Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-12670
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja täitekulude jaotamiseks täiteasjas nr 022/2018/4856
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 3. jaanuari 2019 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Petrov Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest pooltele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
lõpetada ning jätta täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu kostja kanda, kuid välja mõista need kostja seaduslikult esindajalt CC-lt (ema). Hageja väitel: kostja esitas ema kaudu 24. juulil 2018 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks oli maakohtu 30. augusti 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-17-8924, mille alusel nõutakse hagejalt sisse elatise võlgnevus perioodi 1. november 2017 kuni 1. juuli 2018 eest summas 1 970 eurot, täitemenetluse alustamise tasu 36 eurot ja kohtutäituri põhitasu 456 eurot – kokku 2 462 eurot; hageja rahuldas kostja nõude enne täitemenetluse alustamist. Hageja tasus panga kaudu kostja kontole perioodi 1. november 2017 kuni 1. juuli 2018 eest elatisraha kokku 1 200 eurot ja 18. mail 2018 ühekordse summana elatise võlgnevuse 1 800 eurot; hageja proovis olukorda lahendada kohtuväliselt, pöördudes 2. augustil 2018 kohtutäituri poole kaebusega kohtutäituri otsuste peale, aga ema ei kinnitanud nõude vabatahtlikku täitmist.
edasiandmise
kaudu
kätte
menetlusosaline. Nii nagu seadusest ei tulene võimalust jätta hageja elatisenõude menetlemisega seotud kulud hageja esindajaks oleva ema kanda (Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 12), ei saa kulude hüvitist välja mõista teiselt isikult peale selle, kelle kanda kulud jäeti kohtulahendi alusel (v.a õigusjärgluse korral). Seega ei ole hageja soovitud eesmärki – saada menetluskulude hüvitist kostja emalt – võimalik kaebusega saavutada.
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.