Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2017, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-5889
Tsiviilasi
L T hagi kohtutäitur Andrei Kreki, AS-i Swedbank ja TLS Kinnisvara OÜ vastu enampak-kumise kehtetuks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: L T (IK XXX) Hageja esindaja RÕA korras: Robert Sprengk (e-post: [email protected]) Kostja I: kohtutäitur Andrei Krek (e-post: [email protected]) Kostja II: AS Swedbank (RK 10060701; e-post: [email protected]) Kostja III: TLS Kinnisvara OÜ (RK 12652725; e-post: [email protected])
Menetlustoiming
Menetlusabi taotluse lahendamine ja hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.
2-17-5889 Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
L T esitas 12.04.2017 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles vaidlustas sisuliselt toimunut enampakkumist. Koos kaebusega esitas L T riigi õigusabi taotluse. Kohus rahuldas õigusabi taotluse ja andis Ljubov Tihhanovskajale õigusabi seoses täiteasjaga nr 066/2016/1521. Sama määrusega kohustas kohus määratud esindajata esitama nõuetekohane avaldus. L T esindaja esitas 16.06.2017 kohtule hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on emapakkumine kehtetu, kuna kohtutäitur osutas moraal-set survet võlgnikule ja korteris elavad hageja täisealised lapsed, hageja sooviks sälitada elukoha.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et tuleb keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 alusel enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja ei ole hagiavalduses viidanud ühelegi alusele, millest tulenevalt võiks enampakkumine olla tühine. Kohtutäituri võimalik ebaeetiline käitumine ei ole enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Samuti antud küsimuse lahendamine ei ole kohtu pädevuses – kohus ei teosta järelevalvet kohtutäituri tegevuste üle ega anna hinnanguid kohtutäiturite vääritu käitumisele. Asjaolu, et hageja või tema sugulased elavad korteris, ei oma enampakkumise seisukohalt tähtsust. See ei saa olla aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavaldusest ei selgu seega ühtegi alust, millest tulenevalt võiks hagi rahuldada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu me2
2-17-5889 netluses.
Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud (v.a õigusabi kulud) hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. TsMS § 190 lg 7 jätab kohus õigusabi kulud riigi kanda, kuna nende väljamõistmine hagejalt oleks tema jaoks äärmiselt ebaõiglane, arvestades tema majanduslikku seisundit. Õigusabi tasu ja kulud määrab kohus eraldi määrusega. Hageja palus hagiavalduses vabastada teda riigilõivu tasumisest. Kohus jätab menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna keeldub hagi menetlusse võtmisest.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.