Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
19. märts 2018 Tartu
Tsiviilasja number
2-17-118332
Tsiviilasi
PlusPlus Baltic OÜ hagi Oksana Solovjova põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. veebruari 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
PlusPlus Baltic OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): PlusPlus Baltic OÜ (registrikood 12273105), lepinguline esindaja Marjana Šestel Vastustaja (kostja): Oksana Solovjova (isikukood XXX)
esindajad
vastu
kinnitamiseks, ei saa teha järeldust, et kostja elukoht on ka tegelikult Saksamaal. Maakohus on viidatud seisukohale jõudnud üksnes kostja poolt telefoni teel esitatule tuginedes, mistõttu on kohtu seisukoht oletuslik ja ei põhine ühelgi tõendil. Olukorras, kus maakohus jõudis järeldusele, et kostja alaline elukoht ei asu Eesti Vabariigis, tulnuks Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 62 p 2 alusel kohaldada Saksamaa õigust selgitamaks välja, kas kostja alaline elukoht on Saksamaal. Maakohus ei ole seda teinud. Maakohus ei ole kaalunud ka TsÜS § 14 lg 2 kohaldamist, mille järgi võib isikul olla elukoht üheaegselt mitmes kohas. Riigikohus on selgitanud, et igal elukohal on õiguslikult sama tähendus, nagu ainukesel elukohal (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-16). Rahvastikuregistrist on tuvastatav, et kostja elab jätkuvalt Eestis.
elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 2 kohaselt võib elukoht olla üheaegselt mitmes kohas. TsÜS § 14 lg 3 kohaselt loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommentaaridest nähtuvalt tuleb isiku peamine või alaline elukoht välja selgitada faktiliste asjaolude alusel. Alaline elamine tähendab sealjuures kohta, kus isik alaliselt viibib, kus on tema kodu, st koht, millega ta on isiklikult kõige enam seotud, kus ta ööbib, puhkab, kus on tema isiklikud asjad jms. Peamiselt elamine tähendab seda, et antud kohas viibib isik rohkem kui mingis muus kohas. Elukohana ei ole käsitletavad kohad, kus isik võib viibida küll pikemat aega vabatahtlikult, kuid teatud põhjusel või eesmärgil, ilma soovita või võimaluseta asuda vastavasse kohta alaliselt elama. Elukoha määramisel on oluliseks kriteeriumiks vastavasse kohta elama asumise tahe (vt selles osas P. Varul, M. Torga. TsÜSK § 14/3.2.1. – P. Varul jt (koost). Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2010).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.