lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-17496/22

Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-17496/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2307
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 177 lg 1Osanike otsuse tühisusÄS § 172Osanike koosoleku kokkukutsumise teadeTsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaÄS § 148 lg 5OsaÄS § 178 lg 2Osanike otsuse vaidlustamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsÜS § 138 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-17496/21Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja19.04.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-17-3069/36Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.05.20192-17-3069/29Riigikohtu tsiviilkolleegium20.03.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Lesven10174824(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

05.06.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-17496

Kohtuasi

NM hagi OÜ Lesven vastu osanike 19.09.2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.04.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Lesven apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja/vastustaja NM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Aleksei Ratnikov Kostja/apellant OÜ Lesven (registrikood 10174824), lepinguline esindaja Ants Kuningas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda menetlusse võtmast OÜ Lesven apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 19.04.2017 otsuse peale.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
Hea usu põhimõte
TsÜS § 38Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus
TsÜS § 84 lg 1Tehingu tühisus
VÕS § 6Hea usu põhimõte

1(6)

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1.18.11.2016 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu osanike 19.09.2016 koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kostjal on kolm osanikku, kellest üks on hageja. Ühtlasi on kõik osanikud hageja juhatuse liikmed. 19.09.2016 korraldati erakorraline osanike koosolek, kus otsustati hageja juhatusest tagasikutsumine ning selle tulemusena on hageja äriregistrist juhatuse liikmena kustutatud. Hagejat kui osanikku ei teavitatud osanike erakorralisest koosolekust ning üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine toob kaasa otsuse tühisuse. Hageja ei ole vaidlustatud otsust heaks kiitnud. Hageja palus tuvastada kostja 19.09.2016 osanike üldkoosoleku otsuse, millega kutsuti hageja tagasi kostja juhatusest, tühisus. 29.12.2016 osanike üldkoosoleku otsusega ei saanud kinnitada ega muuta selle kaudu kehtivaks tühist otsust. Hageja sai 29.12.2016 osanike otsusest teada alles kostja 06.01.2017 vastusest hagile.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 19.09.2016 tõepoolest toimus osanike üldkoosolek, kus otsustati hageja kostja juhatusest tagasi kutsuda. Kostja kirjeldas hagivastuses tehinguid, mida hageja on teinud kostja varaga ning mis on kostja hinnangul olnud talle kahjulikud. Kostja põhjendas nende asjaoludega hageja juhatusest tagasi kutsumise vajadust. Juhatus saatis 20.12.2016 osanikele kostja üldkoosoleku teate ja otsuste eelnõud üldkoosoleku läbiviimiseks äriseadustiku (ÄS) §-s 173 sätestatud korras ning andis osanikele vastamiseks tähtaja 29.12.2016. Hagejale saadeti koosoleku teade ja otsuste eelnõu tema poolt kasutatavale aadressile XXX ja täiendavalt sms-sõnumiga telefoninumbrile XXX. Üheks päevakorrapunktiks oli 19.09.2016 erakorralise üldkoosoleku otsuse hageja juhatusest tagasikutsumise kohta kinnitamine. Hageja hääletamisel ei osalenud, kuigi pidi olema teated ja eelnõud kätte saanud. 30.12.2016 koosoleku protokollis kajastub osanike otsus kinnitada 19.09.2016 otsus, millega kutsuti hageja juhatusest tagasi. Seega on osanikud kinnitanud uue otsusega varasema otsuse hageja tagasikutsumise kohta ja hageja ei saa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lõike 5 kohaselt kostja osanike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda.
3.Harju Maakohus rahuldas 19.04.2017 otsusega hagi ja tuvastas kostja 19.09.2016 osanike üldkoosoleku otsuse, millega kutsuti hageja tagasi kostja juhatusest, tühisuse. Menetluskulud jäid kostja kanda ning kohus mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 1848 eurot (sh käibemaks).
4.Kohus viitas TsÜS § 38 lõikele 2 ja ÄS §-le 1721, § 1711 lõikele 1 ning § 178 lõikele
2.Hageja tugines 19.09.2016 osanike üldkoosoleku otsuse tühisuse väite puhul asjaolule, et üldkoosolekust ei teavitatud teda kui osanikku. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-155-12 (punktis 13) asunud seisukohale, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist saavad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist. Praeguses asjas on hageja kostja osanik ning ei osalenud 19.09.2016 üldkoosolekul. Lisaks on Riigikohus leidnud lahendis nr 3-2-176-14 (punktis 18), et osanikul on üldjuhul alati õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist, kui sellest võivad sõltuda tema õigused ja kohustused osaühingu, selle teiste osanike või muude isikute suhtes. Seega saab hageja nõuda otsuse tühisuse tuvastamist. Kostja kinnitas 29.03.2017 kohtuistungil, et hagejat ei kutsutud

2(6)

19.09.2016 koosolekule (t lk 75). Seega on tuvastatud, et 19.09.2016 osanike üldkoosolekut ei kutsutud ettenähtud korras kokku, kuivõrd sellest ei teavitatud kõiki osanikke. Kohus viitas ÄS § 172 lõikele 1. Koosolekul osalemise kaudu saab osanik teostada enda osaniku õigusi ning tema koosolekule kutsumata jätmine tähendab, et tal ei ole võimalik enda õigusi teostada äriühingu juhtimisel. Teadmatus üldkoosoleku toimumisest võtab osanikult võimaluse teostada enda osalusest tulenevaid õigusi ning üldkoosolekul osalemine on osanikele peamine viis enda osalusest tulenevaid õigusi teostada. Seega on tegemist olulise kokkukutsumise korra rikkumisega, mis toob kaasa otsuse tühisuse.

5.Kohus ei nõustunud kostjaga, et 30.12.2016 üldkoosoleku protokollis kajastatud otsusega oli võimalik muuta tühine otsus kehtivaks. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et ÄS § 178 lõike 2 järgi kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega kinnitanud ja uut otsust ei ole vaidlustatud. Antud juhul on tegemist üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudega ning tühist otsust ei saa kehtivaks muuta hilisema otsusega. TsÜS § 84 lõike 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 32-1-155-12 (punktis 12). Riigikohus on nimetatud asjas märkinud, et tuleb eristada tühist otsust vaidlustatavast otsusest. Tühist otsust ei saa erinevalt vaidlustatavast otsusest kinnitada. Vastu saab võtta küll sisuliselt samasuguse otsuse, kui selles on varasema otsuse tühisuse alused kõrvaldatud. See aga ei tähenda, et uue otsuse vastuvõtmisega muutuks varasem tühine otsus kehtivaks. Uue samasisulise otsuse vastuvõtmisel on õiguslik mõju uuel otsusel ning vana otsus on jätkuvalt tühine. Seega ei saanud kostja 30.12.2016 osanike üldkoosoleku protokollis kajastatud otsusega kõrvaldada 19.09.2016 osanike üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid. Kohus märkis selgitavalt, et kostja väited 06.01.2017 hagivastuses ja 29.03.2017 istungil hageja poolt kostja huvidega väidetavalt vastuolus olevate tehingute tegemisega ei ole asjakohased 19.09.2016 osanike üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisel. Seadus ei võimalda kõrvale kalduda osanike koosoleku kokkukutsumisel nõudest, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade peab olema saadetud seaduses või äriühingu põhikirjas ettenähtud ajal kõigile osanikele. Seadus ütleb selgelt, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine toob kaasa otsuse tühisuse. Antud juhul on tegemist olulise rikkumisega, sest seadus kohustab üldkoosolekust teavitama kõiki osanikke, et neil oleks võimalik teostada enda osalusest tulenevaid õigusi. Ühtlasi ei nõustunud kohus kostjaga, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 alusel võiks kõrvale kalduda ÄS-i sätetest, mis reguleerivad üldkoosoleku otsuse tühisust. Äriühingu üldkoosoleku läbiviimise korda ja otsuste kehtivust reguleerivad ÄS-i sätted, mitte

VÕS § 6.

6.Hagi rahuldamise tõttu jäid menetluskulud kostja kanda. Hageja 29.03.2017 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 2064 eurot (sh käibemaks). Hageja on esitanud TsMS § 174 lõike 10 kohaselt kinnituse, et ei ole käibemaksukohustuslane. Avalduse kohaselt on õigusteenust osutatud 12,25h ning tunnitasumäär on olnud 120 eurot (käibemaksuta). Menetluskuludest moodustab 300 eurot riigilõiv. Kostja esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite 31.03.2017, milles leidis, et osaliselt ei ole kostja lepingulise esindaja ajakulu olnud põhjendatud. Kohus leidis, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) põhjendatud. Põhjendatud ei olnud esindaja toiminguid perioodil 01.12.201606.12.2016 (1,5h) seoses hagis puuduste kõrvaldamisega. Tegemist on hageja enda 3(6)

tegevuse tagajärjel tekkinud kuludega ning need peab hageja ise kandma. Ülejäänud osas rahuldas kohus hageja avalduse. Kokkuvõttes luges kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusteenuse osutamise ajakuluks 10,75h ja esindaja tasu suuruseks 1548 eurot (sh käibemaks). Kokku koos riigilõivuga on hageja menetluskulude suuruseks 1848 eurot (sh käibemaks).

7.Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või alternatiivselt jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on oluliselt rikkunud tõendite hindamise ja pooltega arutamise kohustust, kohus ei kohaldanud materiaalõigust ega hinnanud hageja nõude vastuolu hea usu põhimõttega. Samuti on otsus vajalikus ulatuses põhjendamata ning hageja menetluskulude avaldus on rahuldatud ka kulude osas, mis on kantud teises tsiviilasjas. Hageja õigusi ei ole kahjustatud, sest hagejal kui osanikul puudub hääleõigus osas, millega antakse hinnang tema kui juhatuse liikme tegevusele (ÄS § 177 lõige 1). Seega ei ole erakorralise koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt rikutud, sest koosolekul osalesid kõik hääleõiguslikud osanikud. Kohus ei hinnanud, kas hageja tegevus oli vastuolus hea usu põhimõttega, millest lähtuvalt oleks hagi esitamine lubamatu. Seadusandja eesmärgiks ei ole kehtestada õiguslikku tagajärge, milles äriühingu osanikel oleks raskendatud või võimatu erakorraliselt tagasi kutsuda juhatuse liige (kes on ühtlasi osanik), kes oma tahtliku tegevusega kahjustab äriühingu ja selle võlausaldajate huve. Antud juhul on maakohus lähtunud üksnes hagejale mitteteatamise faktist, kuid jättis arvestamata, et enamusosanikud olid sunnitud viivitamatult tagasi kutsuma juhatuse liikme, kes oli sõlminud kostjat ja tema võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Kohus jättis ka sisulise tähelepanuta kostja vastuväite hageja menetluskuludele. Kostja viitas, et kulude nimekirjale on lisatud arve, millest nähtub, et õigusabiteenuse kulu on kantud teises tsiviilasjas (nr 2-163069). Määruse põhjendused
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 637 lõike 1 punkti 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kolleegiumi hinnangul on antud juhul sellise olukorraga tegemist. Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Kaebuses kordab kostja enamuses oma maakohtus esitatud väiteid, milliseid on kohus asja lahendamisel arvestanud ja millistest enamustele ka vastanud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega hagi rahuldamisel ning ei korda neid.
9.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja 19.09.2016 osanike üldkoosoleku otsus hageja kostja juhatusest tagasikutsumise kohta on tühine, sest koosoleku kokkukutsumise korda oli oluliselt rikutud, kuna hagejat kui ühte osanikku koosolekule ei kutsutud. Samuti nõustub kolleegium maakohtu järeldusega ja vastavate põhjendustega selle kohta, et kostja 30.12.2016 osanike üldkoosoleku otsusega ei saanud kõrvaldada 19.09.2016 otsuse tühisuse aluseid. Isegi, kui viidatud 30.12.2016 üldkoosolekul oleks uuesti võetud vastu otsus hageja juhatusest tagasikutsumise kohta (mida aga antud juhul ei tehtud, vaid üksnes kinnitati 19.09.2016 vastu võetud otsust), puuduvad asjas tõendid, millest nähtuks, et hageja on kutse sellele koosolekule kätte saanud. Nõustuda ei saa kaebuse väitega, et hageja õigusi ei ole kahjustatud, kuna tal osanikuna puudus hääleõigus osas, millega antakse hinnang tema kui juhatuse liikme tegevusele, ning seega ei ole 4(6)

üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Kaebuses on viidatud ÄS § 177 lõikele 1, kuid kaebaja on tähelepanuta jätnud sama sätte 3. lõike, mille kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust sõltumata võib osanik hääletada enda valimisel juhatuse liikmeks, ametiaja pikendamisel ja tagasikutsumisel. Seega oli hagejal õigus hääletada tema juhatusest tagasikustumise otsustamisel ning õige ei ole kaebuse väide, et koosolekul osalesid kõik hääleõiguslikud osanikud.

10.Kostja väitele, et käesolevas asjas hagi esitamine on hea usu põhimõttega vastuolus, on maakohus küll kaevatavas otsuses vastanud, kuid kolleegium peab vajalikuks märkida täiendavalt järgmist. Maakohtu seisukoht, et äriühingu üldkoosoleku läbiviimise korda ja otsuste kehtivust reguleerivad ÄS-i sätted, mitte VÕS § 6, ei ole täpne, kuid nimetatud mööndus ei anna alust teistsuguse otsuse tegemiseks. Üldjuhul tuleb tsiviilõiguslikes vaidlustes silmas pidada üldise õiguse põhimõttena hea usu põhimõtet (sisu sätestatud TsÜS § 138 lõikes 1). Käesoleva vaidluse kontekstis on sama põhimõte reguleeritud TsÜS §-s 32, mille kohaselt peavad mh juriidilise isiku osanikud ja juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Riigikohus on leidnud, et teatud juhul võib pidada konkreetse nõude esitamist või vastuväitele tuginemist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks (nt lahend nr 3-2-1-169-15, punktis 11). Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas esiletoodud asjaoludel ei saa pidada hageja poolt osanike 19.09.2016 üldkoosoleku otsuse tühistamiseks nõude esitamist ega selle otsuse tühisuse tuvastamist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Osalemine ja hääletamine osanike üldkoosolekul on põhiline osaniku väljund, kuidas ta saab osaleda äriühingu juhtimises (ÄS § 148 lõige 5). Osanike koosolekul osalemise õigus tähendab omakorda õigust teada, millistes küsimustes hääletatakse, olla kohal, võtta sõna ja teha ettepanekuid ning seda isegi juhul, kui tal ei ole hääleõigust. Nimetatud õigusi ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt õigus teistel osanikel võtta ära ka osanikult, kes võib olla juhatuse liikmena käitunud äriühingut kahjustavalt. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kahel osanikul on häälte enamus (66,75%), mistõttu saavad nad hageja tagasikutsumise otsuse teha ka juhul, kui hageja ise sellele vastu hääletab. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et käesoleva vaidluse piiridest väljub hinnangu andmine, kas hageja rikkus juhatuse liikme kohustusi ning seega ei pidanud kohus ka hindama kostja vastavaid tõendeid.
11.Seoses menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega leiab kolleegium, et maakohus on tõepoolest jätnud vastamata kostja vastuväitele, mille kohaselt menetluskulude nimekirjale lisatud arvest nähtuvalt on hageja taotletav kulu seotud tsiviilasjaga nr 2-16-3069, mitte käesoleva asjaga. Samas nähtub asja materjalidest, et peale kostja vastuväite esitamist on hageja 31.03.2017 e-kirjas (t lk 220) kohtule teatanud, et arves oli kirjaviga, ning esitanud uue arve, milles on viga parandatud (t lk 221) ja märgitud, et taotletav õigusabi on osutatud käesolevas asjas. Lisaks nähtub toimiku materjalidest, et õigusabi on ka tegelikkuses osutatud, s.t toimikus kajastuvad õigusabitoimingud, mille eest kulude hüvitamist taotletakse. Üksnes seetõttu, et esialgu esitatud arvel oli märgitud vale tsiviilasja number, ei saa asuda seisukohale, et õigusabi ei ole osutatud seoses käesoleva asjaga. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja osales menetluses lepingulise esindaja kaudu ning arvel kajastatud õigusabitoimingud on asja materjalide põhjal teostatud ja kontrollitavad.
12.Kooskõlas TsMS § 637 lõike 1 punktiga 6 ja § 638 lõikega 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kolleegium märgib, et on hinnanud kaebuse menetlusse võtmisel kõiki kaebuses esitatud väiteid, 5(6)

neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et kaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte. Praegusel juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega kaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele kaebuse väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus.

13.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust vastustajale vastamiseks, mistõttu vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistetavaid menetluskulusid tekkida.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja