Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
11. oktoober Tartu 2018
Tsiviilasja number
2-18-12393
Tsiviilasi
AS KA VAIKO saneerimisavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 24. augusti 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS KA VAIKO määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: AS KA VAIKO (registrikood 10830458), seaduslik esindaja Heiki Luts
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
avaldajalt võlausaldajate kasuks välja mõistetud koos viivisega kokku 917 028,53 eurot, millele lisandub jooksev viivis. Avaldaja on seega majanduslikes raskustes. Avaldaja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline (saneerimisseaduse (SanS) § 7 lg 2 p 1). Avaldaja olukord vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 maksejõuetuse põhistamise alustele. Avaldajal ei ole ega teki piisavalt raha, et jõustunud kohtulahendi alusel välja mõistetud summad tähtaegselt võlausaldajatele tasuda. Samuti ei ole lähima kolme kuu jooksul võimalik avaldaja vara võõrandada hinnaga, mis kataks kohtulahendi alusel välja mõistetud summad. Avaldaja vara on eripärane: selle soetusmaksumus on kõrge, kuid turuväärtuse määramine on keeruline, kuna ostjal peab olema selle soetamiseks erihuvi (kommunikatsioonitrassid, pumbamaja, katlamaja jne). Tõenäoliselt puudub huvitatud heauskne isik, kellel oleks äriliselt mõistlik avaldaja vara soetada. Avaldaja vajab saneerimist (SanS § 7 lg 2 p 2). Avaldaja on kohaliku omavalitsuse ja kogukonna jaoks oluline ettevõte. Alates asutamisest on avaldaja olnud edukas ettevõte, millel peale võlausaldajate tsiviilasjas nr 2-15-2810 sisuliselt muud võlausaldajad puuduvad. Mõistliku ajavaru ja nõuete ümberkujundamise korral suudaks avaldaja edukalt jätkata senist tegevust ning tasuda võlausaldajatele. Avaldaja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik (SanS § 7 lg 2 p 3). Ettevõtte majandustegevus kulgeb plaanipäraselt ja peale kohtulahendi alusel väljamõistetu sundkorras sissenõudmise puuduvad muud riskid, mis välistaksid senise majandustegevuse jätkumise. Puuduvad ka muud SanS § 8 lõikest 2 tulenevad saneerimismenetluse algatamist välistavad asjaolud.
ja
Avaldaja maksejõuetuse tekkimine tulevikus ei ole tõenäoline, mistõttu on täitmata saneerimismenetluse algatamise eeldus. Saneerimismenetluse algatamise üle otsustamisel tuleb kohtul lähtuvalt SanS § 7 lg 2 p-st 1 ja § 8 lg 1 p-st 1 sisuliselt vastata küsimusele, kas tulevikus tõenäoliselt tekkiv maksejõuetus on püsiv. Maksejõuetuse tekkimise tõenäosuse puudumisel ei saa hinnata võimalikkust ületada seda saneerimismenetluse raames. Võlausaldajad ei ole esitanud PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel pankrotiavaldust ning isegi kui nad oleksid seda teinud, ei tähendaks see ilmtingimata avaldaja pankroti väljakuulutamist. Kohus kuulutab pankroti välja üksnes siis, kui võlgnik on maksejõuetu, seda sõltumata PankrS § 10 lg 2 p 1 eelduste täitmisest. Seega ei ole avaldaja viide PankrS § 10 lg 2 p-le 1 ega vastavad põhistused saneerimismenetluse algatamise üle otsustamisel asjakohased. PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks on täitemenetluses nõude kolme kuu jooksul rahuldamata jätmine kas vara puudumise tõttu või selle tõttu, et vara ei jätku kõigi kohustuste täitmiseks. Vastavalt avaldusele lisatud dokumentidele on avaldajal vara kokku 7 416 620,50 eurot ja kohustusi kokku 1 149 269,50 eurot. Avaldaja vara väärtus ületab kordades kohustusi ning ei saa väita, et avaldajal ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Ajutise ja mitteolulise likviidsuslünga ületamiseks on võimalik võtta krediiti, müüa või koormata vara. Asjaolu, et avaldaja vara on eripärane ja ostjal peab selle soetamise vastu olema eriline huvi, ei tähenda, et vara ei ole võimalik täitemenetluses müüa. Õiguslikult relevantne ei ole saneerimismenetluse algatamise üle otsustamisel see, et avaldaja vara võib täitemenetluses osta pahauskne isik.
Maakohus märkis õigesti, et SanS § 7 lg 2 p-ga 1 ja § 8 lg 1 p-ga 1 pannakse avaldajale kohustuseks põhistada (muu hulgas) seda, et avaldaja (püsiva) maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline.
teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Menetlust lõpetavaks määruseks loetakse neid hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14). Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka SanS § 10 lg 4, kuna see annab kaebevõimaluse avaldajale juhul, kui tema avaldus on jäetud rahuldamata. Ülaltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.