Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-46-10 Tartu, 1. juuni 2010. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Fred Potteri, Ann Tenno ja Jaak Pällo hagi Vaike Gelðteini vastu tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-58969 Fred Potteri, Ann Tenno ja Jaak Pällo määruskaebus Hagejad Fred Potter (isikukood xxxxxxxxxxx), Ann Tenno (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Jaak Pällo (isikukood xxxxxxxxxxx), ühine esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus Kostja Vaike Gelðtein (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik 3. mai 2010. a, kirjalik menetlus
pärast hagejate II ja III nimel registriosade moodustamist. Hagiavalduse järgi on hagejad kinnisasja kaasomanikud. Kinnisasja hagejale I kuuluvat mõttelist osa koormab kostja kasuks seatud 4 500 000 krooni suurune hüpoteek. Hagejad soovivad kaasomandi lõpetada kokkuleppel, eraldades kinnisasjast kasutuskorra järgi hagejate II ja III kasutada olevad maatükid ning moodustades vastavalt kaks uut registriosa. Tulenevalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-st 1 on selleks nõutav kostja kui puudutatud isiku nõusolek. Teised kinnisasja koormavate hüpoteekide omajad ei ole kaasomandi lõpetamisele vastu, kuid kostja kaasomandi lõpetamiseks nõusolekut ei anna ega viita, kuidas nõusoleku andmine tema kinnisasjaõigust kahjustaks. Kostja on kohustatud nõusoleku andma, kuna tema keeldumine oleks vastuolus hea usu põhimõttega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-te 1 ja 2 järgi. Kui kostja on kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks, saab tema nõusoleku TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 esimese lause järgi asendada kohtuotsusega.
oleks vastuolus põhiseaduse §-s 3, §-s 15 ja §-s 13 sätestatud põhimõtetega. TsMS § 371 lg 2 p 2 ei ole ka asjassepuutuv. Kohtute määrustest ei selgu, mille alusel kohtud järeldusteni jõudsid. Ringkonnakohus ei ole hagejatele ka selgitanud, mida nad tegema peaksid.
tegemist ühtlasi kinnisasja võõrandamisega AÕS § 641 tähenduses, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping poolte vahel ja kande tegemine kinnistusraamatusse.
seadus kande tegemiseks asjaõiguse omaja nõusolekut, kui tema õigusi ei kahjustata (st õigus jääb vähemalt senise mahuga kehtima). Kui kinnisasja jagamisel kandega isiku kinnistusregistriossa kantud õigust kahjustatakse, on kande tegemiseks KRS § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku (puudutatud isiku) nõusolek. Tegemist on kinnistusraamatuõiguse ühe keskse põhimõttega, millega tagatakse, et kinnistusraamatusse kantud õiguste omajate õigusi nende tahte vastaselt ei kitsendataks (vt ka Riigikohtu 31. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-06, p-d 10, 12).
Sama on oma määrustes põhimõtteliselt leidnud ka kohtud, kes ei ole küll eristanud kinnisasja jagamiseks vajalikku kokkulepet kostja kui hüpoteegipidajaga ja tema kui puudutatud isiku nõusolekut kandeks.
kahjustata. Samas ei pruugi kohtusse pöördumine olla põhjendatud, sest kostja on vastuses Riigikohtule kinnitanud, et ei ole vastu kinnisasja jagamisele sellisel viisil, mis tema õigusi ei kahjusta.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.