Täitmine › Muud täitmisasjad

1(8)

2(8)

arestimisakti koostamist võimaldab keelumärke seada TMS § 64 lg 2, kuid siis peab keelumärke seadmine toimuma enne täitmisteate kättetoimetamist ja peab esinema oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele. TMS § 65 lg 1 järgi tekib sissenõudjal arestipandiõigus arestimise ajast. Täitur oli täitemenetlust läbi viies passiivne, koostades arestimisakti enam kui 2 aastat hiljem ja viies enampakkumise läbi enam kui 3 aastat hiljem keelumärke seadmisest. Kohtutäituril tulnuks kooskõlas TMS § 106 lg-ga 2 jaotada tulem kostja II ja hageja vahel proportsionaalselt, arvestades nõuete suurusi, st hageja oleks pidanud saama tulemist 43,43%, s.o 1607,03 eurot ja kostja II 56,57%, s.o 2092,97 eurot. Kostja I vastuväited

3(8)

§ 75 kohaselt ja sellest tulenevalt tekkis kostjal II 02.02.2015 esimese järjekoha arestipandiõigus. Tulemi jaotamisel ei ole oluline, et kostja I koostas arestimisakti hageja ja kostja II nõudes samaaegselt. Maakohtu otsus

4(8)

Kohtutäituri seisukoht on vastuolus tema enda täitemenetluses teostatud toimingutega. Juhul, kui keelumärge ise on arestipandiõiguse tekkimise aluseks ja vajalik ei ole eraldi arestimisakti koostamine („sahtlisse kirjutamine“), siis miks pidas täitur vajalikuks 21.11.2017 koostada Rehvikaubamaja OÜ osa arestimise akti üheaegselt täiteasjas nr 022/2014/7793 ja 022/2017/3930. Selline käitumine annab alust arvata, et täitur oli ka ise 21.11.2017 märganud eksimust, et arestimisakt täiteasjas nr 022/2014/7793 oli tegemata ja parandas eksimuse, tehes kahes asjas arestimisakti üheaegselt. Arestipandiõigus tekkis hagejale ja kostjale II üheaegselt. Kuna arestipandiõigus tekkis täiteasjades nr 022/2014/7793 ja 022/2017/3930 üheaegselt, tuleb Rehvikaubamaja OÜ osa enampakkumise tulem 3700 eurot võlausaldajate vahel jagada proportsionaalselt vastavalt võlausaldajate nõuete suurusele selliselt, et hagejale määratakse tulemist 43,43%, s.o 1607,03 eurot ja kostjale II 56,57%, s.o 2092,97 eurot (TMS § 106 lg-d 1 ja 2). TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 kohaselt jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskulud on kokku 997,50 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 722,50 eurot. Arvestades asja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on hageja menetluskulud õigusabile põhjendatud ja vajalikud, esindaja tunnitasu 100-150 eurot vastab esindaja kvalifikatsioonile ja on põhjendatud. Hageja kinnitas, et ta saab tehtud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotluse alusel tuleb menetluskuludelt välja mõista viivis. Kostja I apellatsioonkaebus

5(8)

Nii keelumärke kui arestimisakti tegemine on asja käsutamise keelamine, et takistada asja võõrandamist. Keelumärge peab kehtima kolmandate isikute suhtes siduvana, et tagada TMS § 54 lg 2 rakendumine, mille kohaselt käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on tühine. Keelumärke seadmine ja arestipandiõigus on koos esinev nähtus. Kui on keelumärge, on toimunud arestimine ja on tekkinud arestipandiõigus. Maakohus peab seaduse tõlgendamisel otsuse p-s 25.5 ekslikult oluliseks seda nagu oleks kohtutäitur teadnud arestimisakti koostamise vajadusest, kuid unustas akti koostada. Täituri seisukohad ei ole vastuolus tema enda täitemenetluses teostatud toimingutega. Arestimisakti koostamisel on peale võõrandamise keelamise ka teine eesmärk. TMS § 74 lg 1 kohaselt arestimisel asi hinnatakse ning TMS § 82 lg 1 kohaselt moodustub hindamise tulemusena saadud hind asja alghinna enampakkumisel. Mida ajaliselt lähemal enampakkumisele toimub hindamine, seda õiglasem on see täitemenetlusosaliste, eriti võlgniku suhtes. Enampakkumise alghinnast sõltub tagatisraha suurus ning võimalike ostjate huvi enampakkumise vastu. Lisaks on keelumärke tegemine lihtne vahend võlgniku mõjutamiseks võlga tasuma. Kostja II apellatsioonkaebus

vaidlus

ka

6(8)

- kostja II õiguseellase (panga) avalduse alusel algatas kostja I 08.02.2014 täiteasja nr 022/2014/7793 ja seadis 02.01.2015 panga nõude täitmise tagamiseks keelumärke äriregistrisse Rehvikaubamaja OÜ osale nimiväärtusega 2500 eurot; - hageja avalduse alusel algatas kostja I 09.08.2017 täitemenetluse nr 022/2017/3930; - mõlemas täiteasjas koostas kostja I Rehvikaubamaja OÜ osa arestimise akti 21.11.2017; - kostja I korraldatud elektroonilisel enampakkumisel müüdi Rehvikaubamaja OÜ osa Wasp Consult OÜ-le; - kostja I koostas tulemi jaotuskava, mille kohaselt moodustab 05.03.2018 seisuga kostja II sissenõutav summa 6438,04 eurot ja hageja sissenõutav summa 4943,28 eurot; - kostja I jaotas tulemi selliselt, et määras kogu müügist saadud tulemi 3700 eurot kostjale II. Pooled vaidlevad, kas kohtutäituri poolt 02.01.2015 panga nõude täitmise tagamiseks keelumärke seadmisest äriregistrisse Rehvikaubamaja OÜ osale tekkis kostjal II arestipandiõigus asjale (TMS § 65 lg 1 mõttes). Kui arestipandiõigus tekkis alles osa arestimisakti koostamisest, on kohtutäituri poolt koostatud jaotuskava vale, sest mõlema sissenõudja algatatud täitemenetluses koostas kohtutäitur arestimisakti samaaegselt ja tulem tulnuks jaotada proportsionaalselt. Sisuliselt taandub vaidlus küsimusele, millal lugeda vara arestituks. Kolleegium leiab, et maakohus on tõlgendanud vääralt TMS § 64 lg-s 1 sätestatut. Üldjuhul tekib arestipandiõigus siis, kui arestimisakt antakse võlgnikule üle (TMS § 75 lg 3) või toimetatakse kätte (TMS § 75 lg 4). TMS § 64 lg 1 I lause kohaselt kirjutab kohtutäitur võlgniku valduses olevad asjad üles ja keelab nende käsutamise. Vara arestimiseks loetakse TMS § 64 lg 1 II lause kohaselt ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist käesoleva seadustiku § 75 kohaselt. Seega lubab nimetatud norm kanda registervara puhul osaühingu osadele keelumärke enne arestimisakti koostamist. Sissenõudja arestipandiõigus tekib TMS § 65 lg 1 kohaselt arestimise ajast ja sama sätte lg 3 esimese lause kohaselt on varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus eespool hilisema arestimise alusel tekkinust. Seega, kui keelumärge kantakse äriregistrisse enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist võlgnikule, loetakse märke kandmine ka arestimiseks. Asja käsutamine on võlgnikule seega keelatud kas alates keelust teadasaamisest arestimisakti kaudu (TMS § 75 lg 3 ja 4) või alates registrisse keelumärke kandmisest (TMS § 64 lg 1 II lause). Kohtutäituri seisukoht ei ole vastuolus tema toimingutega. Kostja I on selgitanud, mis põhjusel arestimisakti koostamine on toimunud vaidlusaluses täitemenetluses hiljem. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-14-10 sisalduvad seisukohad ei ole kohaldatavad käesolevas menetluses. Nimetatud vaidluses oli tegemist kinnisasja arestimisega, mille puhul esineb analoogne võimalus vara arestimiseks nagu see on registrivaraga ja tuleneb TMS § 64 lg 1 I lausest. Lahendis käsitleti TMS § 145 lg 1 kui kinnisasjade arestimise üldnormi ja TMS § 145 lg 4 kui kinnisasjade arestimise erinormi vahekorda. Sarnaselt registervaraga on kinnisasjade arestimine enne täitmisteate saamist võlgnikule lubatud koos kahe sätte kohaldamise eelduseks oleva asjaolu esinemisel – täitmisteate kättetoimetamisega tekkiv võimalik ajaline viivitus ja sellest lähtuv oluline oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele. Samas käsitles eelnimetatud lahend võlgniku ja mitte sissenõudja õiguste rikkumist põhjusel, et TMS § 145 lg-t 4 ei olnud põhjust kohaldada, kuna vajalikud eeldused puudusid (sissenõudja kasuks oli kinnisasjale seatud hüpoteek). Käesolevas asjas on hagejaks võlausaldaja ja tema subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda vara arestmine ilma arestimisakti või täitmisteate kättetoimetamiseta.

7(8)

Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata ja rahuldada kostjate I ning II apellatsioonkaebused. Seoses apellatsioonkaebuste rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes hageja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole kostjate menetluskulusid kindlaks määranud, siis ringkonnakohus apellatsioonimenetluse menetluskulusid kindlaks ei määra ega neid pooltelt välja ei mõista. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-15, p 22 ja 23). /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.