lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-5334/19

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 04.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-5334/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1401
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 5, 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 48 lg 2Täitemenetluse lõpetamise alusedKTS § 29KTS § 32KTS § 34 lg 3KTS § 35 lg 1TsMS § 172Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 5 lg 3Menetluse toimumine poolte esitatu alusel

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Sotsiaalkindlustusamet70001975(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Määruse tegemise aeg ja koht

04. juuni 2018, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-18-5334

Tsiviilasi

Xxxkaebus kohtutäitur Risto Sepa 28.03.2018 otsusele täiteasjas nr 027/2017/468

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: Xxx(isikukood xxx; elukoht Xxx; e-post xxx)

esindajad

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (epost [email protected]) Puudutatud isik II (sissenõudja): Sotsiaalkindlustusamet (registrikood 70001975; asukoht Endla 8, 15092 Tallinn; e-post [email protected])

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xxxkaebus kohtutäitur Risto Sepa 28.03.2018 otsusele täiteasjas nr 027/2017/468 rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud Xxxkanda, kuid sissenõudjal ja kohtutäituril menetluskulude puudumise tõttu Xxxvälja mõistmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Esitatud asjaolud
1.Avaldaja esitas kohtule 06.04.2018 kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 28.03.2018 otsusele täiteasjas nr 027/2017/468, paludes kohtutäitur Risto Sepa 28.03.2018 otsus tühistada. Avalduse kohaselt on täitemenetluse nr 027/2017/468 sissenõudjaks Sotsiaalkindlustusamet. 28.03.2018 otsuses kohtutäitur ei põhjendanud, miks ta ei lõpetanud täitemenetlust. Läbiviidav

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 09.09.20262-26-13272/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-14026/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.08.20262-25-22148/12Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20262-25-4523/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-25-17177/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-26-14672/4

menetlus on sisutühi, kuivõrd sissenõudja nõue on kaebaja poolt täidetud. Täitemenetlusel puudub eesmärk ja ülesanne, mida täita.

2.Avaldaja esitas 26.02.2018 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevusele. Kaebuse kohaselt teavitas Sotsiaalkindlustusamet kohtutäiturit 07.02.2018 esitatud avalduses, et puuduvad nõuded Xxxvastu. Kaebaja hinnangul tulnuks kohtutäituril täitemenetlus lõpetada TMS § 48 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd sissenõudja nõue on rahuldatud ning selle kohta on esitatud kirjalik dokument. Kaebaja leiab, et tema vara arestimise ulatus on põhjendamatu. Täiturile on teatavaks saanud, et arestitud vara väärtus ületab oluliselt nõude suurust. Täitur on arestinud üle 100 000 eurot maksva kinnisasja, mistõttu ei vasta ta tegevus seadusele ja on võlgniku huve oluliselt kahjustav. Puudutatud isikute seisukohad
3.Sissenõudja seisukoht
3.1.Sotsiaalkindlustusamet esitas kohtule täitmisavalduse 06.08.2015 täitedokumendi alusel. Nõude sisuks oli riigile üle läinud elatisnõue summas 575,40 eurot. Muuhulgas märkis sissenõudja täitmisavalduses, et soovib pöörata sissenõude võlgniku kinnisasjale, vallasvarale ja õigustele.
3.2.Avaldaja rahuldas 06.02.2018 riigi nõude täies ulatuses ning sellest teavitati kohtutäiturit. Sissenõudja leiab, et tal puudub pädevus anda hinnangut kohtutäituri tegevusele.
4.Kohtutäituri seisukoht
4.1.Kohtutäitur kaebusele seisukohta kohtule ei esitanud.
4.2.Täiteasjas nr 027/2017/468 kohtutäituri poolt 28.03.2018 tehtud otsuse kohaselt koostas Sotsiaalkindlustusamet 06.08.2015 otsuse nr KE1588, mille kohaselt määras elatisabi kogusummas 575,40 eurot. 08.02.2017 koostas Sotsiaalkindlustusamet täitmisavalduse, paludes võlgnikult välja mõista 575,40 eurot. 10.03.2017 avas kohtutäitur täitemenetluse nr 027/2017/468 ja luges 20.03.2017 täitmisteate võlgnikule kätte toimetatuks. Võlgnik kirjutas 10.04.2017 kohtutäiturile, et nõue on tasutud. Kohtutäituri büroo töötaja palus esitada makset tõendavad dokumendid, mida võlgnik ei teinud. 20.04.2017 lõppes 30 päevane nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg ja 24.04.2017 arestiti võlgniku arvelduskontod. Võlgnik kirjutas 12.05.2017 kohtutäiturile, et nõue on tasutud ning palus koheselt arvelduskontode arestist vabastamist. Kohtutäituri büroo töötaja vastas 15.05.2017, et sissenõudja ei ole kohtutäiturile nõude tasumisest teatanud, mistõttu arvelduskontosid ei vabastata. Võlgnik kirjutas 15.05.2017 uuesti ja teavitas 30.11.2006 Sotsiaalkindlustusametit elatisnõude tasumisest kohtutäitur Elin Vilippusele, mistõttu pidanuks Sotsiaalkindlustusamet ka asjaolust kohtutäiturile teatama. Sama kirjaga edastas võlgnik kohtutäitur Elin Vilippuse poolt lõpetatud täitemenetluse nr 022/2017/1390 otsuse ning seetõttu on ilmne, et perioodil 01.07.2015-12.07.2016 on nõuded rahuldatud kohtutäitur Elin Vilppus kaudu. 15.05.2017 seati võlgniku kinnisasjale keelumärge ja 07.12.2017 edastati kinnisasja arestimise ja enapakkumise teade. Kohtutäitur arestis 14.12.2017 võlgniku kinnisasja. Võlgnik koostas 22.12.2017 kaebuse täitmisteatele ja kohtutäituri tegevusele. Kohtutäitur tegi 14.01.2018 võlgniku kaebusele otsuse. 29.01.2018 nurjus võlgniku kinnisvara enampakkumine ja 31.01.2018 teatas sissenõudja, et nõustub nurjunud pakkumise ümberhindamisega. Kohtutäitur esitas sissenõudja seisukoha võlgnikule 07.02.2018 kirjavahetuses. 07.02.2018 teatas sissenõudja kohtutäiturile, et nõue on rahuldatud. 15.02.2018 ja 20.02.2018 toimus kirjavahetus võlgnikuga hindamise vaidlustamise osas ja täitemenetluse lõpetamise teemal. 21.02.2018 muutis kohtutäitur arvelduskonto arestitavat summat ning jättis arvelduskonto arestituks kohtutäituri nõudes, summas 230,40 eurot.

21.02.2018 toimus kirjavahetus võlgnikuga tasu võtmise tühistamises. 26.02.2018 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevusele. 21.03.2018 jättis Harju Maakohus võlgniku palve kohtutäituri 14.01.2018 koostatud otsusele rahuldamata.

4.3.Kohtutäitur leiab, et võlgniku kinnistu ei saa olla väärt 100 000 eurot. Kohtutäitur arestis võlgniku kinnisasja 14.12.2017 95 000 euroga, kuid enampakkumine nurjus osalejate puudumisel. Avalikult enampakkumisel olnud ning seejärel nurjunud kinnisvara enampakkumise alghind ei vasta turu tingimustele. Täitemenetluses pööratakse sissenõue kogu võlgniku varale ning läbiviidav enampakkumine ei lähtu vara müügis võlgniku nõusolekust sest vabatahtlik täitmistähtaeg nõude rahuldamiseks on möödas. Järelikult puuduvad täitemenetluses varale sissenõude pööramises tava turutingimused, vara arestitakse reeglina võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel ning müügiga jätkatakse võlgniku nõusolekuta kuni täitmisel oleva nõude rahuldamiseni. Kinnisasja hind täitemenetluses ei ole tihti võrreldav tavapärase kinnisvara hindamisega. Kohtutäitur peab lähtuma tegeliku hinna väljaselgitamisel kinnistusraamatusse kantud õigustest ja märkustest. Kohtutäitur peab müüma vara võimalikult kiiresti. Kohtutäitur nõustub võlgnikuga, et müüdava kinnisvara alghind ületab mitmekordselt nõude ning märgib, et ei ole vastu, kui võlgnik annab kohtutäiturile nõude rahuldamiseks vara, mis ületab täitmisel olevat nõuet nõndavõrd, et ka enampakkumise nurjumisel on tagatud nõude lõplik rahuldamine. Seni kuni võlgnik arestitud ja müüdavale korteriomandile „asendust“ ei paku, tuleb jätkata korteriomandi realiseerimisega. Hoolimata Sotsiaalkindlustusameti, kui sissenõudja nõude rahuldamise teatest on vaidlusaluses täitemenetluses sissenõudjaks ka kohtutäitur tasu nõudega, mille mõistis välja täitmise avamise päeval 10.03.2017 ning tegi võlgnikule teatavaks kättetoimetamise teel 20.03.2017. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus, tutvunud kaebusega, sissenõudja seisukohaga kaebusele ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid (s.h kohtutäituri 28.03.2018 otsust), leiab, et Xxxkaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 28.03.2018 otsusele täiteasjas nr 027/2017/468 tuleb jätta rahuldamata.
6.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg-st 2 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
7.Kaebuse esitaja leiab, et kohtutäitur ei ole täiteasjas nr 027/2017/468 täitemenetlust põhjendamatult lõpetanud ning on arestinud kaebajale kuuluva 100 000 euro väärtuses oleva kinnistu, mis kahjustab oluliselt võlgniku huve.
8.Käesoleval juhul alustas kohtutäitur Risto Sepp 10.03.2017 avaldaja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 027/2017/468 elatisabi hüvitise 575,40 euro ja täitemenetluskulude sissenõudmiseks (t.lk 58 pöördel). Täitemenetluse algatamise aluseks oli Sotsiaalkindlustusameti 06.08.2015 haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks nr KE1588 ja Sotsiaalkindlustusameti avaldus. Samal kuupäeval mõistis kohtutäitur välja ka kohtutäituri tasu (t.lk 59) täiteasja nr 027/2017/468 menetlemise eest kokku 230,40 eurot.

Kohtutäitur toimetas avaldajale täitmisteate koos tasu otsusega kätte 20.03.2017 (t.lk 64 pöördel). Sotsiaalkindlustusametile laekus 06.02.2018 avaldaja poolt 575,40 eurot (t.lk 119). Seega laekus avaldajalt Xxxvõlausaldajale Sotsiaalkindlustusametile täitemenetluses nõutud tasu ligikaudu 11 kuud peale täitemenetluse alustamist ja seega on kohtutäituril õigus terves ulatuses täitetasu saamiseks.

9.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Vastavalt KTS § 29 lõikele 1 võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Kooskõlas KTS § 32 lõikega 3 lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Menetluse alustamise tasu sätestab KTS § 34 lg 3 p 4, mille järgi on tasu 60 eurot (lisandub käibemaks 12 eurot). Menetluse alustamise tasu kujutab endast sisuliselt tasu täitmisteate kättetoimetamise eest. Alustamise tasu peab ära katma esmased kulutused, mida kohtutäitur menetluse alustamiseks teeb. Kohtutäituri põhitasu on käesoleval juhul KTS § 35 lõikes 1 toodud tabeli järgi 132 eurot (lisandub käibemaks 26,40 eurot).
10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäitur ei ole õigustatult lõpetanud täiteasja nr 027/2017/468 menetlust, kuivõrd võlgnikul on tasumata kohtutäituri tasu 230,40 eurot.
11.Kohus nõustub kohtutäituriga, et kuivõrd avaldaja ei ole käesoleval juhul kohtutäiturile pakkunud nõude (kohtutäituri tasu) rahuldamiseks muud vara, siis on kohtutäituril õigus täitemenetluses võõrandada avaldajale kuuluv kinnisasi, vaatamata sellele, et kinnistu väärtus ületab kordades täitemenetluse nõude. Õige on kohtutäituri seisukoht, et täitemenetluses tuleb tegeliku hinna väljaselgitamiseks lähtuda kinnistusraamatusse kantud õigustest ja märkustest ning täitemenetluse eesmärki arvestades (nõude kiire rahuldamine) tuleb vara võõrandada võimalikult kiiresti, mis sageli toob kaasa olukorra, kus vara müüakse täitemenetluses turuhinnast oluliselt madalama hinnaga.
12.Lisaks leiab kohus, et avaldaja ei saa käesoleva kaebuses vaidlustada arestitud kinnistu hinda. Arestitud asja hinna määramise vaidlustamise korra sätestab täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 74.

Menetluskulude jaotus

13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb sissenõudja ja kohtutäituri menetluskulud jätta avaldaja kanda, kuid sissenõudjal ja kohtutäituril menetluskulude puudumise tõttu välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-26-7274/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium