Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 1. septembrist 1986 tähtajatu töölepingu alusel Tartu XXX Koolis XXX. Kostja ütles 10. mail 2016 hagejale töölepingu alates 10. augustist 2016 erakorraliselt üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel. 26. mail 2016 esitas kostja hagejale uue avalduse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. Avalduses sisaldus soov võtta 10. mail 2016 esitatud avaldus tagasi. Kostja ei hoiatanud hagejat enne töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel ülesütlemist, jättes sellega järgimata TLS § 88 lg-s 3 sätestatud kohustuse. Kostjal ei olnud alust töölepingut üles öelda, kuna hageja ei ole oma tegevusega usalduse kaotust ega usaldamatust põhjustanud. Kostja 26. mail 2016 esitatud avaldus on tühine, kuna kostja ei saanud töölepingu ülesütlemise alust ühepoolselt muuta, koondamisolukorda polnud ja koondamine on põhjendamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2 alusel tuleb jätta TLS § 107 lg 2 kohaldamata, sest kostja kuritarvitab oma õigusi. TLS § 107 lg 2 on põhiseadusega vastuolus.

KOSTJA VASTUVÄITED

MAAKOHTU OTSUSTUS JA EDASINE MENETLUS

RINGKONNAKOHTU OTSUS JA EDASINE MENETLUS

TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamist ning et töötajal on õigus taotleda TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatust suuremat hüvitist. Maakohus rikkus selgitamiskohustust (TsMS § 392 lg 1), kuna ei selgitanud hagejale võimalust taotleda suuremat hüvitist vaatamata hageja tuginemisele kostjapoolsele õiguste kuritarvitamisele. Maakohus jättis täielikult hindamata hagejale väljamõistetava hüvitise suuruse vastavuse kostjapoolse rikkumise hüvitisena. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada välja poolte seisukohad, väited ja tõendid TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistetava hüvitise kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1–4). Seejärel peab kohus andma pooltele võimaluse esitada oma taotlused ja asjaolud, mille alusel saab kohus otsustada TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise suuruse. Hageja leidis ringkonnakohtu istungil, et põhjendatud oleks kahjuhüvitis 50 000 eurot. Maakohtul tuleb arvestada hageja väitega, et tal on jäänud pensioniea saabumiseni kaheksa aastat ning võimalus leida tööd ei ole suur. Olles töösuhtes 30 aasta vältel ühes kollektiivis ning kaotades töö asjaoludel, mis ilmselgelt ei olnud õiguslikult põhjendatud, tuleks kohtul hüvitise määramisel arvestada ka võimaliku mõjuga hageja elukvaliteedi olulisele langusele, mis võib olla mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks.

82), kohtuistungil 9000 eurot (II kd, tl 156). Kostja esitas 6. novembril 2017 kohtule oma lõplikud seisukohad ning menetluskulude nimekirja ja nende kindlaksmääramise avalduse. Hagi rahuldamisel kostja pakutud kompromissi ulatuses palub kostja jätta kõik menetluskulud hageja kanda ning mõista temalt välja kostja menetluskulu 1375 eurot kohustusega maksta selle tasumiseni viivist (II kd, tl 157-159).

MAAKOHTU OTSUS JA SELLE PÕHJENDUSED

Hiljemalt alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest ei saanud hageja enam arvata, et kohus ei lõpeta töölepingut TLS § 107 lg 2 järgi või lõpetab selle ülesütlemisavalduses märgitust hilisemast ajast. Seetõttu ei ole kohtu arvates alust lugeda saamata jäänud tulu arvutamise ajavahemiku hulka edasise vaidluse aega, mil pooled vaidlevad üksnes hüvitise suuruse üle. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et kuni töölepingut lõpetava kohtuotsuse jõustumiseni saamata jäänud töötasu väljamõistmine on vastuolus TLS § 109 lg-ga 3 ja § 100 lg-ga 3. TLS § 109 lg 3 välistab töötasu nõude esitamise, kui töötajale on määratud TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitis. Seega on selle sätte järgi välistatud sama aja eest hüvitise kahekordne maksmine. TLS § 109 lg-st 3 ei tulene, et TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis ei hõlma töötasu nõuet töölepingu ülesütlemisest kuni töölepingut lõpetava kohtuotsuse jõustumiseni. Vastupidi, TLS § 109 lg 3 kinnitab, et TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisena võib töötaja nõuda kuni otsuse jõustumiseni saamata jäänud töötasu. Ka TLS § 100 lg 3 ei välista töölepingut lõpetava kohtuotsuse jõustumiseni saamata jäänud töötasu nõudmist TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitisena tähtajatu töölepingu kohtus lõpetamise korral. Hageja ei nõua kostjalt saamata jäänud töötasu kahekordset hüvitamist. Kostja ei ole väitnud, et ta on maksnud hagejale kuni töölepingut lõpetava kohtuotsuse jõustumiseni töötasu. Töötaja õigust nõuda kuni töövaidlusorgani jõustumiseni saamata jäänud töötasu TLS § 109 lg 1 hüvitise hulgas, on tunnustanud ka Riigikohus. Samuti viitas hageja sellisele õigusele praeguse asja läbivaatamisel ringkonnakohus (vt otsuse p 11).

ei jätku (I kd, tl 22-24). Hiljemalt 18. maist 2017, mil jõustus ringkonnakohtu 18. aprilli 2017. a otsus, ei saanud hageja arvata, et töösuhe jätkub. Kohtu hinnangul oli hagejal piisavalt aega uue töö leidmiseks. Selle tegemata jätmine on alates eelviidatud kohtuotsuse jõustumisest saamata jääva töötasu eest väljamõistetava hüvitise vähendamise aluseks VÕS § 139 lg 2 järgi.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.