Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Epp Haabsaar

Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Menetlustoiming

Läbivaatamata jätmine

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu

Resolutsioon: Hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Kohtu põhjendused: Menetluse käik: Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur RK hageja suhtes Narva Linnakohtu otsuse alusel 3150 kroonise riigilõivu sissenõudmiseks sundtäitmise. Viru Ringkonnakohtu otsusega Narva Linnakohtu viidatud otsus osaliselt tühistati ning mõisteti avaldajalt välja riigilõiv, mille suurus on 1250 krooni. Seoses eeltooduga palus hageja sundtäitmine täiteasjas nr lubamatuks tunnistada ja lõpetada. Kostja Eesti Vabariik vaidles hagile vastu ning leidis, et ta ei ole sissenõudjana hageja õigusi rikkunud ning ei ole kohaseks kostjaks. Hageja hinnangul on tegemist kohtutäituri ning võlgniku vahelise vaidlusega. Kohtu seisukoht: TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama sätte lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui need tekivad pärast kohtulahendi jõustumist. Hagiavalduse kohaselt algatati täitemenetlus Narva Linnakohtu kohtuotsuse alusel, mis Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega vastavas osas tühistati. Sundtäitmise vaidlustamise asjaolud ei tekkinud seega pärast kohtulahendi jõustumist, nagu TMS § 221 lg 2 seda ette näeb, vaid tegemist oli olukorraga, kus täitemenetlus algatati jõustumata täitedokumendi alusel. Tulenevalt eeltoodust ei ole lg 2 märgitud eeldused täidetud ning viidatud sättes märgitud õiguskaitsevahend ei ole rakendatav. Täitmisavalduse kohaselt esitas EV sissenõudjana Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu VR suhtes täitmiseks riigilõivu, mille suurus on 1250 krooni. Seega vastab täitmisavalduses märgitu Viru Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud riigilõivule. Samas suuruses on VR viidatud summa ka tasunud, täitemenetlus on lõpetatud ning rohkem nõudeid Eesti Vabariigil kui sissenõudjal VR vastu ei ole. Vaidlus kohtutäituri tasu ja täitetoimingute õigsuse üle on hageja ning kohtutäituri vaheline vaidlus. Kaebus kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale esitatakse sätestatud korras ning kaebus kohtutäituri tasu ebaõigsuse osas KTS § 23 lg 2 ja 21 sätestatud korras. Seega hagita menetluses esitatava kaebusena. lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktiliste asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. lg 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus järelduseni, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega ei ole VR õiguste ja huvide kaitse saavutatav. Seega jätab kohus hagi läbi vaatamata. Määruse jõustumisel kuulub riigilõiv hageja nõudel talle lg 1 p 3 alusel tagastamisele. Kohtunik