Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Määruse tegemise aeg ja koht
18. veebruar 2019.a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
Ervin-Mihkel Pari kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 08.07.2018. a otsusele täiteasjas nr 084/2017/3067
Tsiviilasja number
2-18-11114
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik/sissenõudja): Ervin-Mihkel Pari (isikukood XXX, elukoht XXX); lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv ([email protected]) Puudutatud isik I: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (büroo asukoht Jakobi 23, 51006 Tartu; e-post [email protected]) Puudutatud isik II (sissenõudja/võlgnik): Kersti Pari (isikukood XXX, elukoht XXX); lepinguline esindaja advokaat Marko Paabumets (e-post [email protected])
Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasjas nr 2-18-11114, Ervin-Mihkel Pari kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 08.07.2018 otsusele täiteasjas nr 084/2017/3067. 14.01.2019 määrusega lahendas kohus nimetatud tsiviilasja sisuliselt ja rahuldas Ervin-Mihkel Pari kaebuse. Kohus tühistas Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei abi Vladimir Kutšmei 08.07.2018 otsuse, millega kohtutäitur jättis rahuldamata Ervin-Mihkel Pari 08.06.2018 kaebuse 21.05.2018 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 084/2017/3067 ja tühistas Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 21.05.2018 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 084/2017/3067. 25.01.2019 esitasid menetlusosalised kohtule taotluse, milles teatavad, et nad on saavutanud kokkuleppe ja paluvad kohtul kompromiss määrusega kinnitada ning lõpetada tsiviilasja menetlus. 30.01.2019 kirjaga palus kohus menetlusosalistel selgitada kompromissi sõlmimise asjaolusid. 12.02.2019 esitas avaldaja oma seisukoha, kus kinnitab, et avaldaja ja puudutatud isikute vahel on sõlmitud kompromiss, mille sisuks on, et kohtutäitur Oksana Kutšmei tühistab täiteasjas 084/2017/3067 kohtutäituri 21.05.2018 lisatasu väljamõistmise otsuse ja kohtutäituri 04.01.2019 lisatasu väljamõistmise otsuse. Avaldaja leiab, et olukorras, kus avaldaja ja puudutatud isikud on kompromisskokkuleppe sõlminud (mis muu hulgas hõlmab ka siinse menetlusega mitteseotud kokkuleppeid) ja kohtutäitur on 21.05.2018 ja 04.01.2019 lisatasu väljamõistmise otsused täiteasjas nr 084/2017/3067 tühistanud, ei saa kohtutäituri 08.07.2018 otsuse tühistamise üle olla enam vaidlust. Antud kompromiss ei saa olla kuidagi heade kommete vms vastane, kuna avaldaja eesmärk oli 21.05.2018 lisatasu väljamõistmise otsuse tühistamine. Tartu Kohtutäitur Oksana Kutšmei abi Vladimir Kutšmei esitas 12.02.2019 selgituse sõlmitud kompromissi juurde. Selgituse kohaselt, oli antud tsiviilasjas vaidlusaluseks küsimuseks 21.05.2018 lisatasu väljamõistmise otsus. Tulenevalt sellest, et pooled soovisid lahendada 04.01.2019 lisatasu väljamõistmise otsuse tühistamise ja avaldaja poolt tsiviilasjas nr 2-18-11114 menetluskulude nõudest loobumise sõlmitava kompromissiga, leppisid pooled kokku ka 21.05.2018 lisatasu väljamõistmise otsuse tühistamises. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kohus nõustub, et ei ole keelatud kohtumenetluses sõlmitava kompromissi raames lahendada poolte muid asjaga seotud vaidlusi, mille osas pooled on avaldanud tahet kompromiss sõlmida. Kohtule esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas.
TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldaja on esitatud kaebuselt tasunud 23.07.2018 riigilõivu 15 eurot. Avaldajal on õigus taotleda menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamist, esitades kohtule vastavasisuline taotlus. Kohtu seisukoht määruskaebuse esitamise osas. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad välistada määruskaebuse esitamise õiguse. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lõike 4 alusel.
TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled on avaldanud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis tuleb menetlusosaliste kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.