Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
15. september 2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-2487
Tsiviilasi
AL kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. juuli 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AL määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Avaldaja (võlgnik, määruskaebuse esitaja): AL (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I (vastustaja I): Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik II (sissenõudja, vastustaja II): Aktsiaselts Starman (registrikood 10069659), lepinguline esindaja Gerda Kabrits
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 21. juuli 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta avaldaja AL kanda.
Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse vajadusel kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
2 (4)
Eeltoodust tulenevalt ei ole arestitud relvad võlgnikule vajalikud töösuhte jätkumiseks. Tööandjal on kohustus kindlustada võlgnik tööga ja relvade arestimine ega müümine ei saa töölepingu kohaselt tuua kaasa töölepingu ülesütlemist tööandja poolt. Samuti ei sätesta TMS § 66 lg 1 jahipidamiseks vajalike asjade arestimise keeldu olukorras, kus isik tarbib ise jahipidamissaadusi. TMS § 66 lg 1 p 4 alusel saab jätta arestimata tsiviilrelvad, mis on hädavajalikud võlgnikule ja tema perekonnale toidu hankimiseks. Enda elatamiseks on vajalik võlgnikule tagada võimalus jahtida suurulukeid ja väikeulukeid. Samuti tuleb võlgnikule tagada võimalus ennast metslooma ründe korral kaitsta. Kombineeritud püss IŽ-94-Taiga säilitab võlgnikule võimaluse kasutada suurulukite jahil relva nii sileraudse kui ka vintraudse relvarauaga; sile relvaraud võimaldab lisaks linnujahti, vintraudne püss CZ550-Varmint säilitab võlgnikule võimaluse küttida väikeulukeid ja hanesid, vintraudne püstol APS säilitab võlgnikule võimaluse enesekaitseks ja ulukite surmamiseks. Võlgnikule on tagatud eelnevalt kirjeldatud relvade arestist vabastamisega võimalus küttida suurulukeid, väikeulukeid ja linde, mistõttu on TMS § 66 lg 1 eesmärk täidetud. Toidu hankimiseks ei ole hädavajalik kasutada kõiki võlgniku kirjeldatud jahipidamisviise, mis lähtuvad relvade erinevatest ballistilistest omadustest.
3 (4)
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.