2-18-11841
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Alan Biin 28. august 2018.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-18-11841 Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus avaldus P R õiguste peatamiseks Avalduse läbivaatamata jätmine Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn Avaldaja esindaja: Kohtutäituri abi Viljo Konsap, e-post: [email protected] Puudutatud isik I (sissenõudja): A R (isikukood xxxx) Sissenõudja seaduslik esindaja: K L (isikukood xxxx), elukoht xxxx; e-post: xxxx
Asja läbivaatamine
Puudutatud isik II (võlgnik): P R (isikukood xxxx), elukoht xxxx; muu elukoht xxxx; e-post: xxxx Kirjalik menetlus
Asjaolud Kohtutäitur Elin Vilippus esitas 08.08.2018.a Harju Maakohtule avalduse võlgniku P R õiguste peatamiseks. Harju Maakohus võttis 10.08.2018.a kohtumäärusega avalduse menetlusse.
2-18-11841 Kohtutäitur esitas 27.08.2018.a tagasivõtmise avalduse, milles palus menetluse lõpetada, kuna võlgnik tasus täituri ametialasele arveldusarvele 4200 eurot. Antud laekumisega kuulub täitemenetlus nr 022/2017/4256 lõpetamisele. Kohtumääruse põhjendused Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1774 lg 1 sätestab, et kohus vaatab kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste peatamise ja õiguste andmise keelamise kohta läbi hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse ( lg 2). Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas lg 1 p 2 hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole eelmenetlus lõppenud, siis ei ole võlgniku nõusolekut hagi tagasivõtmiseks tarvis. lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kohus on seisukohal, et avalduse tagasivõtmine on põhjendatud. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on ära langenud vajadus peatada võlgniku õigused. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks lg 1, lg 6 ja § 423 lg 1 p 2, jätab kohus käesolevas tsiviilasjas avalduse läbi vaatamata. lg 1 tulenevalt loetakse avalduse läbivaatamata jätmise korral, et avaldus ei ole kohtu menetluses olnud ja avaldaja võib pöörduda kohtusse avaldusega sama võlgniku vastu samal alusel vaidluses sama eseme üle. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. lg 7 sätestab, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. lg 7 kohaselt võiks seega esineda alus menetluskulude jätmiseks kohtutäituri kanda, sest kohtutäitur on kohtule esitatud avalduse tagasi võtnud ning seetõttu ei ole avalduse rahuldamine enam võimalik. Samas viiks selline menetluskulude jaotus ebaõiglase tulemuseni, sest ei arvesta avalduse tagasivõtmise põhjusega. Kohtutäituri kohtusse pöördumine on olnud põhjendatud ja täitemenetluse läbiviimise seisukohast vajalik. Kohtutäitur on otstarbekalt esitanud ka taotluse menetluse lõpetamiseks, kuivõrd võlgnik on alles pärast kohtutäituri poolt kohtule esitatud avalduse menetlusse võtmist asunud elatise nõuet täitma. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ja juhindudes lg 1 teisest lausest on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku II kanda.
2-18-11841 Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Toimiku materjalidest ei nähtu, et menetlusosalised oleks menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt / Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.