Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2007.a, Tallinn, kirjalik menetus

Tsiviilasja number

2-07-2220

Tsiviilasi

RV hagi IV vastu

eluruumist väljakirjutamiseks ja

eluruumist väljatõstmiseks Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

hageja RV(isikukood XXX, elukoht XXX)

esindajad

kostja IV(isikukood XXX, isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

Keelduda RV hagi IV vastu eluruumist väljakirjutamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks menetlusse võtmast ja tagastada see koos kõigi lisadega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud RV esitas kohtule hagiavalduse IV vastu, milles palus lubada välja kirjutada kostja hagejale kuuluvast korterist aadressil XX ning vabatahtlikult väljakolimisest keeldumisel kostja koos talle kuuluva varaga nimetatud eluruumist välja tõsta. 09.04.2007.a määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt tuli hagejal märkida hagihind ning tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnalt. Hageja määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud.

Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 2, kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Kuivõrd hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks nimetanud hagihinda ega tasunud eluruumist väljatõstmise nõudelt riigilõivu, siis tuleb eluruumist väljatõstmise nõude menetlusse võtmisest keelduda. kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Vastavalt lg 1 p 1 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Tulenevalt rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 46 lg 1 on ruumi omanikul õigus taotleda kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist. Nimetatud lõikes on ka kirjas millistel tingimustel ruumi omanik seda taotleda saab. Seega on ruumi omaniku nõudel isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmine kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse pädevuses. Lisaks märgib kohus, et tulenevalt RRS § 45 lg 1 p 3 võib rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muuta kohtuotsuse alusel, millega isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana. RRS § 46 lg 5 teine lause sätestab, et jõustunud üürivaidlust lahendava komisjoni otsus või kohtuotsus kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta on aluseks kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukoha aadressi muutmiseks rahvastikuregistris. Eeltoodust tulenevalt on ka kohtuotsuse alusel rahvastikuregistris elukoha aadressi andmete muutmine kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse pädevuses. Kuna eluruumist väljakirjutamise nõue ei kuulu nimetatud nõuet menetlusse võtmast.