Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-15-6538
Otsuse kuupäev
Tartu, 18. aprill 2018
Kohtukoosseis
Eesistuja Henn Jõks, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik
Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend
Tulundusühistu WIRU VILI hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kindlustushüvitise, kahjuhüvitise ja viivise saamõistmiseks Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tulundusühistu WIRU VILI kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
17 017 eurot 88 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Tulundusühistu WIRU VILI, esindaja vandeadvokaat Piret Blankin Kostja Salva Kindlustuse AS, esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kolmas isik kostja poolel OÜ AGRILAND
Asja läbivaatamise kuupäev
26. märts 2018. a, kirjalik menetlus
2-15-6538 2015. a otsusest kuni kohustuse taitmiseni ning kohtueelse õigusabi kulud 6799 eurot 38 senti ja eksperdiarvamuse saamise kulu 3000 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18. oktoobril 2013 kahjukindlustuslepingu hageja asukohas paikneva kuivati ja selle seadmete (kuivati) kindlustamiseks. Kindlustuslepingusse margiti soodustatud isikuks Swedbank AS ning kindlustusperioodi pikkuseks uks aasta. Kindlustuslepingu järgi oli kuivati kindlustatud 1 069 200 euro ulatuses (kindlustussumma), omavastutusega 1000 eurot. Kindlustusriskiks oli mh tulekahju. Kindlustuslepingule kohaldusid kindlustuse üldtingimused KÜ-13 ja varakindlustuse tingimused EVT-12.03 (tüüptingimused). Kuivatis toimus
2-15-6538 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina põhinõudelt 216 141 eurot 66 senti kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded mõista kostjalt välja kindlustushüvitis 12 750 eurot ja kohtuvälised kulud 3000 eurot. Menetluskuludest jäi 7% hageja ja 93% kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt on hagi esitatud VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. VÕS § 475 lg 3 kohaselt, kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja kindlustusandja teatab kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohtusse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16 tehtud otsuses leidnud, et VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tegi 28. aprillil 2014 kindlustushüvitise vähendamise otsuse ja edastas selle samal päeval e-kirjaga hagejale. Kuna VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on seotud kindlustusandja vastuse kättesaamisega, kohaldub asjas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2, mille järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks siis, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07 tehtud otsuses leidnud, et majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Hageja saatis 29. aprillil 2014 kostja teatele vastuse, milles palus edastada kostja otsuse lisad. Seega sai hageja kostja kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsuse kätte kõige varem 29. aprillil 2014. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kuna kostja edastas oma otsuse lisad hagejale alles 30. aprillil 2014, saab kostja otsuse lugeda hagejale kättetoimetatuks alles alates sellest ajast. Kuna VÕS § 475 lg 3 kohaseks tähtajaks tuleb lugeda 29. aprill 2015 ja hagi esitati kohtule samal päeval, on hagi tähtaegne. Eeltoodud tähtaegade ületamine ei toonud VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaja rikkumist kaasa ka seetõttu, et kostja oli 11. juunil 2014 menetlust uuendanud. Hageja taotles 2. detsembril 2014 kindlustusjuhtumi uut läbivaatamist ning kostja vaatas taotluse läbi, esitades selle kohta oma motiveeritud otsuse. Seega saab VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaja algust lugeda alates
2-15-6538 kulude hüvitamist. Hageja kohtueelse õigusabi kulud peab kostja hagejale hüvitama VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi võrdeliselt hagejale kohtuotsusega väljamõistetud kindlustushüvitisega, s.o 6411 euro 16 sendi ulatuses. Hagejal ei olnud kohustust tellida kohtueelses menetluses ekspertiisi ning kostjal ei ole kohustust need kulud hagejale hüvitada. Kuna kostja peab maksma hagejale saamata jäänud kindlustushüvitise ning hüvitama osaliselt tema õigusabikulud, peab ta maksma ka viivist.
2-15-6538 arvutatava aegumistähtaja puhul tuleb lugeda aegumistähtaja viimase aasta vastavaks kuuks ja päevaks TsÜS § 136 lg 2 mõttes kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva aastates arvutatava tähtaja möödumisel. Vastavaks päevaks ei saa lugeda TsÜS § 147 lg-s 1 märgitud nõude sissenõutavaks muutumise päeva. Seega ka juhul, kui lugeda, et hageja sai kostja otsusest teada 29. aprillil 2014, oli hagi esitamise viimaseks päevaks 28. aprill 2015 kell 24.00. Kuna hagi on esitatud 29. aprillil 2015, on see hilinenud. Ei ole oluline, et hageja sai otsuse lisad kätte 30. aprillil 2014. Kostja kindlustushüvitise vähendamise otsuses on põhjalikult selgitatud, mis põhjusel ja millises ulatuses kindlustushüvitist vähendatakse, ning otsus on üheselt mõistetav ka lisadeta. Maakohus luges valesti VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaja algust alates 24. jaanuarist 2015, mil hageja sai kätte kostja täielike seisukohtadega kindlustushüvitise maksmisest keelduva otsuse. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes leidis maakohus, et kostja uuendas 11. juunil 2014 menetlust. Kostja ei ole 2. jaanuaril 2015 hageja 2. detsembri 2014. a pöördumisele vastates möönnud kindlustushüvitise suurendamise võimalust. Samuti ei muutnud kostja oma seisukohta lepitusmenetluses. Maakohtu otsusest ei selgu, milliste tõendite alusel on maakohus tuvastanud, et hageja ja kostja pidasid pärast 28. aprilli 2014. a otsuse tegemist läbirääkimisi ning kostja on neid läbirääkimisi pidades möönnud võimalust maksta suuremat hüvitist. Hageja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud. Kostja ükski hagejale saadetud vastus ei sisalda lubadust maksta hagejale hüvitist juurde. Kindlustusandja ei saa VÕS § 475 lg-le 3 tuginemise võimalust kaotada üksnes seetõttu, et ta on pärast keelduva otsuse tegemist vastanud kindlustusvõtja pöördumistele. Kostja ei käitunud oma õiguste teostamisel hea usu põhimõtte vastaselt.
5(7)
2-15-6538 VÕS § 475 lg-t 3 õigesti ega rikkunud menetlusõiguse norme. Kostja palub mõista hagejalt välja kostja kassatsiooniastme menetluskulu 1035 eurot 1 sent.
2-15-6538
Ants Kull
Jaak Luik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.