Tsiviilasi nr 2-18-12586
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi nr 2-18-12586
Määruse tegemise aeg ja koht
22.02.2019.a, Tallinn
Kohtukoosseis
Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav
Kohtuasi
XX kaebus kohtutäituri Marek tegevusele täiteasjas 014/2015/1696
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.10.2018.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
Laanemets
nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets (büroo asukoht Mõisa tn 4, 13522 Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1(5)
Tsiviilasi nr 2-18-12586
Asjaolud
2(5)
Tsiviilasi nr 2-18-12586
3(5)
Tsiviilasi nr 2-18-12586 avaldaja õigusi. TMS § 131 lg 1 näeb ette nimekirja sissetulekutest, millele ei saa üldjuhul sissenõuet pöörata, sh vanemahüvitisele (TMS § 131 lg 1 p 8). TMS § 131 lg 2 võimaldab teatud piiratud juhtudel siiski TMS § 131 lg 1 p-des 6-8 nimetatud sissetulekutele sissenõuet pöörata. TMS § 131 lg 2 alusel võib seda teha aga ainult siis, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane. Lisaks sellele tuleb puudutatud isikul viidatud sätte alusel võimalusel kuulata enne otsuse tegemist ära võlgnik. Ringkonnakohtule ei nähtu, et puudutatud isik oleks TMS § 131 lg-s 2 sätestatud eeldusi täitnud. Puudutatud isiku arestimisakt (vt t I kd lk 6) ei sisalda põhjendust, miks oli vanemahüvitise arestimine käesoleval juhul põhjendatud. Ühtlasi ei selgitanud ka puudutatud isik maakohtu- ega määruskaebemenetluses, milles seisnes arestimisakti nõuetekohasus. Samuti ei nähtu, et puudutatud isikul oli sissenõudja avaldus ning tal puudus võimalus kuulata ära avaldaja. Seega oli puudutatud isiku 17.04.2018.a arestimisakt seadusevastane ning selle alusel vanemahüvitise kinnipidamine oleks rikkunud avaldaja õigusi. Teiseks ei välista avaldaja õiguskaitsevajadust avalduse esitamise hetkel asjaolu, et samal ajal tehti vanemahüvitisest kinnipidamisi teise kohtutäituri arestimisakti alusel. Ringkonnakohus selgitab, et ei ole garanteeritud, et eespool olevad nõuded rahuldatakse ning hüvitisest hakatakse väljamakseid kinni pidama tagapool asuvate nõuete alusel, sh puudutatud isiku nõude ning arestimisakti alusel. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatuga, et kõik tuleviku võimalikud stsenaariumid, mis eespool olevate nõuetega juhtuda võivad, ei ole ettenähtavad. Kolmandaks ei välistanud avaldaja õiguste rikkumist puudutatud isiku väide, et kaebus esitati hilinenult. Puudutatud isik väidab, et avaldaja teadis või pidi teadma arestimisaktist, kuna puudutatud isik toimetas arestimisakti avaldajale kätte 21.04.2018.a TsMS § 3141 lg 2 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul esitas avaldaja kaebuse tähtaegselt. TMS § 217 lg 1 kohaselt peab kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitama 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. TsMS § 314 1 lg 2 kohaselt kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 3141 lg 2 rakendamise eeldus on see, et avaldaja on teadlik selle sätte alusel kättetoimetamise õiguslikest tagajärgedest. Puudutatud isik enda vastuses avaldusele ega määruskaebuses ei ole välja toonud, kuidas oli ta avaldajat TsMS § 3141 lg 2 tagajärgedest informeerinud. Sealhulgas ei nähtunud teavitust ka puudutatud isiku poolt avaldajale edastatud e-kirjas (t I kd lk 18). Pealegi kasutas puudutatud isik arestimisakti edastamiseks avaldaja ligi kahe aasta tagust e-posti aadressi (t I kd lk 19), mille puhul ei pruugi kindel olla, et avaldaja seda enam kasutab. Seega nähtub ringkonnakohtule toimiku materjalidest, et puudutatud isik ei toimetanud avaldajale arestimisakti kätte. Avaldaja väidab, et tema sai arestimisakti kätte 27.06.2018.a. Toimiku materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks selle varem kätte saanud. Järelikult tuleb leida, et avaldaja sai arestimisakti nimetatud kuupäeval kätte ning kaebus, mille avaldaja esitas 28.06.2018.a, esitati tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et avalduse esitamise hetkel, 23.08.2018.a, oli avaldajal õiguskaitsevajadus, kuna vanemahüvitise avaldajale väljamaksmine ei olnud lõppenud.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-18-12586 menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotuse otsustus on maakohtu diskretsiooniotsus ning ringkonnakohus saab seda muuta ainult siis, kui maakohus ületas enda diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus enda diskretsioonipiire. Maakohus tugines menetluskulude jaotamisel ekslikult sellele, et avalduse esitamise hetkel pidi avaldaja teadma, et tal puudub õiguskaitsevajadus. Ringkonnakohus leidis, et avaldajal oli arestimisakti tühistamiseks avalduse esitamise hetkel õiguskaitsevajadus. Sellest tulenevalt ületas maakohus enda diskretsioonipiire menetluskulude jätmisel avaldaja kanda ning ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit selles osas. Ringkonnakohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja alustas kohtumenetlust ning avaldaja menetluskulud tekkisid tulenevalt puudutatud isiku seadusevastasest arestimisaktist. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et on õiglane jätta maakohtu menetlusega seotud menetluskulud puudutatud isiku kanda TsMS § 172 lg 1 alusel.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.