Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Reena Nieländer
Kohtujurist
Andrei Polovnjov
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.12.2018. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-17934
Tsiviilasi
N Ri hagi M Ri vastu 24.07.2007 kinkelepingu järgi saadu tagastamise ja kinnistusraamatu kande muutmise nõudes
Tsiviilasja hind
50 000 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N R, isikukood: xxx; xxx Hageja volitatud esindaja: Ardi Šuvalov, Tallinna Õigusbüroo OÜ, xxx, e-post: [email protected] Kostja: M R, isikukood: xxx; x; e-post: x Kostja volitatud esindaja: Sergei Postnikov, Advocate Plus Õigusbüroo; Kopli 27, Tallinn; tel nr 6603082, xxx; e-post: xxx
Kohtuistungi aeg, osalejad
25.05.2018; hageja N R; hageja volitatud esindaja Ardi Šuvalov; kostja volitatud esindaja Sergei Postnikov
2-17-17934 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-17-17934 väljendanud jämedat tänamatust hageja vastu. Jämedat tänamatust ei saa sisuliselt väljendada hagiavalduse esitamisega kohtusse kinkija/hageja vastu. Hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-16-7865 esitas maakohtule kostja ema ehk tema seaduslik esindaja. Eelnevalt üritas kostja seaduslik esindaja lahendada vaidluse kohtuväliselt. Kostja asus seisukohal, et jämedat tänamatust kinkija vastu võib näidata üles üksnes kingisaaja isiklikult.
Hageja N R, tema abikaasa M R ja kostja M R (keda esindas seadusliku esindajana tema isa J R) sõlmisid 24.07.2007 notariaalse kinkelepingu (edaspidi kinkeleping), millega hageja N R ja tema abikaasa M R kinkisid kostjale M Rile (kes sel ajal oli
2-17-17934
kuuluvale korteriomandile asukohaga x üks kord ühes kalendrikuus; so iga kalendrikuu neljandal pühapäeval ajavahemikus 19:00 kuni 20:00 (tl 5 pöördel – 6). Tsiviilasjas nr 2-16-7865 oli M Ri seaduslikuks esindajaks ema M R (tl 53-56, 7375). Hageja esitas 31.10.2017 kinkelepingust taganemise avalduse, mille kostja esindaja sai kätte 31.10.2017 (tl 4).
2-17-17934 § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma. Riigikohus on selgitanud lahendis nr 3-2-1-129-05 (p 26), et VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud kinkelepingust taganemise tähtaeg on sisuliselt järelemõtlemisaeg, mille jooksul selgub, kas kinkelepingu eesmärgid täituvad või kas kingisaaja on kinke vääriline. Vaidlustamata asjaoludel esitas kostja M Ri ema M R kostja seadusliku esindajana tsiviilasjas nr 2-16-7865 hagiavalduse kohtusse 18.05.2016, mil kostja M R oli 17. aastane. Tsiviilasjas nr 2-16-7865 27.04.2017 toimunud kohtuistungil osales ka kostja M R isiklikult, kes oli selleks ajaks saanud täisealiseks ehk
2-17-17934 (seadusliku esindaja kaudu) esitas kohtusse hagi omandi rikkumise lõpetamise nõudes, milleks puudus põhjus (tsiviilasi nr 2-16-7865). Hageja selgitas, et kaasvalduse kehtestamine on käsitletav VÕS § 267 p 1 ja 3 mõttes jämeda tänamatuse ülesnäitamisena kinkija vastu ja kinkega seotud koormise õigustamatult täitmata jätmisena. Kostja ei käinud hagejat kui enda vanavanaema vaatamas ning on käitunud ebaviisakalt. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-40-17 (p 15) selgitanud, et jäme tänamatus on hinnanguline kategooria ning see peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Kohtul tuleb käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, sh nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Riigikohus on senises praktikas leidnud, et nt kehavigastuse tekitamist või sellega ähvardamist võib pidada kinkelepingust taganemist õigustavaks asjaoluks, kui kingisaaja tegevus ei ole hinnatav hädakaitseks või hädaseisundis tehtud teoks.
2-17-17934
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.