjust, miks ei saa samal moel lahendada ka vallasvaraga seonduvat väärtuste vaidlust. Hageja poolt pakutud väärtusena võtab kohus aluseks hagiavaldusest nähtuvad (t I kd lk 5) ja kostja poolt 27.11.2012 menetlusdokumendis (t III kd lk 31-38) nimetatud väärtused.
94.Eeltoodust tulenevalt tuvastab kolleegium jagatavate esemete väärtused järgmiselt (kui kostja konkreetse eseme kohta väärtust ei pakkunud, märgib kolleegium „kostja ei“; kostja pakutud väärtused märgib kolleegium ümberarvestatuna eurodesse): Siemens nõudepesumasin (hageja 200 eurot, kostja ei pakkunud), seega 200 eurot; Smeg külmkapp (hageja 800 eurot, kostja ei), seega 800 eurot; Smeg õhupuhastaja (hageja 500 eurot, kostja ei), seega 500 eurot; Terim gaasipliit (hageja 1500 eurot, kostja ei), seega 1500 eurot; pesumasin (hageja 250 eurot, kostja ei), seega 250 eurot; kuivatuskapp (hageja 500 eurot, kostja ei) seega 500 eurot; Birdy laevalgustid (hageja 2000 eurot, kostja ei), seega 2000 eurot; Lucellino seinavalgustid (hageja 700 eurot, kostja ei), seega 700 eurot; lambid (hageja 800+10 000 eurot, kostja ei), seega 10 800 eurot; voodi Stanley (hageja 1 200 eurot, kostja 191.74 eurot), seega 695.87 eurot; kummut Stanley (hageja 800 eurot, kostja ei), seega 800 eurot; söögitoa buffet Stanley (hageja 1000 eurot, kostja 127.82 eurot), seega 563.91 eurot; söögilaud (hageja 500 eurot, kostja 63.91 eurot), seega 281.96 eurot; toolid 2 tk (hageja 300 eurot, kostja 63.91 eurot), seega 181.96 eurot; laud+toolid 6tk (hageja 1800 eurot, kostja ei), seega 1800 eurot; pall-tool (hageja 2500 eurot, kostja 4154.26 eurot), seega 3327.13 eurot; kollane tool (hageja 1000 eurot, kostja 63.91 eurot), seega 531.96 eurot; madrats (hageja 1000 eurot, kostja ei), seega 1000 eurot; diivanid 4tk (hageja 8000 eurot, kostja ei), seega 8000 eurot; diivan (hageja 2000 eurot, kostja 4154.26 eurot), seega 3077.13 eurot; tumba (hageja 200 eurot, kostja ei), seega 200 eurot; grill (hageja 50 eurot, kostja ei), seega 50 eurot; komposter (hageja 100 eurot, kostja ei), seega 100 eurot; lõvid (hageja 1200 eurot, kostja ei), seega 1200 eurot; aiamööbel (hageja 800+200 eurot; kostja ei), seega 1000 eurot; raamatukapid (hageja 3000 eurot, kostja ei), seega 3000 eurot; peeglid 6tk (hageja 1000 eurot, kostja 703.03 eurot), seega 851.52 eurot; kardinad ja kardinapuud (hageja 6000 eurot; kostja 319.56 eurot), seega 3159.78 eurot; põrandavaibad (hageja 2000 eurot, kostja ei), seega 2000 eurot; lauanõud ja köögitarbed/nõud (hageja 6000 eurot, kostja 63.91 eurot), seega 3031.96 eurot; CD ja helikassetid (hageja 100 eurot, kostja ei), seega 100 eurot;
kohvikeetja (hageja 50 eurot, kostja ei), seega 50 eurot; mikrolaineahi (hageja 80 eurot, kostja ei), seega 80 eurot; tolmuimeja (hageja 50 eurot, kostja ei), seega 50 eurot; röster (hageja 50 eurot, kostja ei), seega 50 eurot; triikraud+ alus (hageja 200 eurot, kostja ei), seega 200 eurot; kellad (hageja 200 eurot, kostja ei), seega 200 eurot; fotoaparaadid 2tk (hageja 200 eurot, kostja 958.67 eurot), seega 579.34 eurot; telefon (hageja 100 eurot, kostja ei), seega 100 eurot; valvesüsteem (hageja 4000 eurot, kostja ei), seega 4000 eurot; sülearvutid 2tk (hageja 500 eurot, kostja ei), seega 500 eurot; arvuti (hageja 100 eurot, kostja ei), seega 100 eurot; teler Philips (hageja 500 eurot, kostja 2697.07 eurot), seega 1598.54 eurot; teler Bang ja Olufsen (hageja 100 eurot, kostja ei), seega 100 eurot; CDmängija+kõlarid (hageja 3000 eurot, kostja ei), seega 3000 eurot; DVD-mängija (hageja 100 eurot, kostja ei), seega 100 eurot; reisikohvrid (hageja 200 eurot, kostja 2556.47 eurot), seega 1378.24 eurot; kosmeetikavahendid (hageja 200 eurot, kostja ei), seega 200 eurot; käekotid (hageja 2000 eurot, kostja ei), seega 2000 eurot; voodipesu (hageja 1000 eurot, kostja ei), seega 1000 eurot; kummut Paroness (hageja 1000 eurot, kostja 127.82), seega 563.91 eurot; punane tool Paruness (hageja 600 eurot, kostja ei), seega 600 eurot; tool Paruness (hageja 200 eurot, kostja ei), seega 200 eurot; seinalamp Laura Ashley (hageja 60 eurot, kostja ei), seega 60 eurot; elutoa CD-riiul (hageja 80 eurot, kostja ei), seega 80 eurot; elutoa punane antiiklamp (hageja 200 eurot, kostja 191.73 eurot), seega 195.87 eurot; marmorlaud Paroness (hageja 600 eurot, kostja 191.73 eurot), seega 395.87 eurot; koridori antiiklaud (hageja 50 eurot, kostja ei), seega 50 eurot; koridori peegel (hageja 200 eurot, kostja ei), seega 200 eurot; koridori tool Paruness (hageja 200 eurot, kostja ei), seega 200 eurot; koridori apteek-kapp (hageja 200 eurot; kostja 30.04 eurot), seega 115.02 eurot; magamistoa kummut Paroness (hageja 800 eurot, kostja 127.82 eurot), seega 463.91 eurot; magamistoa öölauad 2tk (hageja 200 eurot, kostja 30.04 eurot), seega 115.02 eurot; magamistoa küünlajalg (hageja 300 eurot, kostja ei), seega 300 eurot; teler Sony (hageja 800 eurot, kostja 3.20 eurot), seega 401.60 eurot; veinikapp Paroness (hageja 1000 eurot, kostja ei), seega 1000 eurot; roheline kummut Paroness (hageja 1000 eurot, kostja 191.73 eurot), seega 595.87 eurot; kirjutuslaud Paroness (hageja 800 eurot, kostja 129.32 eurot), seega 464.66 eurot; kirjutuslaua lamp (hageja 200 eurot, kostja ei), seega 200 eurot, II korruse tool Paroness (hageja 200 eurot, kostja ei), seega 200 eurot; põrandalamp antiik (hageja 100 eurot, kostja 255.65 eurot), seega 177.83 eurot; II korruse väikesed lauad 2tk (hageja 100 eurot, kostja ei), seega 100 eurot; külalistoa voodi (hageja 200 eurot, kostja 31.96 eurot), seega 115.98 eurot.
95.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega otsuse punktis 29, mille alusel jäid rahuldamata mõlema poole nõuded oma lahusvara kasutamise eest ühisvara huvides hüvitise saamiseks, kuid peab vajalikuks otsuse põhjenduste täiendamist. Hageja tõi hagiavalduses esile, et kasutas ühisvara suurendamiseks rahalisi vahendeid, millised laekusid tema arveldusarvele abielu ajal kas tema lahusvaraks oleva äriühingu poolt makstud dividendidena, tema poolt lahusvarana antud laenu tagasimaksetena või talle lahusvarana kuulunud kahe kinnistu (Soomes) võõrandamisest. Kostja tõi vastuhagis esile, et abielu ajal tagastati talle enne abielu antud laen, mille ta koos enne abiellumist võõrandatud elamu eest saadud rahasummaga kasutas ühisvara omandamiseks.
96.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-31-14 selgitanud, et kehtiva PKS § 210 lõike 2 järgi tuleb alates kehtiva PKS-i jõustumisest 01.07.2010 esitatud nõude korral teha ühisvara koosseis kindlaks lähtudes vara omandamise ajal kehtinud seadusest. Seega selleks, et teha esmalt selgeks, kas abielu ajal poolte arveldusarvetele saabunud rahasummade näol oli tegemist vastava poole lahusvara arvelt laekunud summaga, tuleb rakendada sel ajal (aastatel 20002007) kehtinud PKS-i redaktsiooni. Pooled abiellusid 10.06.2000. Seega peale nimetatud kuupäeva raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutus see sel ajal kehtinud PKS § 14 lõike 1 järgi poolte ühisvaraks, kuid kui see raha oli saadud kummagi
poole lahusvara müügist, sai seda asjaolu arvestada ühisvara jagamisel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-06). PKS § 15 lõike 1 kohaselt loeti abikaasa lahusvaraks mh tema omandis enne abiellumist olnud vara. Seega on maakohtu põhjendused asjakohased osas, et abielu ajal abikaasa arveldusarvele laekumisega muutus rahasumma tõepoolest poolte ühisvaraks, kuid seejärel tuli maakohtul tuvastada, kas esile toodud rahasummade näol oli tegemist lahusvara võõrandamisest saaduga ning jaatava vastuse korral, kas ja kui, siis millises ulatuses kasutati seda raha ühisvara omandamiseks või parendamiseks. Hageja poolt esile toodud rahasummad ei olnud saadud tema lahusvara müügist, vaid tegemist oli tema kui äriühingu omaniku tuluga ja laenu tagasimaksetega, seejuures ei oma tähendust, et äriühing kuulus talle lahusvarana ja laen oli antud enne abiellumist. Sama kehtib ka kostja poolt esile toodud laenu tagasimakse kohta. Kostja poolt esile toodud lahusvara (kinnistu Soomes) oli võõrandatud enne abiellumist 18.05.2000 ja kolleegium nõustub hagejaga, et kostja ei tõendanud, millise ühisvara omandamiseks ja millises ulatuses ta saadud raha kasutas. Sarnasele seisukohale saab asuda ka hageja poolt esile toodud kinnistute võõrandamisest saadu kohta. Puudub vaidlus, et tegemist oli hageja lahusvara võõrandamisega, kuid hageja ei toonud esile ega tõendanud, millise ühisvara ja millises ulatuses omandamiseks, parendamiseks vmt viisil ühisvara huvides ta saadud rahasummat kasutas. Seetõttu ei ole võimalik kaaluda kehtiva PKS § 34 lõike 2 rakendamist. Ainult asjaolu, et ühe abikaasa lahusvara võõrandamisest saadud rahasumma kulutati ära abielu ajal, ei anna varaühisuse lõppemisel alust nõuda selle hüvitamist teiselt abikaasalt.
97.Kostja vaidlustab maakohtu otsuse ka osas, milles kohus leidis, et kostja peab kehtiva PKS § 34 lõike 3 alusel hüvitama hagejale abielu ajal XXXXXXXX XXXXXXXX XXXXXXX linna kostja poja omandisse ostetud korteri ostuhinna ulatuses ühisvara vähenemise. Kostja on seisukohal, et hageja oli algusest peale teadlik eluruumi sellisest omandamisest ja tehinguga nõus. Maakohus rahuldas hageja nõude, leides, et kostja ei suutnud hageja nõusolekut tõendada. Esmalt keeldub ringkohus TsMS § 652 lõike 4 alusel vastu võtmast nii kostja kui hageja poolt apellatsioonimenetluses selle vaidluse osa suhtes esitatud täiendavaid tõendeid (kostja kaebuse lisad nr 7 ja 8; hageja vastuse lisad nr 5-7). Tegemist on tõenditega, millised olid või pidid olema poolte kasutuses või mida oli pooltel võimalik hankida juba maakohtu menetluse ajal, ka oli pooltel maakohtus võimalik korduvalt tõendeid esitada, mistõttu on tegemist hilinenult esitatud tõenditega. TsMS § 4 lõike 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses mh menetluse käigu ja otsustavad taotluste esitamise. TsMS § 5 lõike 5 alusel menetles maakohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Maakohtule oleks võinud ette heita hageja poolt 07.08.2013 esitatud tõendite vastuvõtmist ja kostjale võimaluse mitte andmist nende ümberlükkamiseks 09.08.2013 taotluses esitatud ulatuses (t VII kd lk 9-11), kuid taotluses viidatud tõendeid kostja apellatsioonkaebuses ei esitanud.
98.Kolleegium ei nõustu maakohtu poolt rakendatud tõendamiskoormuse jaotusega poolte vahel. Eestis sel ajal kehtinud PKS-i redaktsiooni § 17 lõike 2 esimese lause kohaselt käsutasid abikaasad ühisvara kokkuleppel ja lõikest 3 tulenes, et kui üks abikaasa tegi tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallasasja võõrandamiseks, eeldati teise abikaasa nõusolekut. Seega kui hageja väidab, et raha anti kostja pojale korteri ostmiseks tema nõusolekuta, tuleb temal oma väiteid tõendada. Negatiivse asjaolu tõendamine on võimalik läbi positiivsete asjaolude kogumi tõendamise. Samuti jättis maakohus vajaliku tähelepanuta osad esitatud tõendid, mistõttu asub kolleegium tõendite kogumi ümberhindamise tulemusena seisukohale, et hageja ei suutnud piisava veenvusega tõendada, et ühisvara kasutati kostja poja korteri eest tasumiseks hageja teadmata. Hageja tõi esile ja tõendas, et vaidlusalune rahasumma tasuti ülekandega tema enda arveldusarvelt 07.05.2007 ostu-müügi eellepingu alusel (t I kd lk 347). Hageja ei väitnud ega tõendanud, et ülekanne oleks tehtud kostja poolt või et ülekande tegemisest ei oleks ta olnud teadlik
enne ühisvara jagamiseks hagiavalduse esitamist. Kostja väitele, et hageja ise tegi nimetatud ülekande (t II kd lk 65), hageja vastu ei vaielnud. Seetõttu ei ole ka eluliselt veenev hageja poolt väidetu, nagu ei oleks ta võimeline märkima maksekorraldusele lepingus kirillitsas märgitud tähekombinatsiooni häälduse järgi ladina tähtedega (t II kd lk 126). Ülekande selgitusse oli märgitud eellepingu täielik nimetus ja kuupäev, mis veelkordselt tõendab, et hageja pidi teadma ka lepingu sisu või vähemalt oli tal võimalik lepingu sisust teada saada. Eellepingu tekstist (t II kd lk 76-78, tõlge 88-91) nähtub ostjana sõnaselgelt kostja poeg ning et kostja oli poja lepingulise esindaja. Lisaks arveldusarve väljavõttele esitas hageja hagiavalduse lisadena 30.08.2007 ostu-müügilepingu ja 14.09.2007 kostja pojale väljastatud omandiõiguse registreerimise tunnistuse (t I kd lk 348-349, 350; tõlked lk 351353). Hageja ei selgitanud hagiavalduses ega hilisemalt maakohtu menetluses, kuidas ja millal nimetatud dokumendid, arvestades, et tegemist ei ole korduvalt välja antud dokumentidega, tema kätte sattusid, mainides avalduse punktis 1.8 üldsõnaliselt, et „ühisvara koosseisu määratlemise käigus“. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et tõendatud on, et hageja oli või vähemalt pidi olema teadlik korteri ostmisest kostja poja nimele, mistõttu ei leidnud tõendamist hageja väide ühisvara vähendamisest tema nõusolekuta. Kolleegium on ka seisukohal, et korteri majandamise ja selle sisustamise, samuti 19.11.2009 poolte Venemaal viibimise kohta esitatud tõendid ja nendest nähtuvad asjaolud ei anna alust vastupidiseks järelduseks. Kindlasti ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, nagu välistaks PPA 30.04.2013 vastus kostja viibimise 19.11.2009 Venemaal Sankt-Peterburgi linnas. PPA on selgesõnaliselt selgitanud, et piirikontrolli andmekogus andmete puudumine ei välista piiriületust. Arvestades tsiviilasja toimikust nähtuvaid kostja tihedaid seoseid Soome Vabariigiga, ei saa välistada kostja väidetud piiriületusi SoomeVene piiri kaudu. Ka ei anna kostja poolt esitatud lepingu nr 8 19.11.2009 võltsituse tuvastamiseks alust hageja väide, et tegelikult sõlmiti samasisuline tehing juba 01.03.2008. Hageja esitatud lepingutekst ei ole korteri omaniku ega tema esindaja poolt allkirjastatud (t IV kd lk 103-105). Ka ei ühti lepingutekstid. Isegi kui 19.11.2009 leping tegelikkuses sõlmiti hageja kohalolekuta, ei muuda see asjaolu, et eelnevalt leidis tõendamist ostuks raha kulutamine hageja teadmisel ja nõusolekul.
99.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ka maakohtu otsuse vaidlustamata osa jääb hageja ainuomandisse vara kokku 1 051 124.53 euro väärtuses (196 295.80 (korteriomand) + 7300 (mitteeluruum) + 835 000 (äriühingu osa) + 8800 (väärisesemed) + 3728.73 (sisustusesemed)). Kostja ainuomandisse jääb 928 389.91 euro väärtuses (133 422.60 (korteriomand) + 8909.28 (mitteeluruum) + 5750 (mitteeluruum) + 546 000 (kinnistu) + 142 933.14 (äriühingu osa) + 3898 (väärisesemed) + 3656.02 (raha kontodel) + 70 556. 11 (sisustusesemed) + 13 234.76 (nukud jm mänguasjad)). Seega tuleb hagejal hüvitada enamsaadud ühisvara arvelt kostjale 61 367.31 eurot.
100.Kolleegium nõustub maakohtuga kostja taotluse otsuse täitmise tagamiseks rahuldamata jätmise osas. Ka ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks ei ole ilmnenud asjaolusid, mis sellise taotluse rahuldamist õigustaksid. TsMS § 377 võib kohus hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kostja taotluse eesmärgiks on tagada, et kohtuotsus tema kasuks hagejalt väljamõistetava hüvitise osas oleks täidetav hageja vara arvel. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja omandisse jääb ühisvara jagamise tulemusena piisavalt vara, mille arvel vajadusel on võimalik käesolevat kohtuotsust hüvitise osas sundtäita. Kostjal ei ole õigust nõuda, et hageja tasuks hüvitise nimelt OÜ A osa arvel.
101.Maakohtu otsuse osaline tühistamine ja uue otsuse tegemine ei anna alust muuta maakohtu otsustust menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lõike 1 alusel poolte endi kanda. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-183-13 (punkt
10), et TsMS § 164 on erinormiks TsMS § 163 suhtes, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas. TsMS § 164 lõige 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama sätte lõikest 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei ole õiglane, mh kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Sama säte laieneb ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulude, sh eksperdi tasu, jaotamisele. Käesolevas asjas ei ole pooled kaebustes põhjendanud, miks peaksid menetluskulud jääma vastaspoole kanda. Ka ei nähtu kolleegiumi jaoks asja materjalidest selliseid mõistlikke põhjuseid, miks tuleks menetluskulud jaotada TsMS § 164 lõikest 1 nähtuvast üldreeglist erinevalt. Hageja on seonduvalt eksperdi tasuga toonud esile, et selle kandmine on vajalik mõlema huvides asja õiglase väärtuse tuvastamiseks. Samas on kogu ühisvara jagamise menetlus vajalik mõlemale endisele abikaasale, et peale lõppenud abielu lõpetada ka varaühisus. Seega ei näe kolleegium olukorras, kus hageja taotluse alusel määratud ekspertiisi läbiviimiseks tasus kogu tasu hageja, olulist ebaõiglust hageja suhtes.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.