lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-18031/26

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-18031/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2253
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113ViivisTMS § 221 lg 1, 2Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 3401 lg 1TsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedRÕS § 19 lg 1Advokaadi keeldumine riigi õigusabi osutamisestRÕS § 22 lg 1Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 372 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-18031/57Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval17.09.20182-16-18031/69Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.01.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-16-18031

Määruse tegemise aeg ja koht

16.11.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Kohtuasi

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OS hagi kohtutäituri Rannar Liitmaa, ERA Liisingu Inkassoteenused AS, notari Irina Luihi, vandeadvokaadi Paul Järve ja Ramle Grupp OÜ vastu Pärnu Maakohtu 14.08.2017 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise ning RÕA tasu ja kulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise kohta OS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja/määruskaebuse esitaja: OS (isikukood:

XXXXXXXXXXX)

Vaidlustatud kohtulahend

Kirjalik menetlus Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Pärnu Maakohtu 14.08.2017 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi Pärnu Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.OS määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulud kuuluvad kindlaksmääramisele menetlust lõpetavas lahendis.
4.Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata. Menetluse eelnev käik ja nõue

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 430 lg 8Kompromiss
TsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu poolt
VÕS § 115Kahju hüvitamine
VÕS § 415Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
VÕS § 88 lg 8Täitmine erinevate kohustuste katteks
1.
29.11.2016 esitas OS hagi kohtutäituri Rannar Liitmaa, ERA Liisingu Inkassoteenused AS, notari Irina Luihi, vandeadvokaadi Paul Järve ja Ramle Grupp OÜ vastu. Hagiavaldus oli pealkirjastatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudena.
2.Hagiavalduse alusena tõi hageja esile, et 04.03.2008 müüs ta Ramle Grupp OÜ-le kinnistu, tehingu kinnitas notar Irina Luih, 22.05.2009 ostja taganes lepingust, taganemisest tuleneva nõude loovutas ostja ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le, kes pöördus nõudega kohtusse. 06.04.2011 kinnitas Pärnu Maakohus kompromissi, mille kohaselt pidi hageja ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le tasuma müügilepingust taganemisest tuleneva nõude koos leppetrahvi ja kõrvalkuludega summas 19 719,60 eurot osamaksetena ning alates 20.09.2011 intressi 10% tagastamata jäägilt aastas. Maksete tasumisega viivitamisel oli kokku lepitud viivises 0,5% päevas. Hageja kompromissi ei täitnud. 22.11.2011 teavitas kohtutäitur Rannar Liitmaa hagejat

1(6)

täitemenetluse 175/2011/3113 algatamisest. Täitur müüs hageja kinnistu 07.08.2014 hinnaga 7875 eurot ja kuna sellest ei piisanud nõude rahuldamiseks jätkas täitur täitemenetlust. Hageja on mitmel korral vaidlustanud täituri tegevust.

3.Käesolevas hagis, mis oli pealkirjastatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudena, taotles OS kompromissile eelnenud, kompromissiga seotud ning täitemenetluse käigus esinenud õigusrikkumiste kõrvaldamist ja lõpetamist, tsiviilasja nr 2-09-51091 menetluses kinnitatud kompromissleppe tühistamist ning kohtumenetlustest ja täitemenetlusest tekkinud kahjude hüvitamist koos seadusjärgse intressi (10%) ja viivisega (0,075% päevas) alates müügilepingust taganemise päevast 22.05.2009 kuni otsuse tegemiseni. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et aegumise tõttu ei saa kompromisslepet tühistada, soovis hageja kompromissleppest taganeda ja taotles kohtumenetluste ja täitemenetluse kahjude koos intressiga hüvitamist ning kompromissmääruse p-s 5 määratud viivise- ja intressinõude hüvitamist võlanõudelt 19 719,60 eurolt alates 20.10.2011 kuni otsuse tegemiseni. Kuna hageja esindaja tsiviilasjas 2-19-51091 vandeadvokaadi Paul Järve tegevuse tõttu sõlmiti seadusevastane kompromiss, siis on hagejal kahju hüvitamise nõue lepingulise esindaja vastu.
4.28.04.2017 määrusega jättis maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et esitatud nõudest ei ole võimalik aru saada nõude eset ega aluseks olevaid asjaolusid ega seda, millise kostja vastu on milline nõue esitatud.
5.18.05.2017 hagi täpsustuses kordas hageja 29.11.2016 esitatud hagiavalduses toodut ja esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks.
6.Maakohus rahuldas 28.06.2017 määrusega hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja määras hagejale riigi õigusabi korras esindaja kohustusega hüvitada osamaksetena riigi õigusabi tasu ja kulud 12 kuu jooksul pärast riigi tasu kindlaks määramist.
7.25.07.2017 keeldus riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat Eve Grass RÕS § 19 lg 1 alusel hageja esindamisest. Advokaat selgitas, et toimiku materjalidest ja hagejaga toimunud vestlusest selgus, et hageja nõue ei põhine seadusel ja puudub protsessuaalne võimalus hagejat kaitsta. 22.05.2009 taganes OÜ Ramle Grupp hagejaga sõlmitud müügilepingust ja seda hageja vaidlustanud ei ole. Isegi kui hagejal oleks müügilepingust selle tõestamisest tulenevaid nõudeid Ramle Grupp OÜ või notari vastu, siis on need aegunud. Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas hageja vastu müügilepingust taganemisest tuleneva nõude kohtule 25.09.2009 ja menetlus lõppes 06.04.2011 kompromissi kinnitava kohtumäärusega. Hageja eesmärgiks on nimetatud kompromissi tühistamine, kuna hageja arvates on seal sisalduv viivise kokkulepe 0,5% päevas seadusega vastuolus ja samuti on seadusega vastuolus võlgnevuste kustutamise järjekord. Hageja arvates survestas teda sellise kokkuleppe sõlmimiseks tema esindaja vandeadvokaat Paul Järve. RÕA osutanud advokaat selgitas, et viivise vähendamine VÕS § 415 p-de 1 ja 2 ning § 421 järgi pole võimalik, kuna hageja ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS vahel ei ole sõlmitud tarbijakrediidilepingut. Viivisemäär on VÕS § 113 lg-ga 1 kooskõlas ja VÕS § 88 lg 8 järgi tuleb võlgniku poolt tasutu arvestada enne põhivõlga intressi katteks. Eeltoodust tulenevalt on väär hageja seisukoht, et kompromiss on vastuolus heade kommetega ja seadusega. Esitatud hagiga ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
8.Pärnu Maakohus keeldus 14.08.2017 määrusega hagi menetlusse võtmast ja tagastas selle esitajale ning lõpetas OS-le riigi õigusabi andmise ja vabastas vandeadvokaadi

2(6)

Eve Grassi hagejale õigusabi andmise kohustusest. Maakohus määras riigi õigusabi osutaja tasuks 372,84 eurot ja mõistis selle välja hagejalt riigi kasuks.

9.Hagiavalduses on vormipuudused, mis selle menetlemist ei võimalda, hagiavalduse asjaolud ja nõuded ei ole selged ning riigilõiv on tasumata. Maakohus kohustas 28.04.2017 määrusega hagejat 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest hagiavalduselt puudused kõrvaldama. 28.06.2017 määrusega määratud riigi õigusabi osutaja Eve Grass selgitas 25.07.2017 kohtule, et OS nõue ei põhine seadusel ja puudub protsessuaalne võimalus kaitsta hageja õigusi ja huve. Hageja nõuete ja väidete osas on kohtulik kontroll juba varesemates menetlustes teostatud ning käesolev hagi tuleks selle menetlusse võtmisel TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel jätta läbi vaatamata.
10.Maakohus leidis, et lisaks vormipuudustele (hageja nõue ei ole selge, tasumata on riigilõiv), mida ei ole kõrvaldatud, ei saaks isegi vormipuuduste kõrvaldamisel asja menetlusse võtta TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiväidete õigsust ning hagiga ei ole hageja taotletud eesmärki võimalik saavutada.
11.Maakohus lõpetas riigi õigusabi osutamise RÕS § 19 lg 1 järgi, kuna hageja huvisid ei ole võimalik esitatava hagiga kaitsta. Riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks ja kulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt töötas esindaja teenuse osutamisel 5 tundi ning tegi sõidukulusid 132,84 euro ulatuses, mille maakohus luges põhjendatuks ja määras tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kokku summas 372,84 eurot RÕS § 22 lg 1 ja § 23 lg 1 järgi kindlaks.
12.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Vastavalt maakohtu 28.06.2017 määrusele jäävad esindaja tasu ja kulud hageja kanda ja ta peab need hüvitama 12 kuu jooksul. Seega peab OS riigile hüvitama 372,84 eurot 12 kuu jooksul arvates tasu ja kulude kindlaksmääramisest. Määruskaebus ja selle põhjendused
13.29.08.2017 esitas OS määruskaebuse, milles palub maakohtu 14.08.2017 määruse tühistada ja määrata endale uus esindaja riigi õigusabi korras ning hagiavalduse esitamiseks uue tähtaja määramist.
14.Maakohus piiras avaldaja õigust oma õigusi ausas kohtumenetluses kaitsta, kui lõpetas riigipoolse õigusabi andmise. Maakohus ei kontrollinud avalduses toodud asjaolusid, määratud esindaja seisukoht on ebatäpne ning õiguskaitsest keeldumine on hagejale kahju tekitav.
15.Hageja eesmärgiks on täitemenetluse lubamatuks tunnistamine, kuna kostjad on rikkunud nii kohtumenetluses kui selle väliselt hageja õigusi. Hageja eesmärgiks on, et kohus annaks hinnangu kompromissilepingu aluslepingule, menetluses nr 2-09-51091 osalenud juristide õigusrikkumistele liiakasuvõtliku viivise protsendi lepingus sätestamisel ja õigusrikkumistele täitemenetluses. Kui TMS § 221 lg 2 takistab hagejal oma huve kohtumenetluses kaitsta, taotleb ta nimetatud sätte põhiseaduse vastaseks tunnistamist.
16.OS väidab, et ta ei ole üheski menetlusdokumendis ega suulises vestluses riigi poolt määratud esindajaga väitnud, et tsiviilasjas nr 2-09-51091 tema esindaja vandeadvokaat Paul Järve survestas hagejat ebasoodsatel tingimustel kompromissi sõlmima. Tegelikult tõi esindaja tegutses mittekohaselt ja nõustus liigkasuvõtliku viivisega, leppetrahviga, menetluskuludega ja edasikaebetähtaja lühendamisega. Sellega seoses on hagejale tekkinud kahju.

3(6)

Menetluse edasine käik

17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
18.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja määruskaebus osaliselt rahuldada.
19.Maakohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiväidete õigsust ning hagiga ei ole hageja taotletud eesmärki võimalik saavutada. Lisaks jättis hageja ka hagiavalduse vormilised puudused kõrvaldamata.
20.Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm nr 3-2-1-139-13, p 14; RKTKm nr 3-2-1-193-13). Kohus peab iga nõude puhul analüüsima, kas esinevad nõude menetlemist takistavad puudused, ning vastava nõude osas hagi menetlusse võtmata jätmist põhjendama. Kolleegium leiab, et maakohus pole oma määrust seaduse kohaselt põhjendanud. Kohtumääruses on korratud hagejale RÕA korras määratud esindaja poolt teenuse osutamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid, kuid määrusest ei selgu, kas maakohus on nendega nõustunud või mitte. Samuti ei ole määruses maakohus tegelenud konkreetsete hageja nõuete ja nende aluseks olevate asjaoludega, mida on hagiavalduses kirjeldatud, ja kontrollinud, kas materiaalõiguse normide järgi on hageja poolt esitatud alustel selliste nõuete rahuldamine igal juhul välistatud.
21.Hagis toodud asjaoludest ja nõuetest ning hageja poolt määruskaebuses väljendatust tulenevalt soovib ta TMS § 221 lg 1 järgi esitada nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu, lg 11 järgi ei saa kohtulahendi sundtäitmisel esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele ja lg 2 sätestab, et lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-20-15 tehtud määruse p-s 9 selgitanud, et TsMS § 430 lg 8 teise lause järgi saab kohtulikku kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Maakohus vaidlustatud määruses hageja väidetega ei ole tegelenud ja määrusest ei selgu, miks ei ole TMS § 221 lg 1 järgi esitatud nõudel perspektiivi.
22.Lisaks kompromissi tühistamise ja/või sellest taganemise väidetele, on hageja esile toonud, et talle on tekkinud kompromissi sõlmimisest kahju, eelkõige lähtuvalt sellest, et kompromissis lepiti kokku liialt kõrges intressis ja viivises. Ka viivise vähendamise võimalust täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõude kaudu on Riigikohus varasemas praktikas jaatanud.
23.Lisaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele on hagiavalduses esile toodud asjaolud ja nõue kahju hüvitamiseks, tulenevalt hagejat kompromissi sõlmimise ajal esindanud

4(6)

advokaadi poolt käsunduslepingu rikkumisest. Maakohus ei ole analüüsinud eeltoodud nõude eeldusi VÕS § 115 alusel. Kahju hüvitamise nõude võimalik aegumine ei ole aluseks TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, kuna aegumist saab TsÜS § 143 järgi kohus arvesse võtta üksnes kohustatud isiku taotlusel.

24.Maakohus on viidanud hageja poolt algatatud eelnevatele kohtumenetlustele, kus väidetavalt on kontrollitud hageja poolt käesolevas menetluses esitatud nõudeid. Kolleegiumi arvates eeltoodud üldsõnaline maakohtu järeldus ei anna alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Eelnev menetlus käesoleva menetluse poolte vahel samade nõuete osas samadel alustel, milles on tehtud jõustunud lahend, saaks olla TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi aluseks hagi menetlusse võtmisest keeldumisele, kuid selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada vastavate lahendite olemasolu, kohtu ette toodud ei ole.
25.Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab vorminõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Puudus, mille kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Samuti peab olema tegemist puudusega, mis annaks TsMS § 371 lg 1 (p-de 9-12) või lg 2 järgi aluse hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (vt nt RKTKm nr 3-2-1-45-09, p 12). Selleks, et hageja saaks hagiavalduse puudused kõrvaldada peab kohus neid määruses võimalikult täpselt kirjeldama. Pärnu Maakohtu 28.04.2017 määruses on maakohus üldsõnaliselt selgitanud, et hageja nõue peab olema sõnastatud sellise täpsusega, et hagi rahuldamise korral oleks resolutsioon üheselt arusaadav ja täidetav, hagiavaldusest ei selgu kelle vastu mingi nõue on esitatud ja ei nähtu hagi hind. Kolleegiumi arvates ei ole eeltoodud selgitus piisav. Kuivõrd hagist on arusaadav hageja eesmärk ja see, et tal on mitu nõuet, siis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiseks tehtud määruses tuleb maakohtul anda hagejale võimalikult täpne juhis.
26.Vaidlustatud määrusega on maakohus lõpetanud hagejale riigi õigusabi andmise. RÕS § 19 lg 1 sätestab, et kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda tegema kuni asja lõpliku lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale. Kuna ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et maakohus keeldus ennatlikult TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi hagi menetlusse võtmast, siis ei ole alust ka riigi õigusabi korras õigusabi osutama asunud advokaadil teenuse osutamist lõpetada enne, kui on asi lõplikult lahendatud. Eeltoodu tõttu kuulub tühistamisele maakohtu määrus osas, milles maakohus lõpetas hagejale riigi õigusabi andmise, vabastas vandeadvokaadi Eve Grassi õigusabi andmise kohustusest, määras kindlaks riigi õigusabi osutaja tasu ja kulud ning mõistis need TsMS § 168 lg 1 järgi välja hagejalt.
27.Rahuldamata tuleb jätta määruskaebus osas, milles OS palus määrata endale riigi õigusabi korras uus esindaja. Kuna ringkonnakohus on maakohtu määruse riigi õigusabi lõpetamise kohta tühistanud, siis tuleb vandeadvokaadil Eve Grassil jätkata teenuse osutamist. Samuti ei saa ringkonnakohus määrata hagejale tähtaega hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, kuna TsMS § 372 lg 1 järgi hagi menetlusse

5(6)

võtmise toimingud teeb maakohus, sh määrab TsMS § 3401 lg 1 tähtaja hagiavalduses olevate puuduste kõrvaldamiseks.

28.Käesoleva määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulusid ringkonnakohus ei jaga ega määra kindlaks kulude rahalist suurust, kuna menetluskulud kuuluvad jagamisele asja menetlust lõpetavas lahendis.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja