lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-13680/23

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-13680/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2168
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 2Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 5 lg 3Menetluse toimumine poolte esitatu alusel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-13680/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.12.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Indrek Soots, Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

12.10.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-13680

Tsiviilasi

XX kaebus Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti 01.09.2017 otsuse peale täiteasjas 176/2017/1191

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13.04.2018 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Puudutatud isik I (kohtutäitur): Pärnu kohtutäitur Rocki Albert (büroo asukoht Uus 1-1, 80011 Pärnu) Puudutatud isik II (sissenõudja): MM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Puudutatud isik III (sissenõudja): XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

JJ

(isikukood

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu 13.04.2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2).

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
1.XX (avaldaja) esitas 14.09.2017 Pärnu Maakohtule kaebuse Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti (puudutatud isik I, kohtutäitur) 01.09.2017 otsuse peale täiteasjas 176/2017/1191.
2.Pärnu Maakohus jättis 29.09.2017 määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.12.2017 määrusega maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega rahuldas avaldaja kaebuse. Ringkonnakohus tühistas kohtutäituri 02.08.2017 tasu otsuse ja 01.09.2017 otsuse kaebuse kohta täiteasjas nr 176/2017/1191 ning kohustas kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus täiteasjas nr 176/2017/1191. Tallinna Ringkonnakohus jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kohtutäituri kanda. Ringkonnakohtu määrus jõustus 03.02.2018.
4.Avaldaja esitas 25.09.2017 Pärnu Maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ning mõista puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 461,40 eurot ning märkida lahendis, et avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja menetluskulud koosnevad õigusabi kuludest 446,40 eurot ning riigilõivust 15 eurot.
5.Kohtutäitur ei nõustunud 28.09.2017 seisukohas avaldaja menetluskuludega. Kohtutäituri arvates ei kuulu väljamõistmisele kulud, mis põhinevad kaebaja esitatud arvel nr 20171142, kuna tegemist on menetlusväliste õigusabikuludega (kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile kaebuse esitamine). Ühtlasi tuleb arvestada ka asjaolu, et kohtutäituri otsuse peale kaebuse lahendamisel on tegemist hagita menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg 3 esimene lause ja § 477 järgi on hagita menetluses kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus. Hagita menetluses ei lahendata suuresti keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust.
6.04.12.2017 esitas avaldaja Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, paludes mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja määruskaebusmenetluses kantud menetluskulud summas 147 eurot. Avaldaja palub märkida lahendis, et avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja menetluskulud ringkonnakohtus koosnevad õigusabikuludest 132 eurot ning riigilõivust 15 eurot.
7.Kohtutäitur märkis 08.12.2017 seisukohas, et arvestades kaebuse sisu ja mahtu ning selles esinevaid kordusi võrreldes maakohtule esitatud kaebusega, ei ole õigusabikulude hüvitamine põhjendatud. Riigilõivu osas kohtutäituril vastuväiteid ei ole.

Esimese astme kohtu määrus

8.Pärnu Maakohtu 13.04.2018 määrusega rahuldati avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täielikult ning määrati avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maa- ja apellatsioonikohtu menetluses kokku 608,40 eurot (sh käibemaks 96,40 eurot). Maakohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 608,40 eurot ning määras, et menetluskulude tasumisega viivitamise korral kuulub tasumisele viivis.
9.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 06.05.2015 lahendis asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
10.Avaldaja esindaja õigusabi kulude tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuta), kohtutäitur avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määrale vastuväiteid ei esitanud. Avaldaja esindaja tunnitasumäär vastab kohtupraktikas tunnustatud määrale ning on kohtu hinnangul põhjendatud. Avaldaja on menetluskulude nimekirjades märkinud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, seetõttu tuleb kohtutäituril avaldajale hüvitada kulud koos käibemaksuga.
11.Avaldaja menetluskulud on täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud.
12.Arve nr 20171142 spetsifikatsioonist nähtuvalt on lepingulise esindaja kuludeks 04.08.2017 ja 08.08.2017 kaebuse koostamine täitemenetluse algatamise peale ning kohtutäituri tasu otsuse peale täiteasjas nr 176/2017/1191 ajakuluga kokku 1 h 35 min, summas 228 eurot (190 eurot + käibemaks 38 eurot). Arvestades kaebuse mahtu (ca 3 lehekülge) ning asja keerukust, on esindaja ajakulu kaebuse koostamisele põhjendatud ja vajalik. Kohus ei nõustu kohtutäituriga, et kohtutäiturile kaebuse koostamisega seotud kulud kui kohtueelse menetluse kulud ei saa hüvitamisele kuuluda. TsMS § 144 p 4 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Täitemenetluse seadustiku §-ides 217 ja 218 sätestatust tuleneb, et kaebusega kohtutäituri tegevusele saab kohtusse pöörduda üksnes siis, kui läbitud on kohustuslik kohtueelne menetlus ehk esitatud kaebus kohtutäiturile endale. Seega sätestatakse seaduses kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse kohtule esitamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus. Analoogselt on Riigikohus lahendis 3-2-1-177-15 leidnud, et töövaidluskomisjoni menetluse kulud on kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 tähenduses, milles kantud kulude hüvitamist saab menetlusosaline teiselt menetlusosaliselt nõuda kooskõlas TsMS § 162 lg-s 2 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga. Seejuures on enne kohtusse pöördumist töövaidluskomisjonile kaebuse esitamine menetlusosalise valik, mitte kohustus. Seda enam on põhjendatud lugeda TsMS § 144 p 4 alusel hüvitatavaks menetluskuluks kohustusliku kohtueelse menetluse kulusid.
13.Arve nr 20171362 spetsifikatsioonist nähtuvalt on lepingulise esindaja kuludeks 13.09.2017 kaebuse koostamine kohtutäituri 01.09.2017 otsuse peale ajakuluga 1 t 31 min, summas 218,40 eurot (182 eurot + käibemaks 36,40 eurot). Arvestades kohtusse esitatud kaebuse mahtu (ca 4 lehekülge) ja asja keerukust, peab kohus esindaja ajakulu põhjendatuks ning vajalikuks.
14.Arve nr 20171610 spetsifikatsioonist nähtuvalt on lepingulise esindaja kuludeks 10.10.2017 ja 17.10.2017 määruskaebuse koostamine ajakuluga 55 min, summas 132 eurot (110 eurot + käibemaks 22 eurot). Määruskaebuse koostamise kulud on

põhjendatud ja vajalikud. Esindaja ajakulu 55 minutit määruskaebuse koostamiseks on määruskaebuse mahtu (3 lk sisulist teksti) arvestades mõistlik. Kohtutäitur viitab, et määruskaebus kordab paljuski varasemaid kaebusi. Kohtu hinnangul esindaja näidatud ajakulu seda juba arvestabki. Kuigi mahult on määruskaebus võrreldav esmase kaebusega, on määruskaebuse vormistamise ajakulu kolmandiku võrra väiksem.

15.Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja lepingulise esindaja kulusid kokku taotletud 4 tunni ja 1 min eest summas 482 eurot, millele lisandub käibemaks 96,40 eurot, kokku 578,40 eurot.
16.Lisaks lepingulise esindaja kuludele on avaldajal õigus taotleda tasutud riigilõivude hüvitamist. Avaldaja on tasunud kaebuse esitamisel 13.09.2017 tiigilõivu 15 eurot (maksekorraldus tl 48) ja määruskaebuse esitamisel 15 eurot (tl 88), kokku 30 eurot. Riigilõiv kohtusse pöördumise eeldusena on vaieldamatult vajalik ja põhjendatud menetluskulu.
17.TsMS § 177 lg 4 ja avaldaja taotluse alusel kohus märgib määruses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kohtutäituril tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, millele lisandub 8% aastas). Määruskaebus
18.Kohtutäitur palub määruskaebuses maakohtu määruse osaliselt tühistada ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maa ja apellatsioonkohtu menetluses 390 eurot (sh käibemaks 60 eurot). Vastuväited riigilõivu väljamõistmise osas kaebaja ei esita.
19.Maakohus on menetluskulude rahalise kindlaksmääramise korral ületanud diskretsioonipiire. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et käesoleval juhul on tegemist hagita menetlusega, kus kehtivad erinormid ning menetluskulude hüvitamine toimub piiratumalt, kui tavapäraselt. Hagita menetluses näeb TsMS § 172 lg 1 ette eriregulatsiooni kulude jaotamises. Hagita menetluses hüvitatakse menetluses osalevate isikute menetluskulusid piiratumalt kui hagimenetluses. Riigikohus on lahendis nr 3-21-18-11 punktis 19 selgitanud, et hagita menetluse puhul puudub hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Käesolev tsiviilasi oli sisult tavapärane, asjas ei toimunud istungeid vms, pooled esitasid ühed põhiseisukohad, samuti ei olnud vaidluse ajaline kestvus pikk. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel, nagu on seda teinud maakohus.
20.Arve nr 20171142 puhul on põhjendatud ajakuluks kaebuse koostamisel kohtutäituri tegevusele 1 h. Kaebus sisaldab õiguslikku põhjendust kahe lehekülje jagu. Nimetatud kaebemenetluse puhul ei olnud tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega, mille puhul kuluks vandeadvokaadil 2 lk pikkuse sisulise kaebuse koostamiseks 1 h ja 35 min. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda kaebemenetluse keerukaks.
21.Arve nr 20171362 puhul on põhjendatud ajakuluks kaebuse koostamisel kohtutäituri otsusele maksimaalselt 45 min. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-43-10 p-s 14 leidnud,

et TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd nende koostatud menetlusdokumendid erinevad või sarnanevad. Kõrvutades lepingulise esindaja poolt 09.08.2017 koostatud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ning 14.09.2017 koostatud kaebuse kohtutäituri 01.09.2017 otsuse peale, saame hinnata töö mahtu lähtudes nimetatud menetlusdokumentide sarnasusest. Kaebused kattuvad osaliselt sõna-sõnalt. Nimetatut maakohus aga arvesse võtnud ei ole.

22.Arve nr 20171610 puhul on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 45 min. Kaebaja ei nõustu lepingulise esindaja kuluga määruskaebuse koostamisel. 08.12.2017 seisukohas viitas kohtutäitur määruskaebuses esinevatele kordustele võrreldes varasemate kaebustega. Täiendavat õiguslikku analüüsi määruskaebus ei sisalda. Kohus on eeltoodu osas seisukohal, et ajakulu 55 min arvestab kaebuses esinevaid kordusi ning seega on 55 min ajakulu ka põhjendatud. Kohtutäitur peab 55 min ajakulu osaliselt ülepaisutatuks, lähtudes sealjuures eelnimetatud Riigikohtu seisukohast lahendis nr 32-1-43-10 ning asjaolust, et määruskaebuse on koostanud vandeadvokaat.
23.Eeltoodut alusel peab kohtutäitur põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja lepingulise esindaja kulusid kokku 2 h ja 30 min summas 300 eurot, millele lisandub käibemaks 60 eurot. Menetluse edasine käik
24.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Tsiviilkolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hinnata ümber avaldaja lepingulise esindaja toimingute vajalikkust ja põhjendatust ja esindaja tunnitasu suurust ning nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus avaldaja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kolleegium osundab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud avaldaja esindaja töö mahtu, hinnates märgitud ajakulu. Maakohus on analüüsinud igat arvet eraldi ning on välja toonud, miks ta peab toiminguid põhjendatuks.
27.Kuivõrd tegemist on hagita menetlusega, tuleks kaebaja hinnangul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel arvestada, et hagita menetluses hüvitatakse menetluses osalevate isikute menetluskulusid piiratumalt kui hagimenetluses (RKTKm nr 3-2-1-18-11, p 19). Ringkonnakohus ei nõustu, et eeltoodud seisukohta tuleks ka käesolevas asjas menetluskulude kindlaksmääramisel järgida. Lahendis nr 3-2-1-18-11 p-s 19 on Riigikohus lisaks selgitanud, et eeltoodud kaebaja seisukohta kinnitab kohtu suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus hagita menetluses ning asjaolu, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav

vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi. Riigikohus on siiski välja toonud, et eeltoodu ei kehti kõigi hagita menetluste puhul, kus õigusabikulud võivad olla vajalikud, mistõttu on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise.

28.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva asja puhul tegemist sedavõrd lihtsa menetlusega, milles avaldaja oleks ise hakkama saanud oma õiguste kaitsmisega. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2017 määrusega leitud, et kohtutäituril puudus alus täitemenetluse algatamiseks täitedokumendis nõude puudumise tõttu ning puudus ka seetõttu tasunõue ning vastavad otsused tühistati. Eeltoodu tõttu on õiglane, et maakohus mõistis menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, mitte ei lähtunud seisukohast, mille järgi hüvitatakse hagita menetluses osalevate isikute menetluskulusid piiratumalt kui hagimenetluses. Ka Riigikohus on välja toonud, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31. Põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest (RKTKm nr 3-2-158-13, p 14).
29.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja