lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-13786/30

Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 05.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-13786/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
05.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1778
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1, 2Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 132 lg 1, 12, 21Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörataTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTMS § 130 lg 1Sissetuleku arestimineTMS § 217 lg 1Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 172 lg 7Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 175 lg 31

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-15638/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.03.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

05. oktoober 2018, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-18-13786

Tsiviilasi

V L kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 23.08.2018 otsusele täiteasjas 026/2009/226

Menetlustoiming

Kaebuse lahendamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: võlgnik V L (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); lepinguline esindaja Sulev Mander Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Mati Roodes (asukoht Kentmanni 22-12, Tallinn 10116; e-post [email protected] ) Puudutatud isik II: sissenõudja L L (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post )

Resolutsioon

Jätta V L kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 23.08.2018 otsusele täiteasjas 026/2009/226 rahuldamata.

Jätta menetluskulud V L kanda.

Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata ja välja mõistmata.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Menetluse käik

1.Avaldaja esitas 14.09.2018.a. kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Roodese otsusele, millega palub rahuldada V L kaebus ja tühistada kohtutäitur Mati Roodese 23.08.2018 otsus täiteasjas nr 026/2009/226 osas, millega kohtutäitur jättis V. L 03.08.2018 kaebuse rahuldamata ja 09.07.2018 töötasu arestimisakti tühistamata. 20.09.2018 kõrvaldas avaldaja osundatud puudused. Võlgnik sai kohtutäituri 23.08.2018 otsuse esindaja kaudu kätte 04.09.2018.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
2.
Võlgnik on seisukohal, et tema tööandjale XXX OÜ-le kohtutäituri poolt esitatud töötasu arestimise akt on vastuolus seadusega, sest TMS regulatsiooni arvestades puudub alus tema töötasu arestida ja sellest mis tahes kinnipidamisi teha. Aktis märgitud elatise võlgnevuse summa on väär. Elatise summa on arvutatud ebaõigetest eeldustest lähtuvalt, s.o arvestusega,

1 (4)

just kui L L oleks alaealine laps. Olukorras, kus väidetava võlgnevuse summa ei ole selge, ei tohiks kohtutäitur üldse arestida võlgniku sissetulekut tema tööandja juures, samuti pangakontosid. Avaldaja on seisukohal, et puudub alus võlgniku sissetuleku (töötasu) arestimiseks, sh ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate töötasu nõuete arestimiseks. 09.07.2018.a. sissetuleku (töötasu) arestimise aktis märgitu kohaselt kuulub arestimisele summa, mille väljaarvestamisel arvestatakse aktis viidatud TMS tulenevaid norme, töötasu suurust ja aktis loetletud TMS tulenevaid norme. Samuti on aktis märgitud, et XXX Transport OÜ on kinnipidamisi kohustatud teostama ka tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni.

3.Võlgniku V L töötasu suuruseks on 500 eurot kuus, so töötasu alammäär alates 01.01.2018. Võlgniku hinnangul on XXX OÜ-le esitatud sissetuleku (töötasu) arestimise akt vastuolus ka 10.06.2018.a. jõustunud TMS § 132 lg-tes 12 ja 13 regulatsiooniga. Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum on käesoleval ajal 207,23 eurot, lisaks on avaldajal kaks alaealist last, mis suurendab mittearestitavat summat 333,32 euro võrra. Seega on mittearestitav summa kokku 540,55 (207,23+333,32), st suurem kui võlgniku sissetulek 500 eurot. Seetõttu puudub alus TMS § 132 lõikes 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust kinni pidada. Sisuliselt on kohtutäitur koostanud ja esitanud võlgniku tööandjale võlgniku töötasu arestimise akti olukorras, kus kohtutäiturile on teada, et võlgniku töötasu suurust ja alaealiste ülalpeetavate arvust lähtudes, ei saa tööandja mitte mingisuguseid kinnipidamisi teha. Ühtlasi osundab võlgnik, et töötasu arestimine ei saa olla suunatud tulevikku, sest võlgnikul puuduvad andmed töötasu suurenemise kohta tulevikus.
4.Kohtutäitur leiab, et avaldaja kaebus ei kuulu rahuldamisele, mistõttu palub jätta V L kaebus rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud võlgniku V L kanda. Täiteasjas nr 026/2009/226 on kohtutäituri vahendusel kokku laekunud 298,93 eurot, mis kõik on üle kantud L Lle. L L on hilisemate avaldusetega oma nõuet korduvalt suurendanud. Sissenõudja tunnistab, et V L on talle raha maksnud ka ilma kohtutäituri vahenduseta, kuid kohtuotsusega väljamõistetust oluliselt väiksemas ulatuses. Seetõttu on kohtuotsusest tulenev väljamõistetud ja nõutav võlg pidevalt suurenenud. Käesoleval ajal, s.o sissenõudja 01.09.2018 avalduse kohaselt, on võlg 4305 eurot. Kohtutäitur on võla suuruse kajastamisel lähtunud sissenõudja esitatud arvestustest. Kohtutäitur on seisukohal, et juhul, kui võlgnik leiab, et sissenõudja poolt esitatud nõue, st perioodiliselt tasumisele kuuluva rahalise võlakohustuse summa, on põhjendamatu või alusetu, on võlgnikul vastavalt TMS §-le 221 võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohtusse. Kaebus kohtutäituri otsusele või tegevusele TMS § 217 lg 1 kohaselt ei ole selleks kohane õiguskaitsevahend. Kohtutäituri 09.07.2018.a. vormistatud sissetuleku (töötasu) arestimise aktis (akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009.a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ lisana) on märgitud, et arestimisele kuulub summa, mille väljaarvestamisel arvestatakse töötasu suurust, ülalpeetavate arvu ja aktis loetletud TMS tulenevaid norme. Sellest tulenevalt kuulub tööandjal vastavalt TMS § 132 lg 1 arestimisele üksnes summa, mis ületab võlgnikule jäetava elatusmiinimumi. Asjaolu, et võlgnikul on ülalpeetavad, ei saa olla põhjuseks sissetulekute mittearestimiseks.
5.Puudutatud isik II toob esile, et avaldaja hoiab elatise maksmisest kõrvale, tema suhtes on algatatud mitmeid väärteo asju ja on tehtud avaldus politseile. Puudutatud isik leiab, et maksuametile näidatakse miinimumpalka ja ülejäänud makstakse ümbrikupalgana. Avaldaja käis ja käib pidevalt tööl välismaal ja tegeleb põhitöö kõrvalt autode äriga ja rentimisega, viski müümise ning taksoteenuse osutamisega Facebooki vahendusel. Avaldaja ei maksa oma lastele elatist ja puudutatud isiku II väitel ei ole need avaldaja lapsed. Puudutatud isikule on arusaamatu, millistest vahenditest avaldaja tasub esindajale. Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi

2 (4)

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
8.Kohus kontrollib kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
9.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. Sama paragrahvi lõike 13 sätestab, et kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Seega annab nimetatud säte võimaluse teatud juhtudel arestida ka kuni 20% palga alammäära suurusest summast. Käesoleval juhul ei ole tegemist lapse elatisnõudega. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et täitemenetlus on algatatud 02.03.2009 ning kuni tänase päevani on kohtutäituri vahendusel laekunud 298,93 eurot. Avaldaja märgib, et tema töötasu suuruseks on 500 eurot kuus, so töötasu alammäär alates 01.01.2018. Kuna täitemenetlus ei ole viinud üheksa aasta jooksul tulemuseni ja avaldaja saab töötasu palga alammääras (500 eurot), siis on TMS § 132 lg 21 kohaldamise eeldused täidetud.
10.Esitatud materjalidest nähtub, et kohtutäitur on teinud 30.03.2018 sissetuleku (töötasu) arestimise akti, milles on kohustatud isikuks võlgniku tööandja XXX OÜ. Nimetatud akt on asendatud 09.07.2018 uue aktiga, milles on kõrvaldatud vastuolud seadusega. 09.07.2018 sissetuleku (töötasu) arestimise akt on koostatud arvestades TMS sätteid ning juhindudes Justiitsministeeriumi 15.12.2009 määruse nr 42 „kohtutäiturimäärustik“ lisast 16. Nimetatud aktis on märgitud, et arestimisele kuulub summa, mille väljaarvestamisel arvestatakse töötasu suurust, ülalpeetavate arvu ja TMS tulenevaid norme (sh Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi). Vaidlusalune arestimisakt sisaldab vajalikku informatsiooni, mida tööandja peab arestimisele kuuluva summa arvutamisel arvesse võtma. Kohus nõustub kohtutäituriga, et arestimisakti alusel kuulub arestimisele üksnes summa, mis ületab mittearestitavat summat.
11.Riigikohtu lahendis 3-2-1-3-08 punktis 11 on märgitud, et TMS § 130 lõike 1 kohaselt ulatub töötasunõude või muu sellesarnase sissetuleku maksmise nõude arestimisega omandatud pandiõigus ka pärast arestimist sissenõutavaks muutuvatele summadele.

3 (4)

12.Kohus avaldaja väidetega, et summa ei ole piisavalt piiritletav, arestimisakti ei tohi välja anda kui eelduslikult on töötasu arestimise hetkel väiksem kui mittearestitav summa ja et töötasu arestimine ei saa olla suunatud tulevikus sissenõutavatele summadele, ei nõustu. Kohtu hinnangul on tulevane nõue piisavalt piiritletav, sest kohtutäiturile oli arstimisakti koostamise ajal teada nii tööandja kui ka see, et avaldaja saab sellelt tööandjalt töötasu. Samuti tuleneb viidatud lahendist, et kohtutäitur saab arestida ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid summasid. Avaldaja toob esile, et võlgnikul puuduvad andmed töötasu suurenemise kohta ja selliseid andmeid ei ole ka kohtutäituril. Kohus leiab, et seda saab väita ainult võlgnik, kes kokkuleppel tööandjaga hoiab oma palga suuruse alampalga piires või vähemalt sellisel tasemel, et temalt ei saa saaks täitemenetluses midagi sisse nõuda. Avaldaja on menetlusabi taotluses märkinud elukutseks autojuht-ekspediitor-kuller. Arvestades, et veonduse ja laonduse sektori keskmine brutopalk oli 2018.a II kvartalis Statistikaameti andmetel 1253 eurot, siis on tõenäoline, et avaldaja palk arvestades turusituatsiooni peaks lähiajal tõusma, samuti on võimalik, et tööandja maksab lisatasu (näiteks lisatöö või tulemuslikuma töö eest). Kui aga avaldaja tööandjal võimalused palka tõsta puuduvad, siis on avaldajal võimalus vahetada töökohta ja suurendada läbi töökoha vahetuse oma sissetulekut.
13.Avaldaja toob esile, et võlgnevuse summa on väär. Kohtu hinnangul ei ole kaebus kohtutäituri otsusele või tegevusele selleks kohane õiguskaitsevahend. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu lahend 3-2-1-134-07). Kohus jätab tähelepanuta kõik seisukohad ja tõendid, mis on seotud võla olemasolu ja selle suurusega, kuna need on asjasse puutumatud. Samuti jätab kohus tähelepanuta kõik vastuväited, mis on seotud 30.03.2018 arestimisaktiga, kuna kohtutäitur on 09.07.2018 otsusega viinud arestimisakti seadusega kooskõlla ning otsuse vaidlustamise aeg on ka möödunud.
14.Eelpooltoodu alusel kogumis asub kohus seisukohale, et avaldaja taotlus 09.07.2018 töötasu arstimisakti tühistamiseks ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kohtutäitur on teinud täitemenetluse toimingud kooskõlas seadusega.
15.Kohus jätab kaebuse rahuldamata, mistõttu jäetakse menetluskulud TsMS § 172 lg 7 lause 2 järgi avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri kantud õigusabikulusid käesolevas menetluses ei hüvitata. Kuna puudutatud isik II ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitanud, siis kohus ei määra kindlaks menetluskulude suurust.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja