Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtu koosseis

Kohtunik Indrek Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

26.aprill 2007.a. Raplas

Tsiviilasja number

2-07-2721

Tsiviilasi

A P avadus pangakontode arestist vabastamiseks ja pensionist kinnipeetava summa vähendamiseks.

Protsessiosalised

Avaldaja: A P

RESOLUTSIOON

Jätta A P avaldus kohtutäitur Õnne Pajuri tegevuse peale täiteasjas nr. 179/2004/1638 kohtu menetlusse võtmata ja tagastada esitatu.

Määruse vaidlustamine

Määrusega mittenõustumisel on avaldajal õigus 10 päeva jooksul, arvates määruse koopia kättesaamise päevast, esitada Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebus.

Asjaolud Avaldusest nähtub, et täitemenetlus on alustatud Maksu-ja Tolliameti Rapla Maksukeskuse avalduse alusel, mille kohaselt A.P võlgneb koos intressidega 35947.-krooni riigimakse ja koos täitekuluga on nõue tema vastu 38572.50 krooni. Võla tasumiseks peetakse kohtutäituri akti alusel kinni pool A.P pensionist. A.P soovib kinnipidamise määra vähendada, kuna allesjääv 1398 krooni on elamiseks ebapiisav, 1995.a. toimunud kohtumenetluse tulemusena kaotas ta kodu ja tervislik seisund ei võimalda töötada. Samuti palub A.P tühistada pangakontode arest. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldust ei saa kohtu menetlusse võtta. Antud juhul on tegemist sisuliselt kaebusega kohtutäituri tegevuse peale. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg. 1 kohaselt

võib täitemenetluse osaline (s.h. võlgnik) esitada kohtutäituri otsuse peale täitedokumendi täitmisel kaebuse kohtutäiturile; kaebus tuleb esitada kümne päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja kohtutäituri otsusest teada sai. Kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsuse peale saab TMS § 218 lg. 1 kohaselt pöörduda kaebusega maakohtusse, ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtutäituri toimingu peale kohtusse kaebust esitada ei saa. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale kuulub läbivaatamisele hagita menetluse korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg. 1 kohaselt kohaldatakse hagita menetluses asja läbivaatamisele hagimenetluse sätteid. Seega tuleb ka antud juhul kohaldada hagiavalduse menetlusse võtmist reguleerivaid sätteid. lg. 1 p. 3 kohaselt ei võta kohus hagivaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud isik ei ole järginud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seaduses ette nähtud korda. Antud avalduse lahendamiseks näeb lg. 1 ette eelneva kohtuvälise korra. kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada, täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane; seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ja muid asjaolusid, nende hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kuna A.P ei ole niisugust taotlust esitanud, siis ei ole kohtul võimalik ka otsustada, kas avalduses toodud põhjustel oleks alust täitemenetluse peatamiseks. Avalduses soovitud pensionist kinnipidamise määra vähendamise võimalust seadus kohtutäituri ega kohtu pädevusse ei ole andnud. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lg. 3 kohaselt võib täitemenetluses täitmisele kuuluva lahendi alusel kinni pidada kuni 50 % pensionist ja väljamaksmiseks peab jääma 50 % rahvapensioni määrast. See tingimus on antud juhul täidetud. Kui võlgniku sissetulek laekub pangakontole, siis lg. 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ette nähtud töötasu alammäära. lg. 1 kohaselt märgib kohtutäitur arestimisaktis, millises ulatuses konto arestimisele ei kuulu; kohtutäitur võib konto vajalikus ulatuses arestist vabastada ka võlgniku avalduse alusel. Seadusest tulenevaid kohtulahendi täitmise tingimusi kohtutäitur muuta ei saa. Samuti puudub kohtul õigus täitemenetluse käigus arestitud pangakontot arestist vabastada. Eeltoodud põhjustel tuleb esitatud avaldus tagastada.