Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meelis Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 02.01.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-06-17382 Tsiviilasi OÜ E hagi K AS-i vastu 530 141,75 krooni väljamõistmiseks ja K AS-i vastuhagi OÜ E vastu 915 916,83 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ E, hageja esindajad M P-V, vandeadvokaat T S, kostja K , kostja esindajad vandeadvokaat L G ja K K Kohtuistungi toimumise aeg 23.11.2006 Resolutsioon Välja mõista K AS-lt 503 678,32 krooni OÜ E kasuks. Välja mõista OÜ E 400 000.- krooni K AS kasuks. Teostada tasaarveldus OÜ E ja K AS vahel ja lõplikult välja mõista K AS-lt 103 678,32 krooni OÜ E kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Asjaolud Pooled sõlmisid 26.04.2005 Teenustöö lepingu nr P 102. Kõnealuse lepinguga kohustus hageja valmistama kostjale võid ja piimapulbrit. Kostja kohustus tasuma arved 14 päeva jooksul alates arve väljasaatmise kuupäevast. Kuni käesoleva ajani on aga kostja jätnud osad arved tasumata. Lepingu p-de 1 ja 2 kohaselt toimus piimatoodangu valmistamine selliselt, et kostja tarnis hagejale piima ning hageja valmistas sellest kostja poolt soovitud toodangu. Valmistoodangu kvaliteet pidi lepingu p-st 7 tulenevalt vastama põllumajandusministri määrusega ettenähtud standarditele. Kõnealuse asjaolu kohta väljastas hageja kostjale iga kauba partiiga vastava sertifikaadi, millel kvaliteedinõuded olid kajastatud. Lepingu p 9 kohaselt oli hageja kohustatud valmistoodangu ladustama ning hoidma seda kuni kostja poolt äraviimiseni. Osundatud lepingu p-st 9 tulenevalt pidi kostja viima valmistoodangu
hageja laost välja hiljemalt kolm päeva peale teenustöö eest esitatud arve maksetähtaja saabumist. Kauba hageja laost väljaviimine toimus selliselt, et kostja teavitas e-posti teel hagejat, mis auto parasjagu kaubale järele tuleb, Kauba üleandmise kohta vormistati igakord saatelehed, millele nii hageja esindaja kui kostja poolt saadetud autojuht alla kirjutasid. Tehtud tööde kohta esitas hageja lepingu p 8 kohaselt kostjale arve igal järgmise nädala esmaspäeval, millel kajastas eelmise nädala töö. Nagu ka eespool toodud, oli arve tasumise tähtaeg 14 päeva. 31.07.2005, s.o pooltevahelise lepingu kehtimise viimasel päeval tarnis kostja hagejale viimase partii piima, mille hageja töötles piimapulbriks. Nimetatud asjaolu nähtub ka hageja poolt 01.08.2005 väljastatud arvest nr 501136. Nimelt kajastub kõnealusel arvel, et see on väljastatud perioodi 01.08.2005 kohta. Sisuliselt tähendab see, et viimane piimakogus töödeldi küll üks päev peale pooltevahelises lepingus fikseeritud lepingutähtaja lõppemist, kuid toormaterjali tarnis kostja lepingu kehtivuse ajal. Nagu ka eespool toodud oli kostjal lepingu p-st 9 tulenevalt kohustus viia valmistoodang hageja laost ära hiljemalt kolm päeva peale arve maksetähtaja saabumist. Kostja ei ole aga oma sellist kohustust korrektselt täitnud, mistõttu on osa kaupa hageja laos kuni käesoleva ajani. Nii nagu ka selgitatud väljastas hageja kostjale arved peale lepinguga ettenähtud tööde teostamist. Paraku ei ole aga kostja kõiki arveid korrektselt tasunud. Nii on kuni käesoleva ajani osaliselt tasumata teenustöö eest väljastatud arve nr 501045 ( arve summa 429 505,25 kr, sellest tasumata 78 119,75 kr), täielikult on tasumata teenustöö eest väljastatud arve nr 501135 summas 279 102,45 kr ning arve nr 501136 summas 51 108,75 kr. Teostatud tööde eest on kostja jätnud kokku tasumata seega 408 330,95 kr. Lepingu p-st 8 tulenevalt võib hageja nõuda kostjalt viivist 0,05% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Selle alusel on hageja väljastanud kostjale viivisarved, mis on samuti kostja poolt tasumata. Viivised on arvestatud selliselt, et peale kostja poolt mingi arve tasumist arvutas hageja sama arve tasumisega viivitamise aja põhjal täpse viivise summa ning väljastas seejärel kostjale viivisarve. Selline asjaolu nähtub ka viivisarvetelt, millele on märgitud arve nr millelt on viivist arvestatud ning viivise arvestuse periood. Siiani väljastatud viivisarvete põhjal on kostja võlgnevus hageja ees 29 238,10 kr. Kokku on kostjal tasumata arveid summas 437 569,05 kr. Kuivõrd teostatud tööde eest väljastatud arvete maksetähtajad saabusid augustis 2005 ning kostja jättis need tasumata, üritas hageja astuda kostjaga suulistesse läbirääkimistesse, et tekkinud olukorrale lahendus leida. Kostja aga mingisuguseid konkreetseid argumente ei esitanud ega võtnud ka arvete tasumiseks midagi ette. 22.09.2005 hagejale saadetud e-kirjas, milles kostja teatas kaupa viiva auto numbri, teatas kostja esindaja R L muuhulgas ka seda, et tasumine peaks toimuma samal kuupäeval. Sellest hoolimata mingisugust tasumist ei toimunud. Ilma igasuguste selgitusteta tagastati 08.11.2005 hagejale Saksamaa piimatööstuse L GmBH poolt osa piimapulbrit, mis oli kostjale väljastatud 11. ja 13.juulil 2005. Kuivõrd hageja laotöötaja ei olnud teadlik kauba lattu toomise põhjustest, võttis ta ka kogu toodangu vastu. 09.12.2005 esitas kostja hagejale kahjunõude, milles teatas, et osa piimapulbrist, mille kostja oli müünud edasi Saksamaa piimatööstusele L GmBH, oli talle viimase poolt tagastatud ning sellega seoses tekkis kostjale kahju. Tagastamise põhjusena on kahjunõudes märgitud asjaolu, et piimapulber oli rääsunud maitsega. Kahjunõude kohaselt tekkis kostjale hageja poolt ebakvaliteetse piimapulbri tarnimise tõttu koos transpordikulude ning saamata jäänud tuludega kahju kokku 915 916,83 kr. Hageja saatis omakorda kostjale 16.12.2005 pankrotihoiatuse, millele järgnes pooltevaheline kirjavahetus. Kostja asub oma kirjades seisukohale, et hageja on pooltevahelist lepingut rikkunud seeläbi, et on valmistanud ebakvaliteetse
toodangu ning seetõttu on hagejal kohustus kostjale tekitatud kahju hüvitada. Pooltevahelised läbirääkimised ei ole aga paraku mingisuguse tulemuseni viinud, mistõttu leiab hageja, et vaidlus tuleb lahendada kohtus. Hageja on sellist võimaliust asjade käigust ka kostjat teavitanud. Nagu ka eespool toodud, allkirjastasid pooled teenustöö lepingu 26.04.2005. Leping kehtis kuni 31.07.2005. Arvestades, et kostja on jätnud tasumata need hageja poolt väljastatud arved, mis on esitatud lepingu kehtivuse perioodil toestatud tööde eest, tuleb seega pooltevahelise kohustuste määratlemisel, muuhulgas ka arvete tasumise kohustuse ning tähtaegade arvutamisel, lähtuda osundatud lepingust. Käesoleval juhul on oluline vaid see, et kostja ei ole täitnud oma lepingust tulenevat kohustust tasuda arve 14 päeva jooksul. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda VÕS § 108 lg 1 tuginedes selle täitmist. Lisaks seadusest tuleneva ühe lepingupoole õigusele nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu täitmist, on pooled fikseerinud lepingu p-s 8, et arvete tasumisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Sellest tulenevalt on hageja poolt sama lepingu alusel varem väljastatud arvete tasumisega viivitamise eest väljastatud viivisarved esitatud õigustatult. Arvestades, et ka viivise nõue tuleneb lepingust, on seega hagejal, sarnaselt põhikohustusele, seaduslik õigus nõuda ka viivise tasumise kohustuse täitmist. Oluline on siinjuures veel lisada, et VÕS § 113 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda viivist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Sisuliselt tähendab see, et seadus sätestab hagejale võimaluse nõuda viivist ka seni tasumata arvete eest. Niisiis tuleneb eeltoodust, et kuivõrd kostja ei ole oma kohustust täitnud, tuleb võlgnetavad summad temalt kohtu kaudu välja mõista. Nagu ka eespool toodud, esitas kostja hagejale 09.12.2005 kahju hüvitamise nõude, milles ta väidab, et hageja on pooltevahelist lepingut rikkunud ning valmistanud ebakvaliteetset toodangu, mistõttu tuleb hagejal hüvitada kostjale 919 916,83 kr. Samas ei ole kostja sidunud oma nõuet enese poolt hagejale võlgnetava summaga, vaid on käsitlenud kahju hüvitamise nõuet eraldiseisva kohustusena, mis hageja arvates ei ole õige. Hageja on seisukohal, et kostja poolt arvete tasumisega viivitamise ning kahjunõude vaheline seos ei saa olla juhuslik. Arvestades, et hageja kasutas oma lepingust tulenevat õigust nõuda kostjat arvete tasumisega viivitatud aja eest viivist, on ilmselge, et sellest tulenevalt soovis kostja leida omapoolseid võimalusi raha maksmise kohustusest vabanemiseks. Seda tõendab ainuüksi asjaolu, et kahjunõue esitati ligi viis kuud peale konkreetsete kaubapartiide hageja laost väljaviimist, kusjuures arve tasumise tähtaegadest oli möödunud peaaegu sama pikk periood. Selle põhjal tuleb hageja arvates järeldada, et kostja poolt esitatud kahjunõue on otsitud. Äärmisel juhul saaks kahjunõuet vaadelda heausksena juhul, kui kostja oleks omapoolsed kohustused korrektselt täitnud ning seejärel peale väidetavate puuduste ilmnemist esitanuks ta kauba kvaliteedi puuduste tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõude. Praeguses situatsioonis tekib aga hagejal paratamatult kahtlus, et kostja genereeris nõude üksnes seetõttu, et tal enesel oli hageja ees kohustus. Oluline on siinjuures veel lisada, et kostja ei ole esitanud hageja poolt väljastatud arvetele ühtegi pretensiooni. Hageja seisukohalt olnuks mõistlik esitada pretensioon mitte hiljem kui kuu möödumisel arve väljastamisest. Kuna aga kostja seda ei teinud, tuleb lugeda hageja poolt esitatud arved, sealhulgas viivsarved, kostja poolt aktsepteerituks ning kostjal on kohustus need tasuda. Seega asjaolu, t kostja esitas omapoolse kahjunõude, ei puutu otseselt käesolevasse vaidlusse. Kui kostja leiab, et hageja on oma tegevusega talle kahju tekitanud, on tal võimalus esitada oma nõue kohtu kaudu eraldi menetluses või vastuhagina käesolevale nõudele. Hoolimata asjaolust, kas hageja
tegelikkuses vastutab kostja väidetava kahju eest või mitte, tuleb siiski hagejale võlgnetav summa kostjalt eespool toodud alustel välja mõista. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja T.S palub VÕS §-de 108 lg 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista põhivõla summas 408 330,95 kr, viivised summas 121 810,80 kr. Kostja vastuväited Kostja esindajad vandeadvokaat L.G ja K.K vaidlevad hagile vastu. Kohustus tekib lepingu nõuetekohase täitmisega. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. Hageja rikkus kohustust, kuna toodang ei vastanud kvaliteedinõuetele. Üle anti ebakvaliteetne kaup. See on paljasõnaline hageja väide, et kaup riknes hiljem. Hageja kohustus oli kaup korralikult pakendada. Kostja teatas hagejale ebakvaliteetsest toodangust siis, kui kostja sai sellest teada ja saadi seda kontrollida. Kui kaup tagastati, asuti kohe kontrolle teostama. Selgus, et kaup oli ebakvaliteetne. Kostja teavitas hagejat ebakvaliteetsest toodangust mõistliku aja jooksul. Hageja ise tunnistas oma kirjas viga.
K AS esitas vastuhagi, mille kohaselt 26.04.2006 sõlmisid hageja ja kostja Teenustöö lepingu nr P-102 (vt põhihagi lisa 1). Lepingu punkti 1 kohaselt kohustus Täitja vastu võtma Tellijalt piima ja töötlema vastu võetud piima teenustöö korras aglomereeritud piimapulbriks (edaspidi nimetatud ka kui “kaup” või lihtsalt “piimapulber”) ja võiks. Vastavalt Lepingu punktile 2 kohustus Tellija üle andma ja Täitja vastu võtma 70 tonni piima päevas. Lepingu punkti 6 kohaselt olid pooled kokku leppinud, et ühe tonni piimapulbri valmistamiseks Täitja poolt kulub 8,7 tonni Tellija poolt tarnitud normaliseeritud (rasvasisaldusega kuni 3,28 %) ja pastöriseeritud piima. Pooled sõlmisid Lepingu koos Lisaga nr 1, milles lepiti kokku omadused, millele Täitja poolt valmistatud piimapulber peab vastama, sh füüsilised omadused nagu välimus, konsistents, maitse ja lõhn. Vastavalt Lepingu Lisale nr 1 pidi piimapulber olema välimuselt valge, nõrga kreemika varjundiga, maitselt pidi piimapulber olema iseloomulik pastöriseeritud piimale, kergelt magus, meeldiv. Konsistentsilt pidi olema ühtlane peen pulber. 05.08.2005 tarnis hageja kostja laost 22 tonni piimpulbrit lõpptarbijale L GMBH (edaspidi nimetatud ka kui “L”) Saksamaal. 05.08.2005 tarniti lõpptarbijale piimapulbrit, mis pärines Täitja poolt toodetud partiidest nr 050192 ja 050194 (Lisa nr 1, lk 3). 22.09.2005 tarnis hageja taas 22 tonni piimapulbrit L-le, kusjuures
piimapulber pärines Täitja tootmispartiidest nr 050206, 050208 ja 050210 (Lisa nr 2, lk 3). Hageja osundab, et kauba andis alati üle kostja volitatud esindaja peale seda, kui hageja oli kostjale teatanud (tavapäraselt elektronposti teel), mis auto (reg nr) kaubale järele tuleb. Kauba üleandmine toimus dokumentide paketi (toimikus hagiavalduse Lisa 2) allkirjastamisega kostja volitatud esindaja ja autojuhi poolt. Kuna piimapulber oli üleandmise hetkel alati pakendatud polüpropüleenkottidesse, siis VÕS §-st 25 ja VÕS § 7 mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei olnud autojuhil võimalust ega ka kohustust kontrollida, kas kaup vastab Lepingus kokkulepitud maitseomadustele. Senisest praktikast johtuvalt eeldati, et üleandmisel vastas kaup lepingutingimustele. Hageja eeldas vastavalt TsÜS § 138 ja VÕS § 6 vastaspoole heausksust. Kostja pidi aga eeldama, et pakendid avatakse alles sihtkohas Saksamaal tunduva aja möödudes. Pooled ei seadnud tingimuseks plastikpakendite avamist enne ärasaatmist, mis oleks tänapäeva majanduses absurdne. 05.08.2005 tarnitud kaubast tagastas 07.11.2005 L otse kostjale 5, 025 tonni (toimikus hagiavalduse Lisa nr 12), kuna kohapeal ilmnes, et piimapulber oli rääsunud maitsega. Nimetatud asjaolu tõendab hageja põhihagi vastuse lisadega (vt toimikust Lisa 3 – partiide 050192 ja 050194 ühisdegusteerimise tulemused, kus ilmnes kauba mittevastavus lepingutingimustele ning Lisa 7 – kostjapoolne kauba mittevastavuse omaksvõtt kirjas L-le). Lisaks, osundatud kirjas L-le võttis kostja omaks, et puudused rääsunud maitse näol olid olemas veel mitmel teisel partiil. Kostja selgituste kohaselt oli partiil puuduste tekkimise põhjuseks suure pakkimisnõudluse tõttu pakendliini juhendi mittejärgimine ning selle tagajärjeks oli pakketemperatuuri ületamine – asjaolu, mis on selgelt tingitud Täitja hooletusest kauba pakendamisel. Kostja selgituste kohaselt kaubal, mis pakendatakse ületemperatuuril, tõuseb peroksiiditase, mis põhjustabki vanaksläinud ja rääsunud maitse. Ühisdegusteerimise protokolliga on tõendatud hageja väide, et kaubapartiidel 050192 ja 050194 puudusid Lepingu Lisas 1 kokkulepitud omadused ning kostja puuduste omaksvõtuga ning selgitustega kirjas L-le on tõendatud alljärgnevad asjaolud: a) kaubal puudusid kokkulepitud omadused (piimapulber oli rääsunud maitsega); b) need puudused tuvastati ka mitmel teisel kaubapartiil; c) puudus tekkis kostjapoolse hooletu pakendamise tõttu.
Lisaks eeltoodud piimapulbri partiidele tagastas L 15.11.2005 otse hagejale 19, 325 tonni piimapulbrit (vt toimikust kostja vastuse lisa 1 – saatedokumendid), millel oli samuti rääsunud maitse. Nimetatud piimapulbri saadetis koosnes partiidest nr 050206, 050208 ja 050210. Hageja, saanud teada L pretensioonidest kauba mittevastavuse osas, tellis kauba kvaliteedi kindlaksmääramiseks katsed Tallinna Veterinaar- ja Toidulaboratooriumilt. Läbi viidud katsete kohta vormistati Katseprotokoll nr 2/056381/7 (vt toimikust kostja vastuse lisa nr 2), millest nähtub, et piimapulbri partiides nr 050206, 050208 ja 050210 esines mittevastavusi Lepingus kokkulepitud tingimuste osas (kaup oli kas rääsunud maitsega või 050210 partii puhul lausa rääsunud ja kartongitaolise maitsega). Võttes arvesse eeltoodut, on tõendatud, et osundatud puudused tekkisid kauba pakendamisel ning seega on ilma kahtluseta piimapulbril kokkulepitud omaduste puudumine tingitud kostja hooletusest. Tugineme siinjuures katseprotokollile, ühisdegusteerimisele ning kostja selgitustele kirjas L-le.
Alljärgnevast tabelist nähtub täpselt, millise kostja poolt ebakvaliteetselt toodetud partii mittevastavusest (sh kogus) hagejale kahju tekkis.
Partii nr
Tagastatud kogus (kg)
Transpordikulu (kr)
Hinna hüvitis (kr)
18 227, 59
180 042, 43
19 325
31 292
686 354, 81
24 350
49 519, 59
866 588, 24
Kulu kokku (transpordikulu + hinna hüvitis)
915 916, 83
K AS lähtub kahju arvestamisel järgmistest alustest.
OÜ E poolt toodeti kvaliteedinõuetele mittevastavat piimapulbrit 24,35 tonni (24 350 kg); Lähtudes piimapulbri tootmiseks kasutatava piima rasvabilansist ja AS K ja OÜ E vahel 26.04.2005 sõlmitud lepinguga kokkulepitud kulunormidest kulub nimetatud koguse (24,35 tonni) piimapulbri valmistamiseks toorpiima 215,5 tonni (215 500 kg, toorpiima rasvasus 3,9 %). 215,5 tonni toorpiima töötlemisel piimapulbriks saadakse nö kõrvalproduktina võid 1,76 tonni (1 760 kg, rasvasisaldus 82,5 %). Piimapulbri tootmiseks vajaliku toorpiima transpordikulu AS-ile K on 118 krooni/1 tonn (0,118 kr/kg)*
Kahju arvutamisel lähtub AS K Eesti põllumajandustootjatelt kokkuostetud piima keskmisest hinnast 2005 aasta juuli kuus. 3,9% rasva – ja 3,2 % valgusisaldusega piima keskmine hind oli 3 918 krooni/1 tonn. **
Vastavalt 26.04.2005 lepingule oli toorpiima piimapulbriks töötlemise kulu 4 600 kr/tonn ja võiks töötlemise hind 3 500 kr/tonn.
L GmBH pidi tasuma tarnitud 24,35 tonni piimapulbri eest 866 397,24 krooni AS-ile K juhul, kui piimapulber oleks vastanud kvaliteedinõuetele.
Kahju arvutamisel on arvesse võetud piimapulbri ostja (L GmBH) poolt ebakavaliteetse piimapulbri ostja asukohta transportimiseks tehtud kulud summas 49 519,59 krooni, mille AS K pidi ostjale hüvitama seoses ebakvaliteetse toodangu tarnimisega. * Transpordikulu arvestamisel on lähtutud 2005 aasta juuli kuu keskmisest transpordikulust toorpiima varumisel ** Piima keskmine hind on saadud Eesti Statistikaameti kodulehelt http://www.stat.ee/statistika. Sellest tulenevalt on OÜ E poolt K AS-le tekitatud kahju kokku 915 916,83 krooni: Maksumus
Hind, kr/t
Kogus T
Toorpiim Transport Või, töötlemiskulu (teenus) Pulber, töötlemiskulu (teenus) Kulu kokku Või, müügitulu Tulu kokku Kulude ja tulude vahe
3 918
3 500
215,48 215,48 1,76
Maksumus, kr 844 250,64 25 426,64 6 160,00
4 600
24,35
112 010,00
39 927
1,76
987 847,28 70 271,52 70 271,52 917 575,76
Muud kulud ja tulud Lle hüvitatud transpordikulu Tehingu brutokahjum
-51 178,52
Kahju kokku
915 916,83
Saamata jäänud tulu (L) Lle hüvitatud transpordikulu
866 397,24
Kokku
915 916,83
49 519,59
49 519,59
Kahju arvestus (vt lisa 3) on kontrollitud E AS audiitorite poolt ja vastab lisatud audiitori aruande (lisa 4) kohaselt seotud lepingutele ja vaidlusalusel perioodil kehtinud turuhindadele. Selgitame siinkohal, et tagastatud kaup (24, 35 tonni piimapulbrit) oli turustamiseks kõlbmatu. Kuna osa piimapulbrist, mille hageja kostja laost Lle 05.08.2005 (lisa 1) ja 22.09.2005 (lisa 2) tarnis, ei olnud turustatav, tagastas L turustamiskõlbmatu piimapulbri ning nõudis makstud hinna ja transpordikulude hüvitamist. Hageja pidi seega L esitama kreeditarved tagastatud piimapulbri eest. Hageja rahuldas L nõuded, esitades kreeditarved 5, 025 tonni piimapulbri tagastamise eest (180 042, 43 krooni pluss transpordikulud 18 227, 59 krooni = 198 270, 02 krooni – vt toimikust põhihagi vastuse lisa 4) ning 19, 325 tonni piimapulbri tagastamise eest (686 354, 81 krooni pluss transpordikulud 31 292 krooni = 717 646, 18 krooni – vt toimikust põhihagi vastuse lisa 5). Kui piimapulber oleks olnud kvaliteetne, st kostja oleks täitnud oma kohustust kohase sooritusega, ei oleks hagejale sellist kahju tekkinud. Seejuures oli kostja teadlik, et hageja tellis piimapulbrit tarnimiseks Lle. Sellest tulenevalt pidi kostja ka selgelt ette nägema võimalust, et turustamiskõlbmatu kauba üleandmisel hagejale võib viimasel tekkida kahju saamata jäänud tulu ja Lle hüvitatud transpordikulude kujul. Hageja on seisukohal, et rääsunud maitse kujul oli tegemist varjatud puudustega. Rääsunud ja/või kartongitaoline maitse on polüpropüleenkottidesse pakendatud piimapulbri puhul selline puudus, mida pole võimalik tavapärasel hoolsal vaatlusel kindlaks teha, vaid mis tuleb välja selgitada degusteerimise teel. Seega ei saanud hageja kuidagi sellist puudust kauba vastuvõtmisel tuvastada, veel vähem sellise puuduse kohta kostjale kauba vastuvõtmisel pretensiooni esitada. 09.12.2005 esitas hageja kostjale kahju hüvitamise nõude (vt toimikust põhihagi lisa 13), milles osundas piimapulbri mittevastavusele Lepingu Lisas 1 sätestatud kokkulepitud omadustega ning lepingutingimustele mittevastava kauba üleandmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõue tähendab ühtlasi ka pretensiooni kvaliteedi suhtes. Kostja vaidles kahju hüvitamise nõudele vastu, väites, et see nõue on otsitud ning igal juhul esitatud peale mõistlikku tähtaega. Kostja hindas mõistlikuks tähtajaks ca 1 kuu (vt toimikust põhihagi lisa 15), kuid märkis, et mittevastavusest teatamise tähtaeg hakkab kulgema hetkest, millal kostja esitas hagejale tasumiseks arve toodetud piimapulbri eest. Hageja on seisukohal, et kostja sellekohane tõlgendus on meelevaldne ning ei tugine ühelegi õiguslikule alusele, kuna
tegemist oli varjatud puudusega ning seega ei olnud hagejal võimalik puudust tuvastada kauba üleandmisel ja veelgi enam – arvete esitamise momendil. Hageja kahjunõuet tuleb käsitleda ühtlasi ka mittevastavusest teatamisena – so ca 1 kuu peale mittevastavusest teadasaamist või momendist, mil hageja pidi puudusest teada saama. (vt lähemalt vastuhagi punktist 2). Lisaks esitas kostja hagejale oma tõendamata nõuete rahuldamise eesmärgil pankrotihoiatuse, mis on vastuolus poolte koostöö (VÕS § 23 lg 2) ja hea usu põhimõtetega (VÕS § 6, TsÜS § 138). Kostja esitas pankrotihoiatuse vaid selleks, et sundida hagejat läbirääkimistele nõuete osas, mille oli hagejale esitanud ning tunnistab seda oma kirjas hageja esindajale (vt toimikust põhihagi lisa 17 p 1). Sellisel kujul ei saa kostja tegevust antud vaidluses kuidagi käsitleda heausksena ning koostööaltina hageja suhtes ning seega on kostja tegevus vastuolus tsiviilõiguse üldpõhimõtetega. Kostja on hagejale tekitanud kahju 915 916, 35 krooni ulatuses, mille hüvitamist on tsiviilkohtumenetluse korras hagejal õigus nõuda. Kostja põhjustas kahju Lepingu rikkumisega, st tootis hageja poolt tarnitud toorainest piimapulbrit, mis ei olnud turustatav s.o. hageja jaoks ei ole lepingu eesmärk saavutatud. Piimapulbri puuduste tekkepõhjuseks hindab kostja ise oma hooletust kauba pakendamisel, mis tähendab, et kostja ei saa kuidagi tugineda hageja kaassüüle kahju tekkimisel. Samuti on hageja osundanud, et kahju tekkimine ning kostja poolne lepingutingimustele mittevastava piimapulbri tootmine on omavahel kausaliteedi läbi seotud. Hageja teavitas kostjat piimapulbri mittevastavusest ca 1 kuu jooksul, so aja jooksul, mida mõlemad vaidluspooled peavad mõistlikuks. Seejuures on antud vaidluse käigus kostja käitunud hageja suhtes pahauskselt, ähvardades hagejat väljamõeldistega pankrotimenetluse algatamisest ning esitades tingimusi kauba mittevastavusest teatamiseks, mis on otseselt vastuolus kehtiva õiguse ja mõistlikkuse põhimõttega. Oma seisukohti kinnitame alljärgnevate õiguslike põhjendustega.
VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 127), välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta (vastaspool ei ole VÕS § 103 vääramatu jõu elementidele tuginenud) või kui kahju ei kuulu muul põhjusel seadusest tulenevalt hüvitamisele. Hüvitatava kahju liigiks on ka saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 2, mis tähendab
kasu, mida kannatanu oleks saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 128 lg 4). Hageja leiab, et kostja vastutust piiravaid või seadusest tulenevalt kahju hüvitamist välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja pidi hagejale üle andma produkti omal riisikol. Kostja pidi kohustuse rikkumisel
käesolevat
tagajärge
sh.
tooraine
rikkumist,
transpordikulu
ja
saamatajäänud tulu ette nägema. Kostja on rikkunud oma lepingulist kohustust hageja ees, mis seisnes kvaliteetse piimapulbri valmistamises – toote valmistamine hageja poolt tarnitud materjalist, mida hageja saaks vastuvõtmisel turustada. Pooled olid kokku leppinud, et kostja töötleb hageja poolt tarnitud piima ümber meeldiva (tavapäraste omadustega), pastöriseeritud piimaga sarnase maitsega pulbriks, mida seejärel oleks hagejal võimalik turustada. Selle resultaadi pidi kostja saavutama omal riisikol. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 76 lg 1, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule ja seadusele. Kooskõlas VÕS § 75 lg-ga 3, kohustus täidetakse õigel viisil. Vastavalt VÕS § 77 peab kvaliteet vastama lepingule, kvaliteedikokkuleppe puudumisel aga tavaliselt esitatavatele nõuetele.
Rääsunud
maitset ei olnud pooled lepingutingimuseks seadnud. Mittekvaliteetse piimapulbri valmistamine tähendab lepingu mittetäitmist. Kostja oli teadlik, et piimapulber valmistati selle müügiks Saksamaale. Hageja ei vajanud sellist piimapulbrit, mis ei ole turustatav. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt on võlausaldajal sellisel juhul õiguskaitsevahendina võimalik nõuda lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Hageja on oma vastuses põhihagile näidanud, et tegemist oli töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 tähenduses, samuti on hageja näidanud, et töövõtu korral lasub kohase täitmise tõendamiskoormus töövõtjal ehk antud juhul Täitjal (vt toimikust põhihagi vastuse punktidest 1.2. ja 1.7.). Riigikohus selgitas lahendites 3-2-1-60-05 p. 11 ja võlaõigusseaduse § 635 lg 1 kohaselt,
3-2-1-133-04 p. 9, et
kohustub töövõtja töövõtulepinguga
valmistama asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö) ja tellija kohustub selle vastu võtma ja maksma selle eest tasu. Riigikohus rõhutas, et töövõtuleping mõlema regulatsiooni järgi suunatud teatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Töövõtja teeb töö omal riisikol. Riigikohus rõhutab, tööettevõtja peab tõendama
tõendanud kokkulepitud resultaadi saavutamist
(RT III 2002,9,93;
2001,33,349; 99,9,98; 3-2-1-37-01; 3-3-1-99-03; 3-2-l-56-02). Antud juhul on hageja tõendanud, et kaup oli ebakvaliteetne, resultaati ei saavutatud ja leping ei täitnud hageja suhtes oma eesmärki – edasi realiseerida kaup. Asjakohatud on põhihageja viited hilinenud teavitusele ja need ei vabanda välja ebakvaliteetse toiduaine tootmist. Täitja ei ole tõendanud, et teavitus oli ebamõistlikult hiline. Isegi kui mõne partii puhul toimus töö vastuvõtmine, ei tähenda see seda, et hageja ei saaks tugineda töö mittevastavusele. Riigikohus on 7. novembri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-110-05 asunud seisukohale, et
vastavust
pooltevahelisele töövõtulepingule ei ole ainult vastuvõtuaktiga võimalik tuvastada. Lähtuda tuleb tõendite kogumist. Hageja esitas tõendid selle kohta, et kaup ei olnud kvaliteetne ja seda ei saanud eesmärgipäraselt kasutada. Kaup tagastati Saksamaalt. Riigikohus selgitas lahendis 3-2-1-60-05 p. 13, et hageja saab vaidlustada töid, mille ta on ise vastu võtnud ja kinnitanud üleandmis-vastuvõtmisaktides nende tegemist. Antud juhul on hageja tõendanud mittevastavust. Riigikohus toonitas lahendi 3-2-113-04 p. 25, et õigust jätta töö vastu võtmata
kehtib vaid täieliku ja ilmse
mittevastavuse korral (Riigikohus viitas lahendile 3-2-1-55-99, RT III 1999, 19, 188).
Riigikohtu
tsiviilkolleegium asus 12. veebruari 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-13-04 (RT III 2004, 6, 67) seisukohale, et õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. Riigikohus toonitas lahendi 3-2-1-13-04 p. 25, et õigust jätta töö vastu võtmata võinuks kolleegiumi arvates erandina tunnustada juhul, kui tehtud töö oleks olnud täiesti kasutuskõlbmatu ja tulnud tervikuna asendada, st töö oleks tulnud uuesti teha (Riigikohus viitas taas lahendile 3-2-1-55-99, RT III 1999, 19, 188). Osundame ka müügianaloogiale.
Vastavalt
VÕS
§
lg.
vastutab
müüja
asja
lepingutingimustele mittevastavuse eest ka siis, kui mittevastavus ilmneb hiljem. Riigikohus osundas, et tuleb eristada tavapärasel ülevaatusel avastatavatel puudustel ja varjatud puudustel. Viimaste puhul tuleb lähtuda mõistlikust ajast ja teavitamisega viivitamise vabandatavusest (3-2-1-131-05; p. 13,16,17).
Antud juhul anti
piimapulbri alal mitteprofessionaalist vedajale üle pakendatud kaupa. Vastavalt TsÜS § 138 ja VÕS § 6 kostja eeldas, et kaup vastab nõuetele. Puudused ilmnesid alles
Saksamaal ja kostja teavitas neist hagejat nõuetekohaselt ja mõistliku aja jooksul (nii hageja kui kostja poolt aktsepteeritav ca 1 kalendrikuu). Hageja teadis, et kaup saadetakse vahetult tootja poolt Saksamaale, kus teda turustatakse, mis oligi kostja eesmärk. Seepärast pidi kostja eeldama, et lahtipakendamine toimub alles Saksamaal, kus saavad ilmneda ka puudused. Hageja võtab eeltoodu kokku sellega, et Riigikohus on korduvalt rõhutanud tellija vastuvõtukohustust töövõtulepingu täitmisel. Kostja väited, et hageja oleks pidanud varem teatama töö mittevastavusest lepingutingimustele, on asjakohtud, kuna koha peal ei olnud hagejal võimalik veenduda selles, et piimapulber oli rääsunud või kartongitaolise maitsega, seega turustamiseks kõlbmatu. Seega, hageja oli vastavalt kehtivale õigusele kohustatud kauba vastu võtma, välja arvatud juhul, kui tavapärasel vaatlusel oleks ilmnenud, et kaup on täiesti kasutuskõlbmatu. Seda ei olnud võimalik tuvastada ning seega on õiguspärane, et hageja teavitas kostjat kauba mittevastavusest ca 1 kuu peale puuduste tõsikindlat tuvastamist. Arvestades antud konkreetset lepingusuhet ja kauba transportimist kinnises pakendis Saksamaale oli teavitus piisav. Vastavalt VÕS
§ 642 lg-le 1 töövõtja vastutab asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, mis on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb pärast seda. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija töövõtjat asja mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5006 rõhutanud, et VÕS § 220 lg 3 puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest, s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Ka majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi, ning üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja.
Piimapulbri
puhul,
mis
on
pakendatud
sisekottidega
polüpropüleenkottidesse, ei saa Tellija asja vastuvõtmisel mõistlikult muul moel asja lepingutingimustele
vastavuses
veenduda,
kui
kvaliteedisertifikaadile
kantud
andmetele tuginedes – rääsunud maitse on varjatud puudus. Hageja toonitab veelkord, et analoogia korras on müügilepingu osas rõhutatu kohaldatav ka töövõtulepingu puhul ning seega ei saanud ega pidanudki hageja avastama piimapulbri rääsunud maitset asja vastuvõtmisel, vaid sellest puudusest sai hageja teada alles siis (ning pidigi saama), kui lepingutingimustele mittevastav piimapulber oli tagasi saadetud
ning hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Veelgi ebamõistlikum on kostja väited, mille kohaselt mõistlik aeg, mille jooksul puudusest Täitjat tulnuks teavitada, hakkab kulgema arve esitamise päevast. Selline argument ei tugine ühelegi hagejale teadaolevale õiguslikule alusele ning on eeltoodu valguses meelevaldne. Antud asjas on ilmne ka põhjuslik seos kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis lahendis nr 3-2-1-149-05 p. 13, et põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non reegel). Ilmne on asjaolu, et kui kostja oleks piima ümber töödelnud pulbriks nii, et valmistatud piimapulber vastab kõikidele Lepingus kokku lepitud tingimustele, siis oleks hageja saanud seda edukalt ka Saksamaale turustada ning ei oleks pidanud hüvitama L-le transpordikulusid ning tagastama viimase poolt tasutud kauba hinda. Konkreetsemalt märgib hageja, et kui kostja ei oleks suure pakkimiskoormuse tõttu pakkimisliini juhendit eiranud, ei oleks esile kerkinud asjaolusid, mis põhjustasid hagejale kahju tekkimise (vt punkt 1.6. – kostja võtab omaks asjaolu, et rangete pakkimisliini tööshoidmise tingimuste mittejärgimine oligi rääsunud maitse põhjuseks). Samuti, kuna kostja oli teadlik asjaolust, et piimapulber peab vastama rangetele kvaliteedistandarditele seetõttu, et hageja soovis seda tarnida ostjale Saksamaal, pidi kostja ka sellise kahju tekkimist ette nägema, kuna hea usu (TsÜS § 138, VÕS § 6) ja mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 7) tulenevalt pidi kostjale olema selge, et ebakvaliteetse kauba peab hageja L-lt tagasi võtma ning sellega seonduvad kulud ja tasutud hinna hüvitama.
Otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses on kostjale tasutud piimapulbri ümbertöötlemise hind, rikutud piima väärtus ning L-le hüvitatud transpordikulud. Saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 tähenduses on kasu (st hinnavahe), mida hageja võis omalt poolt tehtud ettevalmistusi ja senist praktikat arvestades eeldada (vt veel eeltoodut punktis 1.12.) Samuti, eeltoodust johtuvalt on hageja tõendanud, et kahju tekkimise ja kostja mittekohase täitmise vahel on põhjuslik seos. Hageja osundab, et kahju hüvitamine on kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga üldisemalt. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada isik olukorda, mis on võimalik olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise
kohustuse aluseks olevat asjaolu (kostja poolne kohustuse rikkumine, vt eeltoodut) ei oleks esinenud (3-2-1-137-05). Kostja vastutuse eeldus on kohane mittetäitmine. Kostja ei ole tuginenud VÕS § 103 vääramatule jõule. Seejuures märgib hageja, et kahju hüvitise suurust ei saa vastavalt kehtivale õigusele mingil juhul piirata või kahju hüvitamist välistada, kuna kostja põhjustas kahju tekkimise raske hooletuse tõttu. Samuti ei ole selles valguses ka iseäranis oluline kohustuse rikkumise tagajärgede ettenägemine (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-90-02 p 7), kuid eeltoodu põhjal on ilmne ka kahju tekkimine kui kohustuse rikkumise võimalik tagajärg. Eelnimetatud lahendis Riigikohus toonitas, et lepingulist kohustust rikkunud pool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või see tekkis raske hooletuse tagajärjel. Sellest tulenevalt ei ole raske hooletuse tõttu põhjustatud kahju hüvitamise välistamine või piiramine võimalik – kahjuhüvitise nõude rahuldamiseks piisab sellest, et kostja tekitas kahju raske hooletuse tagajärjel. Vastavalt § 104 lg-le 4 on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tsiviilasjas nr 3-2-1-144-05 p 13 Riigikohus toonitas, et rasket hooletust võib sisustada sarnaselt raske ettevaatamatusega ning nõustus seejuures ringkonnakohtuga kolleegiumiga, kes leidis, et: “Vastuses hagile märkis kostja, et hageja autojuht ei rakendanud mahalaadimisel vajalikke ohutusabinõusid ega taganud auto kinnitusrihmadest vabastamisel tõkiskingade olemasolu, käsipiduri kohast rakendamist ja rataste fikseeritud nurga all rooli lukustamist. Nimetatud ohutusabinõude kutsetegevuses autode mahalaadimisel rakendamata jätmine on käsitatav raske ettevaatamatusena üldtingimuste § 3 p 4 mõttes.” (3-2-1-144-05 p 5, lõik 3). Hageja leiab, et eeltoodud käsitlus on kohaldatav ka käesolevas asjas, sest pakkimisliini juhendi range järgimine on vajalik kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks ning selle järgimatajätmine tähendab käibes vajaliku hoole olulisel määral ignoreerimist. Hageja seisukohta kinnitab veel asjaolu, et nõutava hoolsuse järgimata jätmine oli kostja poolt tegevusetuse osas tahtlik. Kostja võtab selle ise omaks, väites, et pakkimisnõudlus oli nõutava hoolsuse järgimiseks liiga suur, mistõttu tehti nõudluse rahuldamiseks mööndusi kvaliteedikontrolli osas. Hageja jaoks on arusaamatu kostja väide, mille kohaselt vale pakketemperatuur avastati hiljem. Kostja pidi juba pakkimise ajal olema täiesti teadlik asjaolust, et pakkimisliini kasutatakse kvaliteedikontrolli kriteeriume eirates ning seega seati teadlikult ohtu hageja poolt tellitud kauba kvaliteet.
Toiduainete valmistamiseks või pakendamiseks ettenähtud seadmete kasutusjuhendi mittejärgimine kujutab endast rasket hooletust ka seetõttu, et sellega seatakse lisaks Tellija varale ohtu nende isikute tervis, kes lõppastmes seda toiduainet tarbivad. Isik, kes tegeleb toiduainete tootmisega oma majandus- ja kutsetegevuses, peaks kandma erilist hoolt selle eest, et toiduained oleks pakitud ja valmistatud kvaliteetselt ning ei kujutaks endast ohtu inimeste tervisele. Hageja toonitab veelkord, et piimapulbrit toodab Täitja omal riisikol (vt vastuhagi punkt 2.5.) Eeltoodut kokku võttes on hageja seisukohal, et tekkinud kahju tuleb 915 916, 83 krooni ulatuses hüvitada. Hageja on kahju tekkimist tõendanud ka kreeditarvetega Lle. Hageja on tõendanud, milles täpselt kahju seisneb. Hageja on osundanud, täpselt millise kostjapoolse kohustuse rikkumisest tulenevalt kahju tekkis ning täpselt millisel viisil kostja oma kohustust rikkus. Hageja on mõistliku aja jooksul kostjat teavitanud. Kahju tekkimise ning kostja tegevuse vahel on tõendatud põhjuslik seos, seejuures tugineme ka asjaolule, et kauba riknemine, st mittevastavus, oli tingitud kostja raskest hooletusest. Samuti ei esine VÕS § 103 või muul alusel tulenevaid vastutust piiravaid ega välistavaid asjaolusid. Kehtib kahju täieliku hüvitamise printsiip. Hüvitamisele kuuluvad isegi tulevikus tehtavad kulutused (RT III, ‘02, 20, 238). Riigikohus lähtub mõistliku tõenäolisuse printsiibist (3-2-1-56-02; ’00, 8, 85). Vastavalt VÕS § 127 lg. 7, kahju fakti tuvastamise korral võib kohus määrata mõistliku kahju suuruse. Seega, isegi, kui kohus loeb kahju selles ulatuses ebapiisavalt tõendatuks, on kohtul võimalik välja mõista mõistlik hüvitis.
K AS palub välja mõista OÜ-lt E AS K kasuks 915 916, 83 krooni. 23.11.2006 AS K täpsustas vastuhagi ning esindaja vandeadvokaat L.G leiab, et hagejal jäi kostja poolt ebakvaliteetse piimapulbri tootmise tagajärjel saamata 600 176,84 kr, millele lisandub Lle hüvitatud transpordikulu 49 519,59 kr. Samuti palub jätta kostja kohtukulud enda kanda ning menetluskulude jaotamisel kohustada kostjat hüvitama hagejale kõik menetluskulud.
OÜ E’i esindajad T.S ja M.P-V paluvad jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et pulber oli kostja toodang. Katseprotokollid ei ole objektiivsed. Nende põhjal ei saa järeldada, et toodang ei olnud kvaliteetne. Kaup oleks pidanud olema puudustega üleandmise hetkel. Kaup anti üle tellija valdusesse. See, mis kaubaga
edasi juhtus, selle eest ei saa kostja vastutada. Hoiustamisel ja transportimisel on rikutud teatud nõudeid. Kostja ei saa vastutada, et kaup hiljem rääsub. Hageja teatas ebakvaliteetsest toodangust liiga hilja. Hageja sai teada probleemsest kaubast 20.09.2005. Kostjale esitas nõude alles detsembris. Pole järgitud mõistlikku tähtaega. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. Teenustöö lepinguga P-102 26.04.2005 ja valmistoodete kirjeldustega loeb kohus tuvastatuks, et hageja kohustus valmistama kostjale võid ja piimapulbrit. Valmistoodang peab vastama näitajatele, mis on toodud Lisas nr 1 ja Lisas nr 2. Lepingu p 8 kohaselt täitja esitas tellijale arve ja aruande iga järgmise nädala esmaspäeval eelmise nädala tootmise kohta. Maksetähtaeg oli 14 päeva arvestatult arve väljasaatmise kuupäevast. Täitjale üleantava piima kvaliteet peab vastama põllumajandusministri 21.10.1999 määrusega nr 28 kehtestatud Piima ja piimapõhiste toodete hügieeninõuete eeskirja nõuetele. Valmistoodang peab vastama näitajatele, mis on toodud Lisas nr 1 ja Lisas nr 2, s.h olema lõhna poolest iseloomulik pastöriseeritud piimale, maitselt kergelt magus ja meeldiv. Samuti pidi piimapulbri pakend omama kokkulepitud kvaliteeti, mistõttu piimapulber pidi olema pakendatud toote säilimist tagaval viisil polüetüleenkilega vooderdatud neljakordsesse paberkotti. Lepingu p 9 järgi hageja ladustas ja hoidis valmistoodangut kuni kostja poolt äraviimiseni. Kostja kohustus valmistoodangu hageja laost ära viima hiljemalt 3 päeva peale teenustöö eest esitatud arve maksetähtaja saabumist. Kohtuistungil leidis tõendamist varasemate poolte vahel sõlmitud teenustöö lepingutega nr P-94 24.12.2004, nr P-101 02.03.2005, R L e-postiga 18.10.2005, 19.08.2005, 26.08.2005,16.09.2005, 22.09.2005, et poolte vahel oli kokku lepitud kauba hageja laost väljaviimine selliselt, et kostja teavitas e-posti teel hagejat, mis auto kaubale järgi tuleb. Kauba üleandmise kohta vormistati saatelehed, millele nii hageja esindaja kui kostja poolt saadetud autojuht alla kirjutasid. Tehtud tööde kohta esitas hageja kostjale arve igal järgmise nädala esmaspäeval, millel kajastus eelmise nädala töö. Seega oli poolte vahel kujunenud tava, mille kohaselt väljastas hageja arved alates kauba valmimisest ning kostja tasus need sõltumatult kauba väljastamise faktist. Arvete tasumine ei sõltunud kauba üleandmisest. Seega kohaldub VÕS § 637 lg 3, mis sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Arvega nr 501045 25.07. 2005 loeb kohus tuvastatuks, et kostja kohustus tasuma teenustöö eest 429 505,25 kr 08.08.2005, sellest tasumata 78 119,75 kr. Arvega nr 501135 31.07.2005 loeb kohus tuvastatuks, et kostja kohustus tasuma teenustöö eest 279 102,45 kr 14.08.2005, mis on täielikult tasumata. Arvega nr 501136 01.08.2005 loeb kohus tuvastatuks, et kostja kohustus tasuma teenustöö eest 51 108,75 kr 15.08.2005. Teostatud tööde eest on kostja jätnud kokku tasumata 408 330,95 kr. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja on ka kogu kauba kätte saanud koos kauba kvaliteedi ja ekspordi dokumentidega: saatelehe nr 2060, sertifikaadi alusel on kostja vastu võtnud piimapulbri 16.08.2005, saatelehe nr 2088, sertifikaadi alusel on kostja vastu võtnud piimapulbri 26.08.2005, saatelehe nr 2099 alusel on kostja vastu võtnud eesti või 30.08.2005, saatelehe nr 2069, sertifikaadi alusel on kostja vastu võtnud
piimapulbri 19.08.2005, saatelehe nr 2147, sertifikaadi alusel on kostja vastu võtnud piimapulbrit 16.09.2005, saatelehe nr 2163, sertifikaadi alusel on kostja vastu võtnud piimapulbri 22.09.2005, saatelehe nr 2241 alusel on kostja vastu võtnud piimapulbri 18.10.2005, saatelehe nr 3061, üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on kostja vastu võtnud piimapulbri (mitte inimtoiduks) 20 600 kg 29.08.2006. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval ning VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Pooled olid lepingus kokku leppinud, et arve tuleb tasuda 14 päeva jooksul. Arvete tasumise ajaks ei olnud veel midagi teada ebakvaliteetse toodangu tagastamisest. Seega oli kostja kohustatud arved tasuma lepingus ettenähtud tähtajal. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis arved ettenähtud tähtajal tasumata, siis rikkus ta oma lepingulist kohustust. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Teenustöö lepinguga P-102 26.04.2005 loeb kohus tuvastatuks, et arve mittetähtaegsel tasumisel on täitjal õigus nõuda viivist 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest. Arve nr 501045 25.07.2005 kohaselt tuli kostjal tasuda 78 119,75 kr 08.08.2005, viivitatud päevade arv 472, 39,06x472=18 436,32 kr. Arve nr 501135 31.07.2005 tuli kostjal tasuda 279 102,45 kr 14.08.2005, viivitatud päevade arv 466, 139,55x466=65 030,30 kr. Arve nr 501136 01.08.2005 kohaselt tuli kostjal tasuda 51 108,75 kr 15.08.2005, viivitatud päevade arv 465, 25,55x465=11 880,75 kr. Kokku 95 347,37 kr. Arvete nrte 501065, 501222, 501328, 501367, 501387, 601188 alusel viivised väljamõistmisele ei kuulu, kuna hageja ei ole esitanud esitatud arvete aluseks olnud arveid, viivise arvestus on puudulik ja seega kontrollimatu Kohus leiab, et vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Saatelehega nr 2024 05.08.2005, ekspordi dokumentidega loeb kohus tuvastatuks, et hageja laost tarniti 05.08.2005 Saksamaale Lle 22 tonni hageja poolt toodetud
piimapulbrit, partiide nr-d 050192 ja 050194. Saatelehega nr 2163 22.09.2005, ekspordi dokumentidega loeb kohus tuvastatuks, et hageja laost tarniti Saksamaale Lle 22 tonni piimapulbrit, partiide nr-d 050206, 050208 ning 050210. Li kaebusega nr 71/05 29.09.2005 loeb kohus tuvastatuks, et partiidest nr-d 50192, 50194 oli 5025 kg piimapulbrit rääsunud maitsega. Kreeditarvega nr 06/902715 28.11.2005 loeb kohus tuvastatuks, et AS K tegi kreeditarve seoses 5025 kg rääsunud maitsega piimapulbri tagastamisega summas 11507,250 EUR-i. L arvega nr 510926 28.10.2005 loeb kohus tuvastatuks, et transpordikulude maksumus seoses 5025 kg piimapulbri tagastamisega on 18 227,59 kr. L kaebusega nr 70/05 29.09.2005 loeb kohus tuvastatuks, et partiidest nr-d 50206, 50208, 50210 oli 19325 kg piimapulbrit rääsunud maitsega. L saatelehega 15.11.2005 loeb kohus tuvastatuks, et L tagastas K AS-le 19325 kg piimapulbrit. Kreeditarvega nr 06/902714 28.11.2005 loeb kohus tuvastatuks, et AS K tegi kreeditarve seoses 19325 kg rääsunud maitsega piimapulbri tagastamisega summas 43867,750 EUR-i. L arvega nr 511568 15.11.2005 loeb kohus tuvastatuks, et transpordikulude maksumus seoses 19325 kg piimapulbri tagastamisega on 31 292.- kr. Kontrollproovide proovivõtu protokolliga 12.12.2005, kaaskirjaga loeb kohus tuvastatuks, et kvaliteedi kontrolli teostamiseks on võetud E OÜ poolt valmistatud piimapulbrist 8 proovi. Katseprotokolliga nr 2/05-6381/7 16.12.2005 loeb kohus tuvastatuks, et kaheksast proovist I, III ja VII olid rääsunud maitsega. Katseprotokolliga 29.11.2005 loeb kohus tuvastatuks, et piimapulbri partii nr 050206 peroksiidarv on 28,12. OÜ E ’i müügidirektori A K kirjaga Lle 06.12.2005 loeb kohus tuvastatuks, et OÜ E P võtab omaks, et rääsunud maitse ilmingud, mis tekitasid maitse ja lõhna kõrvalekaldeid, avastati pärast kauba tagasisaamist veel mitmel partiil, ning see oli tingitud sellest, et OÜ E töötas neil kuupäevadel, mil vigadega partiid toodeti maksimumvõimsusel ja ülisuure toote ning pakkimisnõudluse tõttu ei jälginud kvaliteedikontroll rangelt pakendiliini juhendit, mis sätestab 25kilostesse kottidesse pakitava toote temperatuuri. Selle perioodi vältel ületas pakketemperatuur 40C ja kaup ladustati temperatuuril, mis oli üle 10C ning see põhjustas peroksiiditaseme tõusu. Peroksiidi tase, mis ületab 10mekvO2/kg (IDF 74A:1991) tekitab vanaks läinud ja rääsunud maitse ja lõhna. Seega on eelpoolnimetatud tõenditega tõendamist leidnud, et L poolt tagastatud piimapulbri partiid nr-d 050192, 050194, 050206, 050208, 050210 ei vastanud 26.04.2005 teenustöö lepingus kokku lepitud kvaliteedinäitajatele. Asjaolu, et L tagastas just kostja poolt toodetud ebakvaliteetse toodangu, leidis tõendamist L kaebustega nr 71/05 29.09.2005, nr 70/05 29.09.2005, kus teavitati, et OÜ Est Saksamaale tarnitud piimapulber partiid nr-d 39956 (50192, 50194, valmistamise kuupäevad 11.07.2005 ja 13.07.2005), 40270 (50206, 50208, 50210, valmistamise kuupäevad 25.07.2005, 27.07.2005, 29.07.2005) olid rääsunud maitsega, samuti kauba saatelehtedega – partii nr 40270, kreeditarvetega tagastatud kauba kohta, transpordiarvetega. Et L poolt tagastatud OÜ E ’i poolt valmistatud piimapulber oli ebakvaliteetne tõendavad ka katseprotokoll nr 2/05-6381/ 16.12.2005, katseprotokoll 2/05-6064/7 29.11.2005. Katseprotokoll nr 2/05-6381/ 16.12.2005 sisaldab uuritava materjali valmistamise aega ning see kattub partiide 50206, 50208, 50210 valmistamise kuupäevadega 25.07.2005, 27.07.2005, 29.07.2005. Igati põhjendatud oli hageja poolt piimapulbri kvaliteedikontrolli läbiviimine just L poolt tagastatud piimapulbri suhtes, kuna see tagastati põhjusel, et piimapulber oli ebakvaliteetne. Hagejal ei olnud põhjust viia läbi kvaliteedikontrolli kellegi teise toodangu suhtes sellel ajal. Kohus leiab, et kontrollproovide võtmisel ei ole oluliselt rikutud Järelevalve käigus kontrollproovide võtmise ja analüüsimise korda. Ükski õigusakt ei keela proovide üleandmist hageja poolt. Proovivõtja peab tagama proovide
üleandmise, mitte ei pea isiklikult proove üle andma. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 178/2002 kohaselt on toidukäitlemisettevõtja isik, kes on seotud toidu ükskõik millisel tootmis-, töötlemis- või turustusetapil toimuva mis tahes tegevusega. Seega proovide võtmise juures võis viibida ka hageja. See, et kontrollproovide võtmise protokolli kaaskirjale on alla kirjutanud käitleja esindaja M.L ei tähenda, et kontrollitav kaup ei olnud kostja oma. Hagejal oli õigustatud huvi sellel ajal kontrollida just kostja probleemset toodangut. Proovivõtu protokollis on märgitud proovide uurimise eesmärk ja uuringu liik. Kohus leiab, et ka hindamine on olnud objektiivne. Seda iseloomustab asjaolu, et mitte kõik proovid ei olnud tulemuselt negatiivsed, positiivseid tulemusi oli rohkem. Katseprotokollis 2/05-6064/7 29.11.2005 on toodud ära uuritavate piimapulbrite partiide numbrid ja valmistamise kuupäevad, need kattuvad Lst tagastatud kostja poolt valmistatud kaupade partiidega. Katseprotokollist nähtub selgesti, millisel kuupäeval valmistatud partiis esinesid kvaliteedipuudused. Asjaolu, et proovide võtmise juures ei viibinud kostja esindajat, ei muuda proovide tulemusi. Proovivõtjaks oli Järvamaa Veterinaarkeskuse kui sõltumatu järelevalveasutuse pädev spetsialist ning proovid uuriti samuti sõltumatu pädeva järelevalveasutuse poolt. Seega loeb kohus katseprotokollid usaldusväärseteks tõenditeks. 13.10.2005 degusteerimise katseprotokoll ei tõenda, et piimapulber oleks olnud pakendamise ajal ebakvaliteetne. Degusteerimine on tehtud ajal, mil Lst ei olnud veel kaup tagastatud. Kuid degusteerimise katseprotokoll ei tõenda üheselt ka seda, et piimapulber oli pakendamise ajal kvaliteetne, sest ka tagastatud piimapulbri mõned proovid olid kvaliteetsed. Asjakohane ei ole kostja väide, et toodang võis rikneda peale Saksamaalt tagastamist, kuna ei ole teada kus ja millistes tingimustes kaupa hoiti. Kaup tagastati ebakvaliteetsena juba Saksamaalt. Hoiutingimused olid kogu kauba suhtes ca kuu aega hageja juures ühesugused, siis on mõistetamatu, kuidas osale kaubast mõjusid tingimused negatiivselt ja osale mitte. Katseprotokollidest nähtub, et mitte kogu kaup ei olnud ebakvaliteetne. Kohus asub seisukohale, et OÜ E ’i müügidirektori A K kirjaga Lle 06.12.2005 OÜ E võtab omaks, et piimapulbri rääsunud maitse ilmingud avastati mitmel partiil ning see oli tingitud sellest, et OÜ E ei jälginud pakendiliini juhendit. Asjas ei oma tähtsust, et kirjas mainitakse muud lepingut. 06.12.2005 oli L juba tagastanud ebakvaliteetse toodangu ja kiri käib mitme partii kohta. Toote keemiline omadus sõltub eelkõige tootmisprotsessist, mistõttu hageja toodetud piimapulbri mittevastavus on tingitud tootmisvigadest Tootmisprotsess oli kostja kontrolli all ja ta pidi valima sellise tehnoloogia, millega saavutataks tellitud resultaat. Kuna erinevate partiide piimapulbri valmistamise tehnoloogia on ühesugune, siis piimapulbrile rääsunud maitse tekitamise tehnoloogia on samuti ühesugune. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et piimapulber muutus ebakvaliteetseks mingil muul viisil. Kostja ei ole tõendanud kauba lepingutingimustele vastavust juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekul, s.o kauba üleandmisel. Piimapulbri kvaliteedisertifikaadid ei tõenda asjaolu, et piimapulber omas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku hetkel kvaliteedisertifikaatidel märgitud kvaliteeti. Kvaliteedisertifikaadi andis välja kostja ise, tunnistades hiljem, et kaup ei vastanud sertifikaadile. Kostja ei ole tõendanud, et piimapulber vastas lepingutingimustele. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et piimapulber riknes transportimise käigus. Selline kostja väide on jäänud paljasõnaliseks. Piimapulber pakendati kostja poolt ja selle säilivusajaks oli 12 kuud. Fotod ümberpakendatud pakendite, katkiste pakendite, teibiga parandatud pakendite kohta on tehtud juba Lst tagastatud toodangu kohta. Need fotod ei tõenda, et piimapulber selliste pakenditega L jõudis. Ja kui oleks jõudnud, siis ei oleks kauba tagastamise põhjuseks ainult tehnoloogiline kriteerium. Kostja ei ole tõendanud, et
piimapulbri vedamisel oleks rikutud piimapulbri hoiu- ja transporditingimusi. See on ainult kostja arvamus, et vedamise ajal valitsenud ilmastikutingimused põhjustasid kauba riknemise. Kohus asus eespool seisukohale, et piimapulber sai rääsunud maitse selle pakendamisel kostja poolt. Kostja pidi valmistama piimapulbri sellise kvaliteediga, et oleks tagatud selle säilimine lepingu ettenähtud omadustega 12 kuu jooksul. Juulis 2005 toodetud piimapulber oli seisuga 29.09.2005 mittekvaliteetne. Kvaliteetne ja nõuetekohaselt pakendatud piimapulber ei oleks saanud sellise ajaga rikneda ka kostja poolt esitatud ilmastikutingimustes, arvestades, et varemgi on hageja laost tarnitud veokitega piimapulbrit Saksamaale ning seoses transportimisega pole probleeme olnud. Seega ei ole valitud kauba transportimise viis (veokitega vedamine) kauba riknemise põhjuseks. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele ning § 641 lg 2 p 1 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 642 lg 1 sätestab, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 645 lg 1 p 1 sätestab, et tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et kuna piimapulber oli üleandmise hetkel alati pakendatud polüpropüleenkottidesse, siis hagejal ei olnud võimalik kaupa üle vaadata enne selle tagastamist L poolt. Mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei olnud autojuhil võimalust kontrollida, kas kaup vastab lepingus kokkulepitud tingimustele. Kostja teadis, et pakendid avatakse alles Saksamaal. Pooled ei olnud kokku leppinud, et plastikpakendid avatakse enne ärasaatmist, mis ei oleks olnud mõistlik ega otstarbekas. Antud juhul kauba ülevaatamise kohustus lükkus seoses kauba Saksamaale vedamisega üle kauba lõppsaajale ehk Lle, mistõttu kauba varjatud puudusi sai VÕS § 643 alusel kauba ülevaatamise kohustust täites avastada alles L. L teavitas kauba mittevastavusest teada saades hagejat mõistliku aja jooksul kauba lepingutingimustele mittevastavusest. Kohus nõustub kostjaga, et mõistlik tähtaeg toodangu mittevastavusest teatamiseks on üks kuu ning hageja ei ole teavitanud kostjat toodangu mittevastavusest mõistliku tähtaja jooksul. Kohus leiab, et seoses mittekvaliteetse toodangu valmistamisega tekitas kostja hagejale kahju raske hooletuse tõttu. Pakkimisliini juhendi range järgimine on vajalik kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks ning selle järgimatajätmine tähendab käibes vajaliku hoole olulisel määral ignoreerimist. Ohtu seati nii tellija vara kui ka toiduainete tarbijad. Seetõttu võib hageja tugineda lepingutingimustele mittevastavusele, sõltumata sellest, et ta tööd kauba vastuvõtmisel üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud. VÕS § 649 sätestab, et tellija võib nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Lepingurikkumise puhul tuleb lähtuda eelkõige kahju positiivsest arvutamisest, s.o lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud lepingupoole asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui lepingut poleks rikutud. Poolte vahel sõlmitud lepingu sõlmimisel oli kauba edasimüük arvestatav asjaolu. Seega oleks hageja saanud kostja poolt kvaliteetse kauba valmistamisel Llt 5025 kg piimapulbri eest 180 042,43 kr ja 19325 kg piimapulbri eest 686 354,81 kr. Hageja hüvitas Lle veokulud 5025 kg piimapulbri tagastamisel 18 227,59 kr ja 19325 kg
tagastamisel 31 292.- kr. Nimetatud tekitatud kahjude suurust tõendavad eelpoolanalüüsitud pretensioonid, kreeditarved, saatelehed, ekspordi dokumendid, katseprotokollid. Seega kokku tekitatud kahju 915 916,83 kr – Ele tasutud piimapulbri ümbertöötlemise hind, rikutud piima väärtus ja Lle hüvitatud transpordikulud. Tagastatud kaup ei vastanud lepingus kokkulepitud omadustele. Kui piimapulber oleks olnud kvaliteetne, ei oleks tellijal kahju tekkinud. Piimapulbri rääsunud maitse on varjatud puudus, mida ei olnud pakendatud kauba üleandmisel tavapärasel hoolsal vaatlusel võimalik kindlaks teha. Mittekvaliteetse pulbri valmistamine tähendab lepingu mittetäitmist. Seega leidis kohtuistungil tõendamist põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel, s.o kui kostja oleks piima ümber töödelnud pulbriks nii, et valmistatud piimapulber vastab kõikidele lepingus kokku lepitud tingimustele, siis oleks hageja saanud seda Saksamaale turustada ning ei oleks pidanud hüvitama Lle transpordikulusid ning tagastama viimase poolt tasutud kauba hinda. Kostja põhjustas kahju tekkimise raske hooletuse tõttu. Kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et hageja poolt Llt tagasi võetud kogu kaup oli kvaliteetne. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Arvega nr 06/027010 loeb kohus tuvastatuks, et tagastatud 19 325 kg piimapulbrist müüs hageja OÜ Agrovarustusele 14.08.2006 13750 kg summas 171 875.- kr. Arvetega 06/025464 ja 06/025687 loeb kohus tuvastatuks, et tagastatud 5025 kg piimapulbrit müüs hageja F GmbH Mle hinnaga 94 354,40 kr. Seega kuulub 866 397,24 kroonist mahaarvamisele 266 229,40 kr, kahju suurus 649 687,43 kr. Tekitatud kahjust ei ole maha arvatud realiseerimata inimtoiduks mittekõlbuliku piimapulbri väärtus, samuti kvaliteetse piimapulbri väärtus, sest katseprotokollid tõendasid, et mitte kogu kaup ei olnud mittekvaliteetne. Seega kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha ning kohus leiab, et õiglane hüvitis on 400 000.- kr. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.