lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-13744/16

Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-13744/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2133
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 1771 lg 1TMS § 1772 lg 1TMS § 1773 lg 1TMS § 1774 lg 2TMS § 1775 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-13744/19Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja30.11.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

26.09.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-13744

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus KL õiguste peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.06.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KL määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (büroo asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn), seaduslik esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik I (sissenõudja): XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

JZ

(isikukood

Puudutatud isik II (võlgnik): KL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 07.06.2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulud jätta KL kanda.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 09.09.20262-26-13272/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-14026/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.08.20262-25-22148/12Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20262-25-4523/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-25-17177/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.08.20262-26-14672/4

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja, kohtutäitur) esitas 12.09.2016 Harju Maakohtule avalduse KL (puudutatud isik II, võlgnik) õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks.
2.Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täiteasi nr 022/2015/3561 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Sundtäitmisele esitatud täitedokumendiks on Viru Maakohtu 03.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-10-7738, millega on võlgnikult välja mõistetud elatis VL-le (sai täisealiseks 29.03.2017), SL-le ja AL-le 2175 krooni (s.o 139,01 eurot) kuus alates 16.02.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Täitmisteade, täitedokument ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus toimetati võlgnikule isiklikult kätte 28.06.2015 aadressil XXX. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud.
3.08.03.2016 esitas laste seaduslik esindaja JZ (sissenõudja) kohtutäiturile avalduse, milles andis nõusoleku hoiatuse tegemiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lgs 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning avalduse esitamiseks kohtule. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku TMS § 1771 lg 1 alusel 05.05.2016 ja hoiatus loeti kättetoimetatuks 11.05.2016. Elatise võlgnevus on 12.09.2016 seisuga 28 201,43 eurot. Võttes aluseks sissenõudja 08.03.2016 nõusoleku taotleb kohtutäitur kohtult TMS § 1773 lg 1 alusel võlgniku juhtimisõiguse peatamist.
4.Võlgnikule toimetati menetlusse võtmise määrus kätte 06.10.2016 (tl 32), kuid võlgnik tähtaegselt enda seisukohta kohtule ei esitanud.
5.Sissenõudjale toimetati menetlusse võtmise määrus kätte 22.09.2016 (tl 31), kuid sissenõudja tähtaegselt enda seisukohta kohtule ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohtu 07.06.2017 määrusega avaldus rahuldati ja peatati TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr XXXXXXXX, välja antud 12.01.2009) kehtivus tähtajatult ning keelati võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine. Kohus märkis, et ta lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (TMS § 1775 lg 1). Kohtumääruse jõustumisel on võlgnik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (liiklusseaduse § 127). Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1).
7.TMS § 1773 lg 1 p-s 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lg-s 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lg-s 1 loetletud õigused ja lubade

kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

8.Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest (tl 6) ning võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud 11.05.2016. Hoiatus loeti e-posti [email protected] teel kättetoimetatuks TsMS 3141 lg 2 alusel. Võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud tingimust. Ka ei ole võlgnik taotlusele vastu vaielnud.
9.19.12.2016 teatas kohtutäitur kohtule, et võlgnik on esitanud kohtutäiturile maksekorraldused, millest nähtub, et AL arvelduskontole on tasutud kohtule esitatud avalduse järgselt kokku 650 eurot selgitusega „alimendid“. Sissenõudja on kohtutäiturile kinnitanud nimetatud maksete laekumist, kuid palunud jätkata menetlusega, kuivõrd võlgnik ei ole teostanud tasumisi vastavalt täitedokumendis märgitule ning igakuised laekumised on olnud väiksemad (tl 33). 05.06.2017 teatas kohtutäitur kohtule, et pärast avalduse esitamist ei ole kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel laekumisi toimunud. Otse võlausaldajale tasutud makseinfo edastas võlgnik kohtutäiturile detsembris 2016 ja sellekohase info on kohtutäitur kohtule edastanud 19.12.2016. 29.04.2017 edastatud e-kirjas informeeris sissenõudja, et võlgnik tasus otse sissenõudjale 100 eurot VL elatise katteks, kes on saanud täisealiseks. S ja AL ülalpidamiseks elatist tasutud ei ole ja riik maksab mõlemale lapsele 100 eurot kuus elatisabi (tl 37). Sellega on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et avalduses esitatud asjaolud ei ole käesoleva lahendi tegemise ajaks oluliselt muutunud ning elatise võlgnevus on veelgi suurenenud.
10.Elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tegelikkuses tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning vajalik. Võlgnik ei ole kohtuni toonud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse. Juhul, kui võlgnikul on töötamiseks juhilube vaja, on võlgnikul võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust laste ees. Kohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel.
11.Alaealine laps ei pea ootama aastate kaupa, kuni tema vanem leiab endale sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Ka õiguskantsler on osundanud, et lapse õigus saada ülalpidamist (sh elatist) kaalub üles vanema nn vaba eneseteostuse või ka heaolu kindlustavad õigused ja vabadused (kättesaadavhttp://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_ arvamus_eelnoule_taitemenetluse_seadustiku_muutmise_ja_sellega_seonduvalt_teiste _seaduste_muutmise_seaduse_eelnou.pdf). Võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada ca 28 000 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Võlgnik ei ole kohtule avaldanud, et ta oleks end töötuna arvele võtnud ja vajanud abi töö leidmisel. Samuti ei

ole võlgnik kohtu ette toonud asjaolu, et tal on tervislikud põhjused, miks ta ei saa tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Seega ei ole kohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada. Määruskaebus

12.Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada teha asjas uus määrus, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata.
13.Kaebajal on lisaks VL-le, SL-le ja AL-le kohustus ülal pidada veel kahte alaealist last. Nimelt on kaebaja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 034/2017/968 DL elatise nõudes ja kaebajal on kohustus ülal pidada alaealist last AL. See tähendab, et kaebajal on laste ülalpidamiseks vaja iga lapse kohta maksta vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. See teeb kokku 5 x 470/2 = 1175 eurot kuus, mida on raske igakuiselt maksta isegi keskmisest kõrgema sissetulekuga isikul (keskmine brutopalk vastavalt statistikaameti andmetele 2017. aasta 1. kvartalis on 1153 eurot). Kaebaja ei ole igakuiselt võimeline tasuma täies ulatuses elatist (perekonnaseaduse § 102 lg 1). Seega on juhtimisõiguse peatamine ebaõiglane TMS § 1774 lg 2 p 3 mõttes, kuna elatisraha maksmise ebakorrapärasus tuleneb seaduslikult pädevatest põhjustest.
14.Kaebaja töötab laste ning iseenda ülalpidamise eesmärgil ehitusvaldkonnas erinevatel objektidel erinevates Eesti paikades ning tema liikumisvabadus tagab talle selle, et tööandja ta üldse tööle vastu võtaks. Sellise elukorraldusega sõltub kaebaja olulisel määral liikumisvabadusest, mille tagab talle isiklik sõiduauto, kuna objektide ja kodu vahel liikumine nõuab tihtipeale kaebajalt liikuvust, mida ühistransport alati ei ole võimeline tagama. Juhtimisõiguse peatamisega piirab kohus kaebaja võimalust teha tööd, mis raskendab kaebaja laste ja kaebaja enda olukorda. Kaebaja majanduslik olukord halveneks koheselt, kui ta jääks oma juhtimisõigusest ilma. Nii palju kui kaebajal on olnud rahalisi vahendeid, mida ta on teeninud suures osas tänu oma mootorsõiduki juhtimisõigusele, on kaebaja tasunud oma lastele elatist. Juhtimisõiguse peatamine raskendab ka kaebaja võimalust leida tööd.
15.Maakohus on teinud kaebaja suhtes ebaseadusliku kohtumääruse, kuna kohus on olnud seotud üksnes kohtutäituri esitatud tõendite ning väidetega, rikkudes sealjuures TsMS-st tulenevaid hagita asja läbivaatamise erisusi. Kohtumäärusest nähtub, et kohus on võtnud arvesse otsuse tegemisel üksnes kohtutäituri poolt esitatud asjaolusid. Kaebaja on põhjendanud oma majanduslikku seisundit ning oma ülalpeetavatega seonduvat olukorda ka kohtutäiturile ning täitur on teadlik asjaolust, et kaebajal on mitu ülalpeetavat alaealist last veel. Kohus on nimetatud asjaolud kohtumääruse tegemisel arvestamata jätnud.
16.Kaebaja ei esitanud kohtule vastuväiteid täituri taotlusele, nagu nähtub kohtumääruse punktist 8, sest pöördus sellel teemal otse kohtutäituri poole. Sellegipoolest oleks kohus pidanud kontrollima avalduse vastavust seadusele vastavalt TsMS § 477 lg-le 7. Lisaks ei uurinud kohus kaebaja majanduslikku seisundit, milleks tal oli kohustus TsMS § 477 lg 7 teise lause kohaselt. Seega on kaebaja õigusi põhjendamatult piiratud. Menetluse edasine käik
17.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
18.Sissenõudja sai määruskaebuse ja kohtu kirja määruskaebusele seisukoha küsimise kohta kätte 19.07.2017 (tl 68), kuid seisukohta määruskaebusele ei esitanud.
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

20.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Kaebaja tugineb määruskaebuses TMS § 1774 lg 2 p-le 3, mille kohaselt ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik on mõjuva põhjusena välja toonud, et ta vajab juhiluba töö leidmiseks ja tööl käimiseks. Seejuures ei ole võlgnik esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks olemas töökoht ning et tema töö iseloom nõuab juhilubade olemasolu. Lisaks ei ole võlgnik tõendanud töö otsimist. Kõik võlgniku välja toodud väited on paljasõnalised ning ei veena kohut selles, et võlgnik tõesti vajab juhilube töö otsimiseks või tööl käimiseks. Seega ei anna kaebaja väited alust TMS § 1774 lg 2 p-i 3 kohaldamiseks.
22.Käesolevas menetluses ei ole asjakohased võlgniku väited selle kohta, et juhtimisõiguse peatamine on ebaõiglane, kuna võlgnikul ei ole võimalik kõigile oma lastele maksta elatist miinimummääras. Esiteks ei ole võlgnik kohustatud maksma SL-le ja AL-le (VL sai täisealiseks 29.03.2017) elatist miinimummääras, vaid täitedokumendi järgi 139,01 eurot kuus (tl 18-20) ja teiseks, kui sellises suuruses elatise maksmine käib võlgnikule üle jõu, siis tuleb tal elatise suuruse muutmiseks pöörduda eraldi hagiga kohtu poole. Käesolevas menetluses ei anna kohus hinnangut sellele, kas välja mõistetud elatise suurus on võlgniku suhtes õiglane või mitte. Seega ei ole asjakohane ka kaebaja väide, et täitur on teadlik asjaolust, et kaebajal on mitu ülalpeetavat alaealist last veel.
23.Kaebaja heidab ette, et kohus on võtnud lahendi tegemisel arvesse üksnes kohtutäituri poolt esitatud asjaolusid. Kolleegium toob välja, et maakohus andis 20.09.2016 määrusega (tl 30) võlgnikule võimaluse esitada omapoolsed seisukohad kohtutäituri avalduse osas ning asjaolu, et võlgnik seda ei teinud, oli tema enda valik. Kolleegium ei nõustu, et maakohus on rikkunud TsMS § 477 lg-t 7, kuna kohus ei uurinud kaebaja majanduslikku seisundit. Maakohus on teinud päringu Maksu- ja Tolliametile, millisest päringust nähtub, et võlgnik hetkel ei tööta ning ei oma seega ametlikku sissetulekut (tl 24). Seejuures ei olnud maakohtul võimalik midagi rohkemat võlgniku majandusliku seisundi uurimiseks ette võtta, kuivõrd võlgnikul ametlik sissetulek puudub. Seega on käesoleval juhul oma majandusliku seisundi tõendamine võlgniku kohustus, kuna tema huviks on see, et tema juhtimisõigust ei peatataks. Võlgnik oma majandusliku seisundi kohta tõendeid esitanud ei ole.
24.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole kohtutäituril asja menetlemisel kulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-26-7274/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium