Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. oktoober 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-16481
Tsiviilasi
PKM Grupp OÜ hagi Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes ning Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ vastuhagi PKM Grupp OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 7938,76 eurot Vastuhagi hind 15 614 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja PKM Grupp OÜ (registrikood 10945262),
esindajad
seaduslik esindaja Ain Leedu, lepinguline esindaja Kerli Teesalu Kostja Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ (registrikood 11228261),
seaduslik
esindaja
Valeria
Nõmme,
lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kohtuistungi toimumise aeg
11. september 2017. a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Ain Leedu, lepinguline esindaja Kerli Teesalu Kostja seaduslik esindaja Valeria Nõmme, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
protsendina tasumata põhinõude summalt (7000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lgs 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Hageja ei ole kinnitanud, et freesasfaltkatend on samade omadustega, mis asfaltbetoonkatend, mistõttu ei saanud kostjal ka vastavat ootust tekkida. Lepingueelsetel läbirääkimistel teavitas hageja kostjat, et konkreetsele objektile oleks otstarbekam paigaldada osaliselt asfaltkatend ning tegi 31.07.2015 vastava hinnapakkumise. Kuna asfaltkatend on oluliselt kallim, teatas kostja, et soovib siiski kogu platsile freesasfaltkatendit. 05.03.2016 ülevaatamise käigus ei tuvastanud pooled ühtegi kostja 27.02.2016 pretensioonis nimetatud hageja teostatud töödes esinevat puudust. Hageja leiab, et kostja platsile paigaldatud freespuru vastab lepingutingimustele, s.o vähemalt keskmisele kvaliteedile ning sobib otstarbeks, milliseks seda liiki toodet tavaliselt kasutatakse. Ka juhul, kui hageja poolt paigaldatud katend ei sobiks otstarbeks, milleks kostja seda vajab, ei vastuta hageja tulenevalt VÕS § 641 lg-st 3 lepingutingimustele mittevastavuse eest, kuna järgis tööde teostamisel kostja juhiseid. Kostja vastuväited hagile
kõrvaldamise või parandamise nõuet esitanud ega hagejale puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andnud. Maakohtu põhjendused
pretensiooni, milles kirjeldas probleemina auke territooriumi sissesõidul, angaari sissesõidul ja sorteerimisplatsi alguses, laadimistehnika ja teiste masinate kinni jäämist ning lume sulamisest tekkinud lompe (tl 43). 05.03.2016 vaatasid pooled koos platsi katendi seisukorra üle. Selle asjaolu osas lähevad poolte seisukohad lahku. Hageja väidab, et ülevaatuse käigus ei tuvastanud pooled ühtegi pretensioonis nimetatud puudust ning probleemid tekitas platsile kogunenud ja koristamata lumi. Tunnistaja Ivo Nõmme ütluste kohaselt kui lumi hakkas sulama, siis oli kohti, kust kate hakkas lagunema. Tunnistaja Ivo Nõmme ütluste kohaselt hageja esindaja Ain Leedu ei tunnistanud, et katendil on puudused (tl 161). Tunnistaja Ain Leedu ütluste kohaselt tema objekti ülevaatusel kattes puudusi ei näinud (tl 160). Sama seisukoht on kajastatud Ain Leedu 05.03.2016 elektronkirjas koos piltidega (tl 61-65). Tekkinud on olukord, kus üks pool ütleb, et töö on puudustega ning teine pool on seisukohal, et tööl puudusi ei esinenud. Kohus loeb tuvastatuks asjaolu, et objekti kohtumisel ühtegi puudust pooled koos ei fikseerinud. Kostja pole ümber lükanud hageja väidet, et pärast 05.03.2016 ning kuni hagi esitamiseni ei esitatud kostja hagejale puuduste kõrvaldamise nõuet. Freespuru kvaliteedinõuetele mittevastavusest teavitas kostja hagejat kohtumenetluses, esitades katseprotokolli (tl 37). Kostja on selgitanud asjaolu sellega, et 05.03.2016 objekti kohtumisel hageja puuduste olemasolu ei tunnistanud ning seetõttu ei olnud vaja anda täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.
Asjas on tuvastatud, et hageja tegi esmalt hinnapakkumise, mille kohaselt plats katta osaliselt asfaltkatendiga, kuid kostja soovis freespurukatendit kogu platsile. Kostja ei esitanud hagejale ka täiendavaid nõudeid platsi konstruktsioonile, vaid kirjeldas platsi kasutusviisi – et sellel oleks võimalik masinate ja sõidukitega liikuda ning materjale ladustada (vt kohtuistungi protokoll tl 161). Kuna puudusid pinnaseanalüüsid, uuringud, arvutused ja pädeva inseneri poolt koostatud projekt, siis huumuskihi eemaldamise vajadust ja mahtu sai hageja hinnata visuaalselt. Ekspert on välja toonud, et platsi rajamiseks on valitud valed tehnilised lahendused. Samas ei olnud hageja töövõtulepinguliseks kohustuseks töö projekteerimine, e tehniliste lahenduste leidmine. Ekspert on leidnud, et freesitud asfaldipuru on sobilik kasutada jäätmekäitluskoha ladustamisplatsi katmisel, kui konstruktsioon on piisava kandevõimega ning tagatud on vee äravool. Kostja juhistest tulenevalt paigaldati freespuru ka manööverdamiskohtadesse.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.