Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. märts 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-4782
Tsiviilasi
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagiavaldus Agnes Meederi vastu 2087,63 euro hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2087,63 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. juuli 2017 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB “Lietuvos draudimas“ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), esindaja Kadri Ojamaa, nõustaja Arvi Luhakooder Vastustaja (kostja): Agnes Meeder (isikukood XXXX), esindaja vandeadvokaat Epp Landberg
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
võlasuhe ning tegemist on seadusest tuleneva nõudega, millele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 149 tulenev kümne aastane aegumistähtaeg. Hageja hinnangul algas aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja esitas kostjale kohtuvälise tagasinõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 17.04.2014. Seega muutus nõue sissenõutavaks 18.04.2014, mis on ka aegumise alguseks. Isegi kui lugeda aegumise alguseks 20.11.2013 (päev, mil hageja sai kahjujuhtumist teada), ei ole nõue aegunud.
toimus juhtum 12.11.2013, ei oma aegumise küsimuse puhul tähtsust. 26.11.2013 koostatud kahjude ülevaatuse aktis on ära märgitud ka korteri number (X kust uputus alguse sai. Seega oli hiljemalt selleks ajaks teada ka kahju põhjustaja või vähemalt oli korteri omanikku võimalik kindlaks teha. Eeltoodust tulenevalt algas aegumine hiljemalt 27.11.2013. Ühelegi katkemise alusele pooled tuginenud pole. Ka kohtule ei nähtu asjaolusid, mis viitaks aegumise katkemisele. Hagi esitamise hetkeks 27.03.2017 oli aegumise algusest möödunud rohkem kui 3 aastat. Seega on hageja esitatud kahju hüvitamise nõue aegunud.
Samuti on ebaõige hageja väide, et TsMS ei näe ette võimalust, et kostja reserveerib endale õigusi. Vastavalt TsMS § 330 lg 1 tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Seega on menetlusosalistel õigus esitada avaldusi, taotlusi, vastuväiteid kuni eelmenetluse lõppemiseni.
Kohaldamisele kuulub õigussuhte tekkimise (s.o kahju hüvitamise kohustuse tekkimise) aja seisuga kehtinud materiaalõigus, sh korteriomandiseadus. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Seega hõlmab rikutud kohustuse kaitse-eesmärk kohustust mitte kahjustada teise korteriomaniku korterit, sh hoiduda tekitamast veekahjustusi teisele korteriomandile. Samuti puuduvad käesolevas asjas viited sellele, et kohustuse rikkumise tagajärjena oleks põhjustatud kellegi surm, kehavigastus või tervisekahjustus. Järelikult on kahjuhüvitise nõude aluseks seadusest tulenev võlasuhe.
seadus. Komm vlj. Tallinn. 2010, § 147, lk 478; P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Komm vlj. Tallinn. 2016, § 82, lk 394-395). Vaidlust ei ole, et kahjujuhtum toimus 19.11.2013. Hageja esitas kostjale 01.04.2014 tagasinõude (tl 49-52). Hageja andis kostjale kahjunõude tasumiseks tähtaja 17.04.2014, kostja kahjunõuet ei tasunud. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on lugeda, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 18.04.2014. Selleks ajaks oli möödunud viis kuud kahju tekkimisest (s.o 19.11.2013), mille jooksul oli kostjal võimalik kahju hagejale hüvitada. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on mõistliku ajaga kohustuse täitmiseks. Aegumine algab alates järgmisest päevast, mis järgnes kohustuse täitmise tähtpäevale (Riigikohtu 02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 p-d 29, 33). Seetõttu on õige hageja seisukoht, et aegumistähtaeg hakkas kulgema 18.04.2014. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui lugeda aegumistähtaja alguseks kostja märgitud varasem kuupäev, s.o 22.01.2014, ei oleks ka siis nõue aegunud, kuna nõude aegumistähtajaks on seadusest tuleneva nõude puhul 10 aastat. Seega tuvastas maakohus ebaõigesti, et hageja nõue kostja vastu on aegunud.
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.