2-03-751/19 - Muud - Muud hagiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt mõisteti kohtuotsusega hagejalt Tallinna linna kasuks välja korteri hoolduskulude ja kommunaalteenuste tasu võlgnevus 32 769,56 krooni. Kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 17.09.2001 läbiviidud enampakkumisel müüdi korter 80 000 krooni eest Andrei Konovalovile. Hageja on isik, kes ei ole võimeline oma psüühilise seisundi tõttu objektiivselt tajuma tema ümber toimuvat. Hageja on psüühilise puudega juba 30 aastat. Tallinna Linnakohtu 14.11.2003 otsusega määrati S. Kulli eestkostjaks tema poeg Andrus Kull. Hageja leidis, et kohtutäitur on kahjustanud võlgniku huve, kuna ta müüs korteri enampakkumisel menetlusnorme rikkudes ja nii turuväärtuseset kui esimese pakkuja poolt pakutust väiksema hinnaga. Hageja hinnangul maksis tema korter enampakkumise läbiviimise hetkel 350 000 krooni. Enampakkumise läbiviimist rikuti oluliselt seadust, kuna võlgnikule ei edastatud täitekutset, talle ei selgitatud tema õigusi ja kohustusi, ei määratud aega kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks, täitur pani asja uuesti enampakkumisele samal päeval pärast enampakkumise nurjumist, hagejale ei teatatud enampakkumise täpset aega ja kohta ning märkimata jäeti manukate isikukoodid ja elukohad. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et võlgnik oleks täitekutsed kätte saanud. Kui võlgnik ei ilmu kohtutäituri büroosse, tuleb võlgnik kutsuda kohale ajalehekuulutusega. Hagejat ajalehekuulutusega kohale ei kutsutud. Kohtutäituri kohustuste hulka kuulub võlgniku õiguste tagamine. Täitetoimikus puuduvad andmed, et täitur oleks hagejale tema õigusi selgitanud. Samas kui täitur hagejaga kohtus, ei oleks saanud talle jääda märkamatuks asjaolu, et tegemist on isikuga, kes ei suuda aru saada tema ümber toimuvast. Täitur jättis kasutamata muud seadusega sätestatud võimalused täitedokumendi täitmiseks, kuna ei arestinud korteri sisustust ega kontrollinud pangakontosid. Kohtutäitur ei pakkunud ega andnud võimalust müüa võlgnikul endal oma vara. Sissenõudjaks on täiteasjas nr 022/2002/3709 märgitud OÜ Pelgulinna Kinnisvarahooldus. Kostjate vastuväited ja A. Konovalovi vastuhagi nõue

7.Kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on TMS §-s 647 ette nähtud hagi esitamise tähtaeg. Vaidlustatud enampakkumine toimus 17.09.2001. Asjas puudus vaidlus selles, et kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 13 lg 1 järgi ei olnud hageja teovõimetuks tunnistatud. Viidatud sättest tulenevalt algas aegumine pärast enampakkumise toimumist. Kuna hageja ei olnud tunnistatud teovõimetuks, siis aegumine ei peatunud. 01.07.2002 jõustus uus TsÜS, mille § 8 lg-st 3 tuleneb, et isik on piiratud teovõimega, kui ta vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002. Asja materjalidele lisatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist tulenevalt on asjas tõendamist leidnud, et ajavahemikul 2001. a septembrist kuni 2003. a ei olnud hageja kestvalt suuteline oma tegudest aru saama ja neid juhtima temal esineva raske psüühikahäire tõttu. Nimetatud aktist nähtub, et 22.03.2000 hinnati tema seisundit raske puudena. Seega on antud asjas tõendamist leidnud, et hageja oli alates 01.07.2002 kehtima hakanud TsÜS-i mõttes piiratud teovõimega, so ajal, kui enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue ei olnud veel aegunud. TsÜS § 165 lg 1 sätestab, et kui piiratud teovõimega isikul ei ole seaduslikku esindajat, peatub tema nõuete ja tema vastu suunatud nõuete aegumine kuni isiku teovõimeliseks saamiseni või talle esindaja määramiseni. Kohus leidis, et alates 01.07.2002 peatus hageja nõude aegumine, kuna tal ei olnud eestkostjat. 14.11.2003 kohtuotsusega määrati Silvi Kullile eestkostja. Kohtuotsus jõustus 01.12.2003. TsÜS § 165 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ei aegu enne kuue kuu möödumist ajast, mil isik saab teovõimeliseks või talle määratakse seaduslik esindaja. Hagi esitati kohtusse 22.12.2003. Seega hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ei ole aegunud.

10.Asjas puudub vaidlus, et väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati 06.09.2001 kohtutäituri kuulutus hagejale kuuluva korteri enampakkumise kohta 17.09.2001 kell 12.00. Seega tuli analüüsida, kas väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutuse avaldamine enampakkumise kohta on võlgniku nõuetekohane teavitamine täitetoimingust. Täitetoimingust teatamise kord pärast esmase täitekutse edastamist on sätestatud TMS § 291 lg-s 1. Seega tuli TMS § 291 lg 1 alusel ka enampakkumisest võlgnikku ja teisi täitemenetlusosalisi teavitada täitekutsega. TMS § 291 lg 2 sätestas, et kui täitemenetlusosaline ei ilmu kohtutäituri kutse peale kohtutäituri büroosse või kui tema viibimiskohta ei teata, kutsutakse isik välja ajalehekuulutuse kaudu. Kohus osutas, et üldjuhul on hilisemast täitetoimingust teavitamine väljaandes Ametlikud Teadaanded vajalik ja piisav üksnes juhul, kui esmane täitekutse on võlgnikule edastatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel ja vahepeal ei ole õnnestunud võlgniku viibimiskohta välja selgitada ega tagada võlgniku informeerimist täitemenetlusest muul viisil. Käesolevas asjas võlgnikule esmaseid täitekutseid väljaande Ametlikud Teadanded vahendusel ei edastatud. Antud asjas oli ja pidi olema kohtutäitur teadlik võlgniku elukohast, kuna võlgniku juuresolekul arestiti tema korter. Seega leidis kohus, et võlgniku teavitamine enampakkumise toimumisest ajalehekuulutuse kaudu ei olnud piisav. 14.09.2001 vormistas kohtutäitur võlgnikule teate, milles teatab, et 17.09.2001 kell 10.00 toimub enampakkumine võlgnikule kuuluva korteri sundmüügiks. Väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatu järgi on hagejale 14.09.2001 saadetud teade enampakkumisest. Puudub vaidlus, et tegemist oli lihtkirjaga. Arvestades asjaolu, et 14.09.2001 oli reede ning enampakkumine toimus juba esmaspäeval 17.09.2001, oli ka praktiliselt väga väike võimalus, et võlgnik enampakkumisest enne selle toimumist teada sai. Hageja väitel ei saanud ta nimetatud teadet kätte. Kättesaamise kohta puuduvad ka igasugused tõendid.

21.Vaidluse sisuliseks lahendamiseks tuleb hinnata, kas enampakkumise läbiviimisel rikuti selle olulisi tingimusi. Asjas ei leidnud tõendamist esmaste (09.08.2001) täitekutsete ja korduva (29.08.2001) täitekutse üleandmine hagejale kehtinud TsMS § 28 mõttes. Samas leidis tuvastamist, et võlgniku vara arestiti 30.08.2001 võlgniku juuresolekul, millest tulenevalt pidi ta olema sellest ajast täitemenetlusest teadlik ning täitur pidi olema teadlik võlgniku tegelikust elukohast. Maakohus leidis õigesti, et enampakkumisest tuli sel ajal kehtinud TMS § 291 lg 1 kohaselt täitemenetlusosalistele teatada kirjaliku täitekutsega. Sellisele seisukohale on korduvalt asunud ka Riigikohus (lahendid nr 3-2-1-92-01, 3-2-1-7-03, 3-2-1-122-04). Kuna hageja oli alates 30.08.2001 täitemenetlusest teadlik, piisas enampakkumisest teatamisest TMS §-s 291 sätestatud korras, mitte ei tulnud seaduse analoogia alusel kohaldada TsMS §-s 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid, mis on vajalik esmase täitekutse saatmisel. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-22-04 leidnud, et hilisemate täitetoimingute kehtivuse formaalseks eelduseks piisab TMS § 291 järgimisest üksnes juhul, kui esmane täitekutse on seaduse kohaselt teatavaks tehtud või kui muul viisil on tuvastatud, et võlgnik oli sel ajal, kui talle edastati täitetoimingu kohta täitekutse TMS § 291 järgi, täitemenetlusest muul viisil teadlik. Seega olukorras, kus hageja oli teadlik täitemenetlusest ja kohtutäiturile oli teada ta tegelik elukoht, saab nõustuda apellatsioonkaebuse seisukohaga, et enampakkumise seaduslikkuse hindamiseks ei ole oluline enampakkumise teate kättesaamine võlgniku poolt, vaid piisab enampakkumise täitekutse teksti olemasolust täitetoimikus ja selle võlgnikule saatmise märkest. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb aga normi mõttest tulenevalt TMS § 291 alusel täitekutse saatmisel arvestada, et see oleks saadetud võlgnikule piisava aja jooksul enne enampakkumise toimumist, et tal oleks reaalne võimalus see kätte saada ja sellele reageerida. Vastasel juhul kaotaks täitekutse saatmine mõtte. Kuna hagejal ei ole võimalik tõendada väidetavat täitekutse mittesaamist, pidi kohtutäitur tõendama, et ta on hagejale saatnud nõuetekohase enampakkumise täitekutse ajal, mis võimaldas ka selle kättesaamist mõistliku aja jooksul enne enampakkumise toimumist. Täitetoimikus on 14.09.2001 kuupäeva kandev kohtutäituri teade enampakkumise toimumisest korteri sundmüügiks ning kohtutäituri väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatus on 14.09.2001 järjekorranumbri 2803 all kanne enampakkumise toimumise teate saatmisest S. Kullile. Tegemist oli lihtkirjaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades kirja saatmise ja enampakkumise toimumise kuupäevi ning nädalapäevi, oli väga väike võimalus, et hageja enampakkumisest enne selle toimumist teada sai. Kuna TMS § 291 ei sätestanud, mitu päeva enne täitetoimingut peab võlgnikku sellest teavitama, tuleb analoogia alusel enampakkumise täitekutse saatmisel lähtuda kehtinud TMS § 61 lg-s 2 sätestatud 10-päevasest tähtajast (mõistliku tähtaja määramine). Arvestades teavitamise eesmärki, ei saa mõistlikuks pidada ka võlgniku enampakkumisest teavitamist temale isiklikult saadetud täitekutsega lühema aja jooksul, kui on ette nähtud väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumise kuulutuse avaldamisele, mis on suunatud eelkõige kolmandatele isikutele. Enampakkumise täitekutse saatmise eesmärgiks on võlgniku teavitamine eelseisvast enampakkumise toimumisest ja seeläbi anda talle viimane võimalus vabatahtlikuks täitmiseks enne vara müümist. Seega tuleb asuda seisukohale, et kohtutäitur ei saatnud TMS § 291 lg 1 alusel enampakkumise täitekutset hagejale ajal, mil oleks olnud võimalik kindlalt eeldada selle kättesaamist enne enampakkumise toimumist. Sellist täitekutse saatmist ei saa pidada TMS § 291 lg 1 mõttele