lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-7110/6

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-7110/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1466
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTMS § 46 lg 2Täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsuse aluselTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 372 lg 4Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2018. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-7110

Tsiviilasi

Irina Skriveli kaebus kohtutäitur Natalja Malahhova otsuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. mai 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Irina Skriveli määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja: Irina Skrivel (isikukood XXX), esindaja advokaat Andrei Matvejev Vastustaja: kohtutäitur Natalja Malahhova

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 8. mai 2018 määruse resolutsioon muutmata, muutes maakohtu põhjendusi.
2.Jätta Irina Skriveli määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3.Jätta määruskaebuse lahendamisega menetluskulud Irina Skriveli kanda.

seotud

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Irina Skrivel (avaldaja) esitas kaebuse Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova 18.04.2018 ja 03.05.2018 otsuste peale täiteasjas nr 042/2016/1901. Avalduses palub avaldaja tühistada kohtutäituri 18.04.2018 ja 03.05.2018 otsused ning teha otsus, millega täitemenetlus peatada. Avaldaja on eakas inimene, kes ei ole pädev arvuti kasutamises. Seoses sellega viib enampakkumise korraldamine elektroonilise oksjoni kaudu selleni, et avaldaja kaotab faktilise võimaluse oksjonil osaleda. Avaldaja ei saa osaleda menetluses terviseseisundi tõttu. Täitemenetlus tuleb peatada kuni avaldaja terviseseisundi paranemiseni. Koos avaldusega esitas avaldaja hagi tagamise taotluse.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Maakohus keeldus avaldust menetlusse võtmast ning tagastas selle avaldajale. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse hagi tagamiseks. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 ja § 371 lg 1 p-le 5. Kohus märkis, et kaebuse esitaja on kohtule esitanud sisult sama kaebuse, st faktilised asjaolud, vaidluse sisu ja kaebuse eesmärk on samad, olenemata sellest, et esitatud nõuded (peatada täitemenetlus nr 042/2016/1901 kuni vaidluse lahendamise ja kohtuotsuse jõustumiseni, tühistada kohtutäituri otsus, kinnisasja arestimise akt ja vabastada arestitud vara) on erinevad võrreldes tsiviilasjaga nr 2-18-4183. Maakohtu 26.03.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-4183 on avaldaja kaebus võetud menetlusse. Kuivõrd kohtu menetluses on analoogiline kaebus tsiviilasjas 2-18-4183, tuleb käesolevas asjas keelduda kaebuse menetlusse võtmisest. Maakohus märkis, et avaldaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole piisavalt veenvalt põhistatud. Kohus lisas, et tagada saab üksnes kaebust, mille kohus on otsustanud menetlusse võtta, v.a erandina olukord, kus kaebus/hagi tagamise avaldus on esitatud enne kaebuse esitamist. Kohus leidis, et ka kaebuse tagamine pole põhistatud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse. Kohtu järeldus, et tsiviilasjas nr 2-18-4183 vaadatakse läbi määruskaebuse esitaja kaebust sama nõudega on väär. Asjas 2-18-4183 vaadatakse läbi kaebaja kaebust 07.03.2018 kohtutäituri otsuse peale. Sisuliselt vaidlustatakse kaebusega enampakkumise objektiks olevate kinnistute aresti. Käesolevas asjas vaidleb määruskaebuse esitaja selle vastu, et täitemenetlus jäeti peatamata määruskaebuse esitaja haigestumise tõttu. Määruskaebuse esitaja esitas kohtutäiturile perearsti tõendi, mille kohaselt ei saa määruskaebuse esitaja osaleda täitetoimingutes. Arvestades seda, et täitemenetluses korraldatakse võlausaldaja ja võlgniku vahelist enampakkumist, takistab määruskaebuse esitaja haigestumine tema osalemist enampakkumisel. Seoses sellega palus määruskaebuse esitaja kohtutäituril peatada menetlus kuni tema tervenemiseni, aga kohtutäitur

seda ei teinud ja korraldas enampakkumise, milles määruskaebuse esitaja ei saa kindlasti osaleda. Käesolevas asjas vaidlustatakse kohtutäituri 18.04.2018 otsust menetluse peatamata jätmise kohta, kuid mitte kohtutäituri 07.03.2018 otsust. Lähtudes eelviidatud vaidluste kirjeldusest on selge, et asjas 2-18-4183 ja käesolevas asjas vaidlustatakse erinevaid kohtutäituri otsused ja toimingud. Seoses sellega puuduvad alused TsMS § 372 lg 4 kohaldamiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4.Kohtutäitur palub jätta maakohtu määrus muutmata. Kohtutäitur märkis, et vaidlusalused kinnistud müüdi 11.05.2018 enampakkumistel Aleksei Kruglovile ning Jekaterina Kruglovale. Kohtutäitur esitas 15.05.2018 kinnistamisavaldused kinnistusraamatusse ning kinnistusraamatus on muudatused omaniku kande osas tehtud. Seega on praeguseks ajaks enampakkumised lõppenud ja selgusetu on täitemenetluse peatamise eesmärk. Kohtutäitur lisas, et 11.04.2018 kell 22:50 edastas võlgniku esindaja kohtutäiturile taotluse. Võlgnik palus peatada menetletava täitemenetluse nr 042/2016/1901 kuni võlgniku tervisliku seisundi paranemiseni. Kohtutäitur rahuldas oma 18.04.2018 otsusega võlgniku taotluse osaliselt ning lükkas enampakkumised edasi. Enampakkumised toimusid 07.05.2018-11.05.2018. Kohtutäitur on seisukohal, et täitedokumendiks oleva Viru Maakohtu 16.10.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-10-41154 resolutsioon on täitemenetluse läbiviimiseks piisav. Võlgnik vaidlustas täitemenetluse algatamise nii Viru Maakohtus kui ka Tartu Ringkonnakohtus ning mõlemal korral jäeti täitemenetlus peatamata ning Viru Maakohtu 16.10.2014 kohtuotsus muutmata. Kohtutäitur nõustub 08.05.2018 kohtumääruses avaldatud seisukohaga, et kaebuse esitaja on esitanud sisult sama kaebuse, st faktilised asjaolud, vaidluse sisu ja kaebuse eesmärk on samad, olenemata sellest, et esitatud nõuded (peatada täitemenetlus nr 042/2016/1901 kuni vaidluse lahendamise ja kohtuotsuse jõustumiseni, tühistada kohtutäituri otsus, kinnisasja arestimise akt ja vabastada arestitud vara) on erinevad (tsiviilasjas 2-18-4183). Antud tsiviilasjas teeb kohus otsuse 12.06.2018. Täitur rõhutas, et esitatud kaebuse sisu, põhjendused ning nõuded on identsed 07.05.2018 esitatud kaebusega, mis on Viru Maakohtu 10.05.2018 määrusega võetud menetlusse tsiviilasjas nr 2-18-7109. Kohtutäitur esitas oma seisukoha nimetatud tsiviilasjas 25.05.2018.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 21). Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
6.Kohtutäitur jättis 07.03.2018 otsusega rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 02.02.2018 kinnisasja arestimise akti tühistamiseks. Avaldaja esitas 16.03.2018 tsiviilasjas nr 2-18-4183 kaebuse kohtutäituri 07.03.2018 otsuse peale täiteasjas nr 042/2016/1901. 07.05.2018 esitas avaldaja tsiviilasjas nr 2-18-7109 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ning palus tühistada 20.03.2018 teatisega määratud kinnisasjade enampakkumine.

Kohtutäitur jättis 18.04.2018 otsusega avaldaja taotluse täitemenetluse peatamiseks rahuldamata, kuid lükkas täitemenetluse edasi. 03.05.2018 otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata 18.04.2018 otsuse peale esitatud kaebuse. Avaldaja esitas 08.05.2018 käesolevas tsiviilasjas kaebuse kohtutäituri 18.04.2018 ja 03.05.2018 otsuste peale. Kohtutäitur esitas käesolevas tsiviilasjas määruskaebuse osas seisukoha, milles märkis, et kuna vaidlusalused kinnisasjad müüdi 11.05.2018 enampakkumisel Aleksei Kruglovile ning Jelena Kruglovale, siis ei ole selge enampakkumise peatamise eesmärk. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et käesolevaks ajaks on enampakkumise peatamise taotlus muutunud perspektiivituks, sest enampakkumine on juba toimunud. Kohtutäitur on õigesti avaldajale ka selgitanud, et kaebajal on õigus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 233 lg 1 alusel vaidlustada enampakkumise tulemusi.

7.Eeltoodule vaatamata peab ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukoht, kas maakohus keeldus õigesti käesolevas asjas avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 5 ja § 477 lg 1 alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on asi samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Eeltoodust tuleneb, et hagi või avalduse menetlusse võtmisest ei või keelduda põhjusel, et hagi või avaldus on varem samal alusel (s.o asjaoludel) sama poole vastu küll esitatud, kuid selle ese (s.o nõue) on erinev (vt ka V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Komm vlj. 2017, § 371, lk 452). Käesolevalt on vaidluse esemed kõigis väljatoodud tsiviilasjades erinevad. Maakohtu TsMS § 371 lg 1 p-i 5 tõlgenduse järgimine tooks kaasa selle, et ühe täitemenetluse raames oleks võimalik vaidlustada üksnes ühte kohtutäituri otsust või toimingut, vaatamata sellele, et kohtutäitur teeb ühes täitemenetluses üldjuhul mitmeid erinevaid toiminguid ja otsuseid. Selline käsitlus piirab põhjendamatult täitemenetluses osalejate võimalusi enda õiguste kaitseks. Ehkki käesoleva vaidluse aluseks olevate asjaolude kirjeldused kattuvad teistes tsiviilasjades (nr 218-4183 ja nr 2-18-7109) esile toodud asjaoludega, on avaldaja taotlused olnud erinevad. Maakohus on ka ise märkinud, et tsiviilasjades esitatud nõuded on erinevad. Näiteks on tsiviilasjas nr 2-18-4183 vaidlustatud kohtutäituri 07.03.2018 otsust, kuid käesolevas tsiviilasjas kohtutäituri 18.04.2018 ja 03.05.2018 otsuseid. Tsiviilasjas nr 2-18-7109 on aga vaidlustatud kohtutäituri tegevust enampakkumise läbiviimisel. Seega on maakohus ebaõigesti keeldunud käesolevas asjas avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel, kuna avalduste esemed ei ole olnud kattuvad.
8.Küll aga puudub vajadus maakohtu määruse tühistamiseks, kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja taotlus täitemenetluse peatamiseks muutunud perspektiivituks ning avalduse menetlusse võtmisest saab keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja esitas täiturile taotluse peatada täitemenetlus TMS § 46 lg 2 p 2 alusel, mille täitur jättis rahuldamata. Kohtule 08.05.2018 esitatud avaldusest nähtub, et täitemenetluse peatamist sooviti enampakkumise korraldamise edasilükkamise eesmärgil, kuna avaldaja tervislik seisund ei võimaldanud väidetavalt enampakkumisel osaleda.

Ringkonnakohus nõustub täituriga, et kaebus on muutunud perspektiivituks, kuivõrd enampakkumised, mille edasilükkumist avaldaja täitemenetluse peatamisega saavutada soovis, toimusid ajavahemikus 07.05.2018 - 11.05.2018. Seega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki täitemenetluse peatamisega enam saavutada. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab maakohtu põhjendusi avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluse osas.

9.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja