2-18-12615/31 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

4.Tartu Maakohus jättis 17. oktoobri 2018 määrusega kaebuse läbi vaatamata osas, milles avaldaja palus lõpetada täitemenetlus. Maakohus rahuldas kaebuse kohtutäituri otsuse tühistamiseks ja tühistas kohtutäituri otsuse, millega ta jättis rahuldamata avaldaja taotluse täiteasja lõpetamiseks. Avaldaja menetluskulud jäid kohtutäituri kanda, kohtutäituri ja sissenõudja menetluskulud nende endi kanda. Maakohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud 495 eurot (riigilõiv 15 eurot + lepingulise esindaja kulu 480 eurot) ja viivise. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei saa kohus algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel tuleb jätta läbi vaatamata avaldaja nõue lõpetada täitemenetluse. Maakohus nõustus sellega, et üldjuhul ei lasu kohtutäituril kohustust kontrollida, kas sama täitedokumendi alusel on varem sissenõudja kasuks juba täitemenetluse algatatud või läbi viidud. Kui võlgniku ja sissenõudja vahel tekivad nõude osas erimeelsused, on võlgniku õiguskaitsevahendiks TMS § 221 kohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Samuti on võimalik olukord, kus sama täitedokumendi alusel tulebki alustada mitu erinevat täitemenetlust. Maakohus leidis, et praegusel juhul on sama täitedokumendi alusel ja samas nõudes alustatud kaks täitemenetlust. Ka sissenõudja kinnitusest tuleneb, et uues täitemenetlus ei nõuta midagi enamat kui varasemas täitemenetluses. TMS § 49 lg 2 esimese lause järgi ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitamata. Praegusel juhul ei ole aga varasem täiteasi lõpetatud, vaid see on hagi tagamise korras peatatud. Nii kohtutäituri otsusest ja vastusest kui ka sissenõudja vastusest nähtub üheselt, et uus täitemenetlus algatati üksnes seetõttu, et varasem täitemenetlus on tsiviilasjas nr 2-09-13280 tehtud hagi tagamise määruse alusel peatatud ning sissenõudja ja kohtutäituri arvates puudub võimalus saavutada hagi tagamise tühistamine. Maakohus nõustus avaldajaga, et kohtutäitur ei saa hinnata hagi tagamise määruse õigsust ja toimet ega seda eirata. Uue täitemenetluse alustamine ei olnud põhjendatud. Maakohus märkis, et kui hagi tagamise vajadus on ära langenud, tuleks avaldajal edasiste vaidluste vältimiseks taotleda hagi tagamise tühistamist, mitte aga kasutada seda täitemenetluse põhjendamatuks takistamiseks. Kuigi sissenõudja ei olnud tsiviilasjas nr 2-09-13280 menetlusosaline, on tal siiski võimalik nt teatada täitemenetluse peatanud kohtule asjaolude muutumisest (TMS § 47 lg 3). Täiteasjas alustati menetlus sissenõudja 25. septembri 2015 avalduse alusel, avaldaja sai täitmisteate koos täitedokumendiga kätte 16. novembril 2015. Seega pidi avaldaja saama juba

5.Kohtutäitur palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus rahuldas kaebuse kohtutäituri otsuse tühistamiseks, tühistas kohtutäituri otsuse, jättis avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud 495 eurot ning viivise. Tühistatud osas palub kohtutäitur teha uue määruse, millega jätta kaebus rahuldamata ja avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda ja mõista avaldajalt kohtutäituri kasuks välja riigilõiv 15 eurot. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 438 lg-t 1 ja § 232 lg-t 1 koosmõjus § 477 lg-ga 1. Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta, et Tartu Maakohus tegi 15. aprillil 2009 tsiviilasjas nr 2-09-13280 lõpplahendi, millega jättis TsMS § 445 lg 2 alusel hagi tagamise abinõu jõusse. Täitmist tagava abinõuna jõusse jäetud menetluse peatamine täiteasjas nr 084/2008/2462 mingil viisil ei piira ega saagi piirata täitedokumendi täidetavust. Sissenõudja oli õigustatud esitama täitmisavalduse ning kohtutäitur oli kohustatud algatama avaldaja suhtes täitemenetluse. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, jättes tuvastamata ja nõuetekohaselt põhjendamata, millist avaldaja õigust on praegusel juhul täiteasjas menetluse alustamisega rikutud. Tsiviilasjas nr 2-09-13280 kohaldatud hagi tagamise abinõu oli kohaldatud hageja, s.o Irina Laivi, õiguse kaitseks. Sellest ei tulene avaldajale täiendavaid õigusi, sh õigust nõuda, et tema suhtes ei viidaks läbi täitemenetlust. Vaidlust ei ole selles, et sissenõudjal on avaldaja suhtes kehtiv täitedokument ja sellest tulenev nõue ei ole tänaseni täidetud. Sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel oli kohtutäitur kohustatud algatama avaldaja suhtes täitemenetluse. Kehtiv õigus ei välista võimalust algatada ühe ja sama täitedokumendi alusel ühe ja sama võlgniku suhtes mitmeid täitemenetlusi. Kohtutäituri hinnangul on ebaõige maakohtu seisukoht, mille järgi ei kohaldu praegusel juhul TMS § 217 lg 6. Avaldaja on minetanud õiguse tugineda kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel täitemenetluse alustamise väidetavale ebaõigsusele.