Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-105-06 Tartu, 28. november 2006. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Q AS-i hagi D. S vastu 203 840 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 203-432 D. S kassatsioonkaebus Hageja Q AS (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi; Kostja D. S (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Asko Pohla. 30. oktoober 2006. a, kirjalik menetlus
Linnakohtu 13. märtsi 2003. a otsusega tühistati otsus väärteoasjas osaliselt. Linnakohus tuvastas, et kostja ei ole süüdi liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmise nõuete rikkumises ega liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemises. Seega pole hagejal õigust esitada kostja vastu regressinõuet.
tuleb tuvastada, kas kostja rikkus liikluseeskirja (LE) või liiklusseaduse sätteid liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkudes. LE §-st 227 tuleneb, et liiklusõnnetusest politseile teatamine on kohustuslik juhul, kui liiklusõnnetuses tekitati varaline kahju ning juhid või juht ja kahju saaja ei ole üksmeelel vastutuse küsimuses või kui kahju saaja ei ole teada. Kuna liiklusõnnetusega põhjustati varaline kahju, oleks kostja pidanud välja selgitama, kas liiklusõnnetuse osalised on kahju põhjustamises ühel meelel, ja vajadusel teatama liiklusõnnetusest politseile. Seega rikkus kostja LE § 227. Samuti ei täitnud kostja LE §-s 225 sätestatut, jättes tegutsemata viisil, mis oleks taganud ohutu liiklemise, ja jättis esitamata teisele liiklusõnnetuse osalisele kindlustuspoliisi või dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Regressinõude rahuldamise eelduseks on see, et liikluskahju põhjustanud sõiduki valdaja lahkus süüliselt liiklusõnnetuse paigast. Kuna kostja väitis, et ta ei käitunud süüliselt, oli ta enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi varasem TsMS) § 91 lg 1 järgi kohustatud seda asjaolu tõendama. Kostja esitatud arstitõendist ei saa teha järeldust, et ta oli pärast liiklusõnnetust seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas ta käitub. Pole tõendatud, et kostja ei saanud liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkudes aru oma tegevusest ja ei suutnud seda juhtida. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kohtkulud 21 050 krooni ja riigituludesse riigilõivu 10 750 krooni.
tõendama, et kostja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud ka seda, miks ta ei loe üldtuntuks, et pärast rasket liiklusõnnetust on isik ðokiseisundis ning tal esineb põrutus, mistõttu isiku käitumine on tõenäoliselt juhitamatu. Kostja oli vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist seisundis, mis välistas tema tegude õigusvastasuse ja süülisuse.
Sama põhimõte kehtib kolleegiumi arvates ka väärteomenetluses kogutud tõendite ja väärteomenetluses tehtud otsuste kohta. Seega oleksid kohtud pidanud kostja poolt LS § 7432 rikkumise kui LKindlS § 48 lg 1 p 7 kohaldamise eelduse tuvastamiseks hindama väärteomenetluses kostja kohta tehtud kohtuotsust koos muude tõenditega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.