lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-11636/15

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-11636/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1905
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 23 lg 1Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamineTMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedTMS § 2 lg 1TäitedokumendidTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 368 lg 2TuvastushagiTsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-18-3175/24Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.10.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. veebruar 2018. a.

Tsiviilasja number

2-17-11636

Tsiviilasi

Kristo Ausmehe kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali 31. juuli 2017. a otsuse peale täiteasjas nr 186/2017/868

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. detsembri 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kristo Ausmehe määruskaebus

Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Kristo Ausmees (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustajad: (puudutatud isik I): kohtutäitur Reet Rosenthal (puudutatud isik II): sissenõudja Ulvi Eylandt (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Nigul Saar

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 14. detsembri 2017. a määrus muutmata ja Kristo Ausmehe määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse lahendamisega menetluskulud Kristo Ausmehe kanda.

Edasikaebamise kord

seotud

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.Kohtutäitur Reet Rosenthal (kohtutäitur) algatas Kristo Ausmehe (avaldaja) suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 186/2017/868 19. juunil 2017 Harju Maakohtu 21. novembri 2016 otsuse tsiviilasjas nr 2-14-21828 (jõustus 28. aprill 2017) ja Ulvi Eylandti (sissenõudja) 16. juuni 2017 avalduse alusel. Avaldaja esitas 6. juulil 2017 kaebuse kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja oli seisukohal, et Harju Maakohtu 21. novembri 2016 otsusega lahendati üksnes tuvastusnõue ja täitemenetluse alustamine ei ole võimalik. Kohtutäitur jättis 31. juuli 2017 (allkirjastatud
1.augustil 2017) otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
2.Avaldaja esitas 2. augustil 2017 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäituri 31. juuli 2017 otsusele. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 31. juuli 2017 otsus ja kohustada kohtutäiturit lõpetama avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 186/2017/868. Alternatiivselt palub avaldaja kohustada kohtutäiturit avaldaja 6. juuli 2017 kaebuse uuesti läbi vaatamiseks. Menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Avaldaja on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamine sõltub sellest, kas tsiviilasjas nr 214-21828 tehtud otsusega lahendati hüvitatavate summade osas tuvastusnõue või kohustamisnõue. Kaebuse kohaselt märkis Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasja nr 2-14-21828
7.aprilli 2017 kohtuistungi protokollis m.h, et kui maakohtu otsus jääb muutmata, siis hagejate käest kostja kasuks mingeid rahasummasid välja ei mõisteta. Seetõttu ei olnud kohtutäituril alust avaldaja suhtes täitemenetluse alustamiseks ja alustatud täitemenetlus tuleb lõpetada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 7 alusel Avaldaja leiab, et täitemenetluse formaliseerituse põhimõte ei tähenda seda, et kohtutäitur saaks tuvastusnõudena lahendatud nõuet asuda täitemenetluses kohustamisnõudena täitma. Kohtutäitur peab enne täitemenetluse alustamist kontrollima, kas kohtuotsusega on lahendatud kohustamisnõue, mis on täitemenetluses täidetav. Antud juhul on tegemist täitemenetluse alustamisega olukorras, kus puudub täitedokument. Avaldaja ei nõustunud kohtutäituriga, et avaldaja oleks pidanud esitama täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi.
3.Tartu Maakohus peatas 3. augusti 2017 määrusega esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse nr 186/2017/868 kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.
4.Kohtutäitur palus jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi oma 31. juuli 2017 otsuses toodud seisukohtade juurde. Täitemenetluse formaliseerituse tõttu viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel (TMS § 23 lg 1 I lause). Kohtutäitur peab kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid, kohtutäitur ei saa kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02, p 8, 16. jaanuari 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11, 16. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16). Antud täiteasjas on kohtutäiturile esitatud täitmiseks jõustunud kohtulahend. Viidatud ringkonnakohtu istungi protokoll ei oma antud täiteasjas tähtsust. Täitedokumendist/kohtulahendist nähtub, et kohtusse on esitatud haginõue, kohus rahuldas hagi/rahalise nõude ja määras kohtuotsuse p-s 6, et avaldaja peab sissenõudjale maksma hüvitisena 1644 eurot 29 senti. Tähtis ei ole see millist

formuleeringut kohus kasutas, täituril peab olema võimalik tuvastada summa, mis välja mõisteti. Kui avaldaja väidab, et täituril puudub täitedokument, siis tulnuks avaldajal kohtule esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221 lg 1 I lause), samuti võib avaldaja esitada hagi sissenõudja vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb avaldajale mingi konkreetne õigus või kohustus (TsMS § 368 lg 2, vt Riigikohtu 31. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 ja 28. aprilli 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10).

5.Sissenõudja palus jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja leidis, et avaldaja õiguse rikkumine täitemenetluses ei ole kaebuses toodud asjaoludel tõendatud. Avaldaja väide, et täitmiseks võetud täitedokumendist ei tekkinud võlgnetavat kohustust, ei ole lahendatav kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevusele. Kohtutäitur ei ole avaldaja esialgset kaebust õiguslikult valesti lahendanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6.Tartu Maakohus jättis 14. detsembri 2017 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 31. juuli 2017 otsusele täiteasjas nr 186/2017/868 rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus leidis, et poolte vahel on vaidlus selles, kas kohtutäitur võttis sissenõudja avalduse menetlusse ja algatas täitemenetluse avaldaja suhtes õigesti. Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul on täidedokumendiks jõustunud kohtuotsus ja puudub vaidlus nii sissenõudja avalduse kui täitedokumendi vormikohasuse üle. Kaebuse sisust lähtudes piirdus maakohus üksnes selle hindamisega, kas täitedokumendi sisu oli täitemenetluse alustamiseks selge. Maakohus ei nõustunud avaldajaga selles, et kohtutäitur oleks pidanud enne täitemenetluse alustamist kontrollima, kas kohtuotsusega on lahendatud kohustamisnõue. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid ning kohtutäitur ei saa kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on kirjas otsuses (vt Riigikohtu
16.jaanuari 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11, II lõik; 16. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16). Maakohus leidis, et Harju Maakohtu 21. novembri 2016 otsuse resolutsiooni sõnastusest on üheselt välja loetavad nii kohustatud (avaldaja) kui õigustatud (sissenõudja) isik, kohustuse sisu/tegevus („peab maksma“) ja tasumisele kuuluv rahasumma (1644 eurot 29 senti). Maakohus ei nõustunud avaldajaga selles, et ainuüksi resolutsioonis sisalduva sõna „määrata“ põhjal on ilmne, et tegemist on tuvastusotsustusega. Maakohus on seisukohal, et tähendust ei oma Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli 2017 kohtuistungi protokollis fikseeritud arutelu (tl 34-38). Maakohus leidis, et hinnangu andmine sellele, millist õiguslikku tähendust omab protokollis kajastatu (s.h Harju Maakohtu
21.novembri 2016 otsuse põhjenduste osa p-s 7 esitatud kohtu selgitus resolutsiooni täitmise kohta (lk 22) kontekstis) väljuks käesoleva kaebuse lahendamise raamidest. Maakohus selgitas, et tuginedes kaebuses esitatud asjaoludele on avaldaja valinud ebasobiva viisi taotletud eesmärgi saavutamiseks, s.o täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur on sissenõudja avalduse ja täidedokumendi alusel õiguspäraselt alustanud täitemenetluse avaldaja suhtes. Avaldajal on täitemenetluse lõpetamiseks võimalik kasutada TMS § 221 lg-s 1 ja TsMS § 368 lg-s 2 ettenähtud õiguskaitsevahendeid.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus ning kohustada kohtutäiturit lõpetama avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus. Alternatiivselt palus avaldaja kohustada kohtutäiturit avaldaja 6. juuli 2017 kaebuse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus eksinud täitemenetluse formaliseerituse printsiibi sisustamisel ning materiaalõiguse kohaldamisel, esitanud määruses vastuolulisi seisukohti ning jõudnud selle tulemusel ebaõige lahendini. Vaidluse põhiküsimus seisnes täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsiooni sõnastuses, kuid maakohus andis määruses hinnangu üksnes sellele, kas täitedokumendi sisu oli täitemenetluse alustamiseks selge. Avaldaja hinnangul on täitedokumendiks oleva kohtuotsuse p 6 tuvastusnõue ning selget kohustust sellest avaldajale ei tulene. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas on sõna „määrata“ puhul ilmne, et tegemist ei ole tuvastusotsusega. Maakohus on teinud vastuolulise määruse viidates täitemenetluse formaliseerituse põhimõttele ning sellekohasele Riigikohtu praktikale ja õiguskirjandusele, kuid samas otsustades, et kohtutäitur võib täitedokumendi tuvastusnõude tõlgendamise kaudu muuta kohustamisnõudeks. Avaldaja jaoks on arusaamatu, miks on maakohus leidnud, et Tallinna Ringkonnakohtu poolt kohtuistungil öeldu ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Tallinna Ringkonnakohus on oma seisukoha kujundanud lähtudes kehtivast kohtupraktikast ning täitemenetluse formaliseerituse printsiipi silmas pidades. Kuivõrd täitedokumendist tulenes üksnes tuvastusnõue, siis ei oleks kohtutäitur pidanud täitemenetlust alustama või oleks pidanud selle lõpetama, kui selgus, et täitemenetlust on alustatud põhjendamatult ning täitedokumendil puudub nõue, mida täitemenetluse raames oleks võimalik täita. Väär on maakohtu hinnang, et täitemenetluse lõpetamiseks on käesoleval juhul võimalik kasutada üksnes TMS § 221 lg 1 ja TsMS § 368 lg 2 ettenähtud õiguskaitsevahendeid.
8.Sissenõudja avaldaja määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata. Avaldaja ei ole vaidlustanud maakohtu seisukohta, et ta on valinud ebasobiva viisi kaebuses toodud eesmärgi (täitemenetluse lõpetamine) saavutamiseks. Sissenõudja hinnangul ei oma kaebuses kohtutäituri tegevusele tähendust, millise arutelu pooled pidasid ringkonnakohtu istungil ja kuidas menetlusosalised oma seisukohti seal esitasid. Kui avaldajal on alus summa mittemaksmiseks, siis on tal alus esitada hagi vastavalt TMS §-le 221 ja TsMS §-le 368.
9.Kohtutäiturile on avaldaja määruskaebus kätte toimetatud 15. jaanuaril 2018, kuid kohtutäitur ei ole kaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
14.detsembri 2017 määrus muutmata. Maakohtu järeldused on kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätab ringkonnakohus avaldaja kanda.
11.Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri otsuse, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja taotluse lõpetada TMS § 48 lg 1 p 7 alusel täitemenetlus täiteasjas nr 186/2017/868, sest avaldaja suhtes puudub täitedokument.

TMS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi vormikohase sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

12.Avaldaja ei ole esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, vaid on vaidlustanud kohtutäituri otsuse, millega kohtutäitur jättis avaldaja suhtes alustatud täitemenetluse lõpetamata. Määruskaebuse kohaselt nõustub avaldaja maakohtu seisukohaga, et täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsioon on üheselt mõistetav. Määruskaebuse seisukoht, mille kohaselt peaks kohtutäitur täitemenetluse algatamisel tuvastama ka selle, milline on kohtulahendi aluseks olnud nõue, ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohtutäitur ei saa täitemenetluse algatamisel anda hinnangut täitmiseks esitatud kohtulahendi põhjendustele, samuti võtta seisukohta kohtumenetluses tehtud toimingute suhtes, mh anda hinnangut kohtuistungi protokollis avaldatu osas (määruskaebuse p 1.7). Riigikohus on korduvalt leidnud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11). Riigikohus on ka leidnud, et tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas (vt Riigikohtu 15. mai 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-07, p 11, 16. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16). Avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri otsuse peale täitemenetluse lõpetamata jätmise kohta. Kohus saab käesoleval juhul kontrollida võlgniku poolt kaevatud kohtutäituri otsuse õiguspärasust, mitte anda hinnangut sundtäitmise lubatavuse või mittelubatavuse kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et nii maakohus kui kohtutäitur on õigesti leidnud, et praegusel juhul puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks.
13.Avaldajal on õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu, kui avaldaja on seisukohal, et tal puudub Harju Maakohtu 21. novembri 2016 otsusest tulenevalt kohustus tasuda sissenõudjale otsuse resolutsiooni punktis 6 nimetatud summa. Sellise menetluse raames saavad menetlusosalised esitada oma seisukohad nõude sissenõutavuse kohta ning kohus annab hinnangu, kas sundtäitmine on lubatud või lubamatu.
14.Riigikohtu lahenditest nähtub üheselt, et täitemenetluse lõpetamiseks tuleb esitada TMS § 221 lg-st 1 tulenevalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (vt Riigikohtu
28.aprilli 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11, 18. septembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-88-13, 8. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-15). Riigikohus selgitas 28. aprilli 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 otsuse p-s 19, et täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema TMS § 48 lg 1 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise teel. Riigikohus lisas, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldatakse, on sellekohane kohtulahend TMS § 48 lg 1 p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks.
15.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja