lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-8028/6

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-8028/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1842
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 221Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTMS § 3Täitmise korraldusTsMS § 356 lg 1Menetluse peatamine teise menetluse tõttuTsMS § 369Hagi esitamine enne nõude sissenõutavaks muutumistTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 430Kompromiss

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-8028/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.12.20192-19-8028/55Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.09.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-20-7904/99Riigikohtu tsiviilkolleegium24.05.20232-19-19718/94Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.06.20212-19-8020/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.05.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS10055309(Hageja)aktsiaselts EESTI FOSFORIIT10055893(Hageja)Neticom OÜ10650512(Kostja)Mittetulundusühing Oandu Watermill80354166(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-8028

Määruse tegemise aeg ja koht

11.07.2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Meeli Kaur ja Gaida Kivinurm

Kohtuasi

AS-i KC Grupp, MR, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTSi, Mittetulundus-ühingu Oandu Watermill, aktsiaseltsi EESTI FOSFORIIT ja KR hagi Neticom OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.05.2019 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks AS-i KC Grupp, MR, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTSi, Mittetulundusühingu Oandu Watermill, aktsiaseltsi EESTI FOSFORIIT ja KR määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: AS KC Grupp (registrikood 10363821) Hageja II: MR (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja III:

MAARDU

KATLAMAJA

AKTSIASELTS (registrikood 10055309) Hageja IV: Mittetulundusühing Oandu Watermill (registrikood 80354166) Hageja V: aktsiaselts (registrikood 10055893)

EESTI

FOSFORIIT

Hageja VI: KR (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Kostja: Neticom OÜ (registrikood 10650512), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Eerik Entsik ja

1(6)

Liisi Kents Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.
Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2019 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
4.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud ja maakohtu määrus
1.27.05.2019 esitasid AS KC Grupp, MR, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill, aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja KR (hagejad) maakohtule hagi Neticom OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393 ja nr 022/2016/4392, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174.
2.Maakohus keeldus 29.05.2019 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades. Kostjal puuduvad menetluskulud.
3.Kohus leidis, et hagi on ennatlik, olemuslik ja tingimuslik. Hagejad märgivad hagi p-s 13, et „Käesoleval juhul sõltub hagi rahuldamise vajalikkus ning põhjendatus tsiviilasja nr 2-16-12561 lõpplahendist, kuna tsiviilasjas nr 2-16-12561 on vaidluse esemeks sarnaselt praegusele hagile täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393, nr 022/2016/4392, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174 sundtäitmise lubamatuks tunnistamine.“ Hagi p-s 14 juhivad hagejad aga kohtu tähelepanu asjaolule, et „Kui tsiviilasjas nr 2-16-12561 rahuldab Riigikohus hagejate kassatsioonkaebuse ja tunnistab lubamatuks sundtäitmise täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393, nr 022/2016/4392, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174, siis ei ole kohtul käesolevas asjas vaja hakata kaaluma, kas sundtäitmise lubamatuks tunnistamine on vajalik ja põhjendatud või mitte.“ Eelnevat arvestades on hagi esitatud ilmselgelt ennatlikult. Hagejate nõue on oletuslik ja tulevikku suunatud. Hagi menetlemise eelduseks olev olukord tekib hagejate enda kinnituse kohaselt alles siis, kui tsiviilasjas nr 2-16-12561 hagejatel oma eesmärke saavutada ei õnnestu. Hagejad taotlevad mh peatada menetlus käesolevas tsiviilasjas kuni on jõustunud tsiviilasjas nr 2-16-12561 menetlust lõpetav lahend. TsMS §-de 2 ja 3 mõttega ei ole kooskõlas ennetava ja tingimusliku hagi esitamine n-ö igaks juhuks ja esitatava hagi menetlemise kohene peatamine seniks, kuni on selgunud hagejate eesmärkide realiseerimise võimalus teises pooleliolevas kohtumenetluses.
4.Hagejate ülesanne on esitada need asjaolud, mis vastavalt seadusele võiksid anda aluse tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Hagejad pole selliseid asjaolusid esitanud. Hagi on oletuslik ja tingimuslik ka oma sisu osas. Nimelt väidavad hagejad, et neil on õigus nii hagis viidatud kompromissidest kui ka notariaalsest lepingust taganeda, kui kostja

2(6)

on notariaalset lepingut oluliselt rikkunud. Samas on hagile lisatud 20.05.2019 taganemisavaldus otsesõnu tingimuslik. Taganemisavalduse kohaselt „Käesolev Taganemisavaldus on tingimuslik ja Taganemisavaldus jääb kehtivaks üksnes juhul, kui tsiviilasjas nr 2-16-12561 peaks jõustuma lahend, mille kohaselt tuvastatakse, et 04.07.2016 Taganemisavaldus ei ole kehtiv.“

5.Kostjale etteheidetavaid rikkumisi on hagejad kirjeldanud hagi p-des 9.1.-9.3., aga oletuslikult. Hagi kohaselt on täitemenetluse raames kohtutäitur väidetavalt arestinud väidetavad nõuded ning kostja on teavitanud väidetava suurusega väidetava nõude omandamisest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-st 11 tulenev õigus esitada vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele ei tähenda õigust esitada oletuslikke vastuväiteid ega siduda vastuväidete olemasolu teise tsiviilasja lahendamise tulemusega.
6.Jättes kõrvale asjaolu, et hagejate taganemisavaldus on tingimuslik ja seatud sõltuvusse tsiviilasja nr 2-16-12561 lahendamise tulemusest, on lepingust taganemise kui kujundusõiguse efektiivse kasutamise eelduseks see, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku sisulise eeldusena peab lepingust taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 mõttes. Hagejad pole selliseid asjaolusid esile toonud. Oluliseks lepingurikkumiseks ei saa olla õiguspäraste juriidiliste toimingute tegemine, nagu hagejate poolt kostjale ette heidetud täitemenetluse algatamine või nõude omandamine.
7.Hagi kohaselt olevat kostja notariaalse lepingu p 6.12. vastaselt asunud sekkuma hagejate tegevustesse ja investeeringutesse, mis hagejate arvates annab aluse lepingukogumist taganemiseks. Hagejate viidatud lepingupunktis on sätestatud, et „Hüpoteegipidaja kinnitab, et Hüpoteegipidaja hoidub mistahes tegevusest, mis omab otsest või kaudset seost Omaniku 1 muude ärihuvidega, sealhulgas investeeringud Brasiilias ja Marokos. Igasugune tegevus, mis on vastuolus käesoleva punktiga, on keelatud ja on aluseks lepingukogumist taganemisele.“ Kokkuvõtlikult seisnevad kostja väidetavad rikkumised hagi kohaselt selles, et kostja taotluse alusel on algatatud kohesele sundtäitmisele kuuluvate võlatunnistuste alusel täitemenetlused, mille raames on kohtutäitur väidetavalt teinud arestimistoiminguid; samuti peavad hagejad kostjale etteheidetavaks rikkumiseks seda, et kostja olevat teavitanud 08.05.2019, et omandas hagejaga V 15.04.2019 sõlmitud lepingu alusel hageja V väidetava nõude hageja I vastu. Kohus leidis, et isegi eeldades hagejate väidete õigsust, ei saa hagejate väidetud notariaalse lepingu rikkumist tuletada asjaolust, et kostja on esitanud avaldused täitemenetluse algatamiseks või omandanud nõude ühe hageja vastu. Hagejad ei väida, et kostja tegevus täitemenetluste algatamisel või nõude omandamisel olnuks vastuolus seadusega. Riik ei peaks andma õiguskaitset hagile, milles heidetakse kostjale ette seaduses ettenähtud juriidiliste toimingute tegemist, nagu täitemenetluse algatamise taotlemine ja nõude omandamine. Täitemenetlust ei korralda kostja, vaid kohtutäiturid (TMS § 3). Seadusliku täitemenetluse läbiviimist või kostja poolt nõude omandamist ei saa seostada hagejate viidatud notariaalse lepingu p 6.12. rikkumisega ja hageja I ärihuvide kahjustamisega. Hagejate loogika alusel võiks jõuda mh sellise absurdse ja hea usu põhimõttega vastuolus oleva 3(6)

järelduseni, et ka nt jõustunud kohtuotsuste täitmine kujutaks endast hageja I ärihuvide riivamist ning kostjapoolset lepingurikkumist. Seetõttu leidis kohus, et hagi on lisaks oma ennatlikkusele ja tingimuslikkusele ka sisuliselt selgelt perspektiivitu.

8.Riigikohus on kinnitanud, et kui hagi kostja vastu on perspektiivitu ja selle rahuldamine esitatud kujul on välistatud, siis võib kohus hagi menetlemisest keelduda (vt lahend nr 3-2-1-46-10, p 28). Praeguses asjas on hagi puudused sellised, mida ei saa kõrvaldada ning seetõttu ei ole kohtul alust määrata hagejatele tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kohtul ei ole kohustust soovitada hagejatele esitada esialgse nõude vähese tõendatuse või õigusliku perspektiivituse korral samas menetluses alternatiivne hagi. Kohtul ei ole kohustust selgitada hagejale hagi eseme ja/või aluse muutmise vajadust, s.t seda, millise nõude või hagi aluste alternatiivne esitamine aitaks hagejal paremini saavutada tema soovitud eesmärki (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-34-11, p-d 10-11). Määruskaebus ja selle põhjendused
9.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse.
10.TsMS § 369 võimaldab esitada hagi tulevikus tekkiva nõude täitmiseks. Ühtlasi on hagejad viidanud TsMS § 430 lg-st 8 tulenevale reeglile ja erisusele, et kuna antud asjas toimub taganemine lisaks notariaalsele lepingule mh kohtulikust kompromissist, siis viidatud sätte kohaselt võib osutuda taganemine võimalikuks üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Maakohus on jätnud tähelepanuta TsMS § 430 lg-st 8 tuleneva reegli ja Riigikohtu seisukoha lahendi nr 3-2-1-31-10 p-s 19. Arvestades notariaalse lepingu p 6.12. rikkumiste toimumise aega pidid hagejad selleks, et järgida kompromissist taganemise avalduse mõistlikku tähtaega, esitama käesoleva hagi 29.05.2019 (õige 27.05.2019) ega saanud jääda ootama menetluse lõppu tsiviilasjas nr 2-16-12561. Seega on hagi esitamine lubatud.
11.Kohus on hagi menetlusse võtmisel lubamatult hinnanud tõendeid: notariaalse lepingu p 6.12. ja 20.05.2019 taganemisavalduses toodud lepingust taganemise eelduste olulisust. Ühtlasi ei ole kohus suutnud mõista hageja I ärihuvisid tütarühingutes, mida kostja notariaalse lepingu p 6.12. kohaselt lubamatult ründab ja milliseks rikkumiseks on ette nähtud õigus lepingust taganeda. Kohus on teinud hagejate esitatud tõenditest ennatlikke järeldusi. Menetluse edasine käik
12.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

ja

edastas

Määruse põhjendused

14.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

4(6)

15.TsMS § 371 lg 2 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (p 1) ja kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (p 2). Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et esinevad alused, et keelduda hagi menetlusse võtmisest mõlema TsMS § 371 lg 2 punkti järgi.
16.Hagiavalduse kohaselt on kostja poolt hagejate suhtes algatatud täitemenetlused tulenevalt hagejate I, II, IV, V ja VI ning kostja vahel 31.07.2013 sõlmitud notariaalsest lepingust, mis hõlmab ka tsiviilasjades nr 2-13-14836 ja nr 2-13-15295 sõlmitud kompromisse. Hageja on hagiavalduses märkinud, et käesolevas hagis esitatud nõude alus on erinev tsiviilasjas nr 2-16-12561 sama esemega esitatud hagi alusest. Hagejad tõid esile, et kostja on rikkunud 31.07.2013 lepingu p-s 6.12 sisalduvat kokkulepet, milles kostja kinnitas, et hoidub mistahes tegevusest, mis omab otsest või kaudset seost hageja I ärihuvidega, sh investeeringud Brasiilias ja Marokos. Lepingupooled on kokku leppinud, et igasugune kostja tegevus, mis on vastuolus p-ga 6.12, on keelatud ja aluseks lepingust taganemisele. Hagejate väitel on kostja omandanud hageja I tütarühingu AS KC Kinnisvara, kellele kuulub hageja III, vastu nõude ja alustanud selle sundtäitmist. Täituri poolt on AS KC Kinnisvara vara arestitud. Hagejad käsitlevad eeltoodut 31.07.2013 lepingu p 6.12 rikkumisena ja hagejad on 20.05.2019 avaldusega lepingust taganenud. Taganemisavalduses on esitatud asjaolud, mida hagejad lugesid kostja poolt lepingu rikkumiseks.
17.Ringkonnakohus leiab, et esitatud hagist ei saa järeldada, et see oleks ennatlik ja oletuslik, nagu leidis maakohus. Hagejad on esitanud hagiavalduses konkreetsed asjaolud, mis õiguslikult võivad olla aluseks TMS § 221 lg-te 1 ja 11 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. See, et hagejad on eelnevalt esitanud hagi sama nõudega, kuid erineval alusel, ei välista praeguse hagi esitamist. Juhul, kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on olemas erinevad alused, siis ei ole välistatud sama esemega erinevate hagide esitamine. Hagejad ei ole esitanud oma nõuet tingimuslikult, seostades seda tsiviilasjas nr 2-16-12561 tehtava lahendiga. Hagist saab järeldada seda, et juhul, kui hagejate nõue tsiviilasjas nr 2-16-12561 rahuldatakse, siis puudub vajadus käesoleva sama esemega hagi menetlemiseks, kuid enne tsiviilasjas nr 2-16-12561 tehtava lahendi jõustumist on hagejatel oma õiguste kaitseks võimalus käesolev hagi esitada.
18.Seonduvalt hagejate taotlusega käesoleva menetluse peatamiseks, selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 356 lg 1 järgi on menetluse peatamine teise menetluse tõttu kohtu kaalutlusotsus ja kohus ei ole seotud selle langetamisel poolte taotlusega.
19.Maakohus on vaidlustatud määruses hinnanud taganemisavalduse sisu ja taganemise aluseks olevaid asjaolusid ning nõude hea usu kohasust. Asja menetlusse võtmise otsustamisel ei saa hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-31-12, p 13). Eeltoodu on menetlusõiguse normi rikkumine, mis annab aluse maakohtu määruse tühistamiseks.
20.Kolleegium märgib, et TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut hagi menetlusse võtmisest keelduma, vaid annab selleks võimaluse ja seda saab kohus rakendada siis, kui 5(6)

esitatud hagi ei ole ühelgi õiguslikul alusel võimalik rahuldada. Hagejate poolt esitatud asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et hagi rahuldamine oleks õiguslikult välistatud.

21.Eeltoodut kokku võttes kuulub maakohtu määrus tühistamisele ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
22.Käesoleva määruse peale ei saa TsMS § 372 lg 5 järgi edasi kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Margo Klaar

Meeli Kaur

Gaida Kivinurm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja